1. Jüriöö ülestõus 1343-1345 . 7. tund. 29. september

2. Jüriöö ülestõsu 665 aastapäev Paides.

3. J üriöö ülestõus 2009 lahingmäng Jõgevamaal (666a tagasi)

4. J üriöö ülestõus Tagajärjed Kuidas toimus? Kus toimus? Põhjus Millal algas ja lõppes?

8. 1) 11 . mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud , võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut . Lisaks pöördusid eestlased teisel pool Soome lahte võimul olnud Rootsi maapealike, Turu ja Viiburi foogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail Sõjamäe lahingus orduväelt lüüa. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallinnasse eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi. 26. mail algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati Pöide linnus . 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse . Ülestõus suruti lõplikult maha 1345 . aasta talvel.

11. Eesti haldusjaotus enne Jüriöö ülestõusu (13. saj.)

12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 tõi kaasa järjekordse muutuse Eesti kaardil. 1346.a. müüs Taani kuningas Eestimaa (so. Põhja-Eesti) Saksa ordule, kes selle järgmisel aastal Liivi ordule edasi andis. Seega oli nüüd Eesti territoorium jagatud kolme valitseja vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.