SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 8
Loodete energia

                     Sille Tekku
        Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
                         2012
Loodete energia on tõusude ja
mõõnade ajal liikuvates
veevoogudes peituv energia.
Tõusu kõrgus või mõõna
langus on väga koha-
spetsiifiline, sõltudes
kaldajoone ja merepõhja
profiilist. Ookeaniavarustel
on nende kõrgus poole
meetri ringis ja suureneb
oluliselt lehtrikujulistesse
lahtedesse ja jõgede
suudmetesse sisenedes, kui
vood peavad kitsenema. On
kohti, kus loodete ulatus
küünib 15 meetrini.            Pilt: vvv.cs.ut.ee
Esimene tööstuslik elektrijaam
võimsusega 240 MW rajati 1966. a
Prantsusmaal Rance’i jõe suudmesse,
kus tõusu keskmine kõrgus on 8,5 m,
kasutades paisu (pikkusega 750 m) ja
selle sisse ehitatud madala
rõhukõrgusega töötavaid
hüdroturbiine ning lüüse vee ja laevade
juhtimiseks. Tõusu ajal on veeväravad
avatud ja vesi täidab paisutaguse
veehoidla, mille pindala on 22 km2.
Tõusu lõppedes, st mõõna ajal, väravad
suletakse ja basseini kogunenud vesi
lastakse läbi turbiinide tagasi merre
voolata.                                  Pilt: Wikimedia, Dani 7C3
Kuid on tehnilisi lahendusi elektri
tootmiseks ka tõusu ajal, need lasevad
basseini täitval veel voolata sinna läbi
turbiinide. Samuti on välja töötatud
kahebasseinilised süsteemid, mille
puhul tõusu ajal täidetakse üht ja
mõõna ajal tühjendatakse teist ning
turbiinid on kahe basseini vahel ja
töötavad kogu aeg. Paisuga
elektrijaama energiavarud on
proportsionaalsed veehoidla pindala ja
selle veetasemete vahe kõrguse
ruuduga.

                                           Pilt: Wikimedia, Dani 7C3
Plussid ja miinused

          +                              _
Hilisemad opereerimiskulud   Paisuga
väikesed. Näiteks Rance’is   loodetehüdroelektrijaama
toodetud elektrienergia      rajamine nõuab suuri
kilovatt-tund maksab
tarbijale kõigest 1,8
                             kapitalimahutusi ja on kallis.
eurosenti.                   Igale poole ei saa ehitada.
Ei saasta atmosfääri.        Tamm takistab kalu.
Ei saasta vett.              Veehoidla ujutab üle suured
Ei saa otsa.                 alad.
Kasutamine Eestis


Eestis ei saa loodete energiat kasutada, sest Soome
lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad
tavavaatlejale märkamatuteks.




              Foto: Katrin Lipp
Kasutatud allikad:




   Tehnikamaailm.ee
      Wikipedia

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados

Mais procurados (20)

Kalevipoeg esitlus
Kalevipoeg esitlusKalevipoeg esitlus
Kalevipoeg esitlus
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 
Lähisekvatoriaalne Kliimavööde
Lähisekvatoriaalne KliimavöödeLähisekvatoriaalne Kliimavööde
Lähisekvatoriaalne Kliimavööde
 
Hingamine 1
Hingamine 1Hingamine 1
Hingamine 1
 
Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõdaEsimene maailmasõda
Esimene maailmasõda
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioon
 
Vietnami sõda
Vietnami sõdaVietnami sõda
Vietnami sõda
 
Demokraatia põhimõtted
Demokraatia põhimõttedDemokraatia põhimõtted
Demokraatia põhimõtted
 
12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
 
Rahvuslik ärkamine
Rahvuslik ärkamineRahvuslik ärkamine
Rahvuslik ärkamine
 
KüLm SõDa
KüLm SõDaKüLm SõDa
KüLm SõDa
 
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
 
Teine MaailmasõDa
Teine MaailmasõDaTeine MaailmasõDa
Teine MaailmasõDa
 
meioos
meioosmeioos
meioos
 
Atmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärAtmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäär
 
NSVL ja idablokk
NSVL ja idablokkNSVL ja idablokk
NSVL ja idablokk
 
Esimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedEsimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjed
 
Aine- ja energiavahetus
Aine- ja energiavahetusAine- ja energiavahetus
Aine- ja energiavahetus
 
RNA süntees
RNA sünteesRNA süntees
RNA süntees
 

Mais de Sille Tekku

Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaSille Tekku
 
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaSille Tekku
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlusSille Tekku
 
Ilmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisIlmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisSille Tekku
 
Rahvastikupüramiid konspekt
Rahvastikupüramiid   konspektRahvastikupüramiid   konspekt
Rahvastikupüramiid konspektSille Tekku
 
Rahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandusRahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandusSille Tekku
 
Riikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidRiikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidSille Tekku
 
Rahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusRahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusSille Tekku
 
Riikide liigitus arengutaseme järgi
Riikide liigitus arengutaseme järgiRiikide liigitus arengutaseme järgi
Riikide liigitus arengutaseme järgiSille Tekku
 

Mais de Sille Tekku (11)

Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
 
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
 
Hüdrosfäär
HüdrosfäärHüdrosfäär
Hüdrosfäär
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlus
 
Ilmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisIlmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused Eestis
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Rahvastikupüramiid konspekt
Rahvastikupüramiid   konspektRahvastikupüramiid   konspekt
Rahvastikupüramiid konspekt
 
Rahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandusRahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandus
 
Riikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidRiikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemid
 
Rahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusRahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlus
 
Riikide liigitus arengutaseme järgi
Riikide liigitus arengutaseme järgiRiikide liigitus arengutaseme järgi
Riikide liigitus arengutaseme järgi
 

Loodete energia

  • 1. Loodete energia Sille Tekku Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2012
  • 2. Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia.
  • 3. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha- spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Pilt: vvv.cs.ut.ee
  • 4. Esimene tööstuslik elektrijaam võimsusega 240 MW rajati 1966. a Prantsusmaal Rance’i jõe suudmesse, kus tõusu keskmine kõrgus on 8,5 m, kasutades paisu (pikkusega 750 m) ja selle sisse ehitatud madala rõhukõrgusega töötavaid hüdroturbiine ning lüüse vee ja laevade juhtimiseks. Tõusu ajal on veeväravad avatud ja vesi täidab paisutaguse veehoidla, mille pindala on 22 km2. Tõusu lõppedes, st mõõna ajal, väravad suletakse ja basseini kogunenud vesi lastakse läbi turbiinide tagasi merre voolata. Pilt: Wikimedia, Dani 7C3
  • 5. Kuid on tehnilisi lahendusi elektri tootmiseks ka tõusu ajal, need lasevad basseini täitval veel voolata sinna läbi turbiinide. Samuti on välja töötatud kahebasseinilised süsteemid, mille puhul tõusu ajal täidetakse üht ja mõõna ajal tühjendatakse teist ning turbiinid on kahe basseini vahel ja töötavad kogu aeg. Paisuga elektrijaama energiavarud on proportsionaalsed veehoidla pindala ja selle veetasemete vahe kõrguse ruuduga. Pilt: Wikimedia, Dani 7C3
  • 6. Plussid ja miinused + _ Hilisemad opereerimiskulud Paisuga väikesed. Näiteks Rance’is loodetehüdroelektrijaama toodetud elektrienergia rajamine nõuab suuri kilovatt-tund maksab tarbijale kõigest 1,8 kapitalimahutusi ja on kallis. eurosenti. Igale poole ei saa ehitada. Ei saasta atmosfääri. Tamm takistab kalu. Ei saasta vett. Veehoidla ujutab üle suured Ei saa otsa. alad.
  • 7. Kasutamine Eestis Eestis ei saa loodete energiat kasutada, sest Soome lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. Foto: Katrin Lipp
  • 8. Kasutatud allikad: Tehnikamaailm.ee Wikipedia