Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

Tere tulemast koolitusele:
RAHAKÄIBE (RAHAVOOGUDE)
PROGNOOSIMINE, JUHTIMINE JA ANALÜÜS
15-16. veebruar 2018
Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja
juhtimisraamatute autor ning koostööpartner
vajalike teooriate juurutamisel praktikasse

1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk
2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Läätsega
KUIDAS OSTA?
 otse kirjastusest www.rafiko.ee
 koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal
Sander Karu raamatud
2©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee

 Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 värskendanud oma teadmisi rahakäibe (rahavoogude) prognoosimisest,
eelarvestamisest ja analüüsist ning käibekapitali juhtimisest
 õppinud täpsemalt prognoosima ja eelarvestama rahakäivet
(rahavoogu)
 leidnud võimalusi raha efektiivsemaks kasutamiseks
 vähendanud ostjatelt laekumata summadega seotud riske ja
suurendanud krediidikontrolli efektiivsust
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.
KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!

 Mis on rahakäibe (RKJ) (rahavoogude) juhtimine?
 Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk?
 Kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik?
 Olulisemad tegevused rahakäibe (rahavoogude) juhtimisel organisatsioonis
 Ettevalmistused rahakäibe juhtimiseks
 Analüüs: Rahakäibe juhtimine minu organisatsioonis
 Rahakäibe tsükkel ja selle olulisus
 Rahastamisallikate valik ja kapitali hind
 Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
 Rahakäibe prognoos (eelarve) ja eelarvete süsteem
 Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
 Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
 Projektide eelarvestamine ja rahakäibe prognoosi koostamine
 Praktiline näide: Organisatsiooni rahakäibe prognoosi koostamine
 Kuidas analüüsida ja uuendada rahakäibe prognoosi (eelarve)
 Kuidas juhtida käibekapitali?
 Raha ja selle ekvivalentide juhtimine
 Raha konversiooniperioodi leidmine
 Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs
 Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine
 Varude juhtimine ja analüüs
 Lühiajaliste kohustuste juhtimine ja analüüs
 Likviidsuse ja maksevõime analüüsid
 Rahavoogude aruande koostamine: otsemeetod ja kaudmeetod
 Rahavoogude aruande analüüs
 Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee


RAHA all mõistame organisatsiooni kassas, arveldus-, välisvaluuta- ja muudel pangakontodel olevaid rahajääke
Raha ja rahalähendid (ekvivalendid): (RTJ2) Raha kassas ja pangas; nõudmiseni hoiused; lühiajalised paigutused
rahaturufondidesse ja muudesse kõrge likviidsusega fondidesse
Rahalähenditeks (Raha ekvivalentideks) (RTJ2, p36, al 2017) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge
likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub
oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond
investeerib finantsvaradesse, mis vastavad rahalähendite mõistele). (SME IFRS 7.2)
§ 1. Pankroti mõiste
(1) Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
(2) Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
(3) Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei
ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 10. Võlausaldaja pankrotiavaldus
(1) Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
(2) Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest
asjaoludest:
1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda
kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10
päeva jooksul;
2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui
täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või
on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;
4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
RAHA, RAHALÄHENDID (RAHA EKVIVALENDID) JA
PANKROT

Rahakäibe juhtimine, olulisemad tegevused ja
rahastamisallikad
G1: Mida mõistame rahakäibe juhtimise all ning kellele
ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik?
G2: Millised on olulisemad tegevused rahakäibe
juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis?
G3: Kuidas (mille arvelt) rahastada organisatsiooni
tegevust?
JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU

Rahakäibe juhtimise eesmärgid ja prioriteedid
 Üldised eesmärgid:
 kindlustada ettevõtte pidev likviidsus ja maksevõime,
 kasutada efektiivselt ettevõtte varasid,
 leida soodsamaid võimalusi ettevõtte tegevuse rahastamiseks
 Kumba eesmärgi püstitust eelistada?
 kindlustada piisav raha hulk, mis tagaks pideva likviidsuse ja
maksevõime või
 saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivne kasutamine?
 Millistele küsimustele otsitakse vastuseid?
 miks, kui palju ja millal on tarvis raha?
 kuidas genereerida majandustegevusest rohkem raha?
 millal ja kui palju raha on?
 kust, kui palju ja millise hinnaga saadakse raha?
 miks, kuhu ja kui palju kasutatakse raha?

 Kasu põhiprotsessile:
 Suurem võimalus saada allahindlusi hankijatelt - võimaldab alandada kulusid või osta
kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid hankijatelt
 Usalduse tõus klientide ja hankijatega suhtlemisel - oluline eeldus kvaliteedisüsteemi
loomiseks ja kasutamiseks
 Paraneb personali motivatsioon - äriprotsess nõuab vähem vahelesekkumist ja loob
tingimused personali jätkuvaks arenguks, keskendutakse tulemustele ja
meeskonnatööle;
 Personali paremad valikuvõimalused - inimesed eelistavad töötada hästi juhitud
ettevõtete heaks, millel on hea reputatsioon ja kus palkasid makstakse vastavalt
kokkulepetele tähtaegselt
 Kasu arengule:
 Elatakse paremini üle majandusliku languse perioodid - majanduslangust kasutatakse
ära selleks, et olla valmis võitma majandussituatsiooni paranedes, välditakse
"üleinvesteerimist" põhivaradesse;
 Parem valmisolek vajadusel uute projektide juurutamiseks - on läbi analüüsitud hulk
erinevaid projekte ja projektidest saadavaid puhasrahavoogusid;
 Väiksem sõltuvus välistest rahastamisallikatest - võimaldab rahastada uusi projekte
oma vaba rahavoo arvelt;
 Krediidireitingu tõus - eriti oluline pikaajalisemate ja arendusprojektide elluviimisel
RKJ KASULIKKUS PÕHIPROTSESSILE JA ARENGULE

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ
 www.rafiko.ee
 ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
 ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)


Iga rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Jättes täna
selle raha kasutult seisma, teenime vähem võrreldes nende investoritega,
kes raha investeerivad.
Oletame, et ühekuuse hoiuse intressimäär pangas on 12 protsenti aasta
arvestuses ehk üks protsent kuus. 1. aprillil panka pandud 100 000 €
teeniks siis 1. maiks juurde 0,01*100 000=1000 € ning 100 000 €st on
saanud 101 000 €
RAHA AEGVÄÄRTUSE KONTSEPTSIOON
tulevikuväärtus
(future value)
nüüdisväärtus
(present value)

 Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)
 Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest
tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega
 Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine
 Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)
 Käibekapitali juhtimine
 Rahavoogude aruande koostamine
 Investeeringute juhtimine
Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel
nüüdisaegses organisatsioonis

VISIOON JA TEGELIKKUS
Visioon Tegelikkus

PRAKTILINE TÖÖ: OLULISEMAD EELARVESTAMISE
MEETODID
 on eelarvestamise meetod, milles
eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni koondplaanist ja seejärel koostatakse
järgmiste juhtimistasandite plaanid.
 on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamisel
alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest. Alumiste
juhtimistasandite eelarveid koordineeritakse kuni ülemise juhtimistasandi ja organisatsiooni
koondplaanini
 on eelarvestamise meetod, milles antakse ülemistelt
juhtimistasanditelt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel
juhtimistasanditel vastavate juhtimistasandite eelarved. Pärast seda järgnevad
läbirääkimised, mille tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan.
 on eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate
perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi (oodatavad) tegelikud tulemused ja kasutab
neid eelarvestamisel "baasina". Baasist lähtuva meetodi kasutamisel leitakse
eelarveperioodi näitajad baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides.
 on
eelarvestamise meetod, mille korral on iga tegevuse ja/või ressursi esialgne eelarve null.
Nullbaasiga eelarvestamise kasutamisel hinnatakse enne eelarvesse lülitamist konkreetse
tegevuse ja ressursi vajadust ning alles siis lülitatakse see eelarvesse.

• raha laekumiste prognoosi koostamine
• raha väljamaksete prognoosi koostamine
• raha laekumiste ja väljamaksete prognooside
alusel rahakäibe prognoosi koostamine
Rahakäibe prognoosi koostamise etapid

NÄIDE: RAHAKÄIBE (RAHAVOO, KASSAVOO)
PROGNOOS (CASH-FLOW)

ÜL: PROJEKTI EELARVE JA RAHAKÄIBE PROGNOOS
(vastus)

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
18
Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

Rahakäibe prognoosimine, käibekapitali juhtimine, ja
krediidikontrollisüsteemi loomine (3 grupikat)
G1: Kuidas juhtida käibekapitali?
G2: Kuidas koostada rahavoogude aruannet?
JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU

 Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning
neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist.
 Olulisemad käibekapitali juhtimisega seotud valdkonnad on:
 raha ja selle ekvivalentide juhtimine (raha konversiooniperiood)
 ostjate tasumata summade juhtimine
 varude juhtimine
 lühiajaliste kohustuste juhtimine
 Käibekapitali juhtimise aluseks on erinevate käibekapitali
elementide eelarved ja prognoosid
 Käibekapitali juhtimises on soovitav lähtuda põhimõttest:
 KLIENTIDELT SAADA RAHA KÄTTE NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK
 OSTUD TEOSTADA NII HILJA KUI VÕIMALIK
 HANKIJATELE TASUDA NII HILJA KUI VÕIMALIK LÄHTUVALT
KOKKULEPETEST
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE

Varude käibekordaja (stock turnover))
Varude käibevälde (average age of inventory), varude konversiooniperiood (inventory convertion
period, stockholding period)
VARUDE KASUTAMISE SUHTARVUD
Varude ja käibevara suhe (inventory to current assets)
Varude ja puhta käibekapitali suhe (inventory to working capital)
)(Käibevara
)(Varud
suhekäibevarajaVarude
assetscurrent
stockinventory,

)(kohustusededlühiajalis-Käibevara
)(Varud
suhekapitalpuhaskäibeVarud
sliabilitiecurrent-assetscurrent
stockinventory,

)(jakäibekordaVarude
365
käibeväldeVarude
turnoverstock

)2(/lõppsaldo)varudealgsaldo(varude
)(kulutoodangumüüdud
jakäibekordaVarude
stockaverage
salesofcost



MAKSEVÕIME SUHTARVUD
Maksevõime suhtarvud (ka lühiajalise maksevõime e likviidsuse) (short term
solvency ratios, liquidity analysis) näitavad ettevõtte võimet õigeaegselt
kustutada oma võlgnevusi võlgnike (kreeditoride) ees
Maksevõime kordaja näitab ettevõtte võimet katta käibevaraga oma lühiajalisi kohustusi
kreeditoride ees
kohustusededLühiajalis
Käibevara
kordajaMaksevõime 
Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi ( ~ paar
päeva) kohustusi kreeditoride ees ilma varusid müümata
sLiabilitieCurrent
Stocks-AssetsCurrent
TestAcidorratioQuick  kohustusededLühiajalis
varud-Käibevara
kordajaLikviidsus 
Maksevalmiduse kordaja näitab ettevõtte võimet katta kohe oma kohustusi kreeditoride ees
sLiabilitieCurrent
SecuritiesMarketableCash
ratioCash


kohustusededLühiajalis
ridväärtpabemuudjaaktsiadRaha
kordajaduseMaksevalmi


sLiabilitieCurrent
AssetsCurrent
ratioCurrent 
Vara likviidsus on ettevõtte võime muuta (konverteerida) vara maksevahenditeks

 Olulisemad tasuta põhitegevuse rahastamisallikad on:
 võlad tarnijatele ja
 ostjate ettemaksed
 Keskmine võlgade kogumise periood näitab, mitme päeva
müüdud toodangu kulu või müügitulu rahastatakse tarnijate
poolt
KESKMINE VÕLGADE TASUMISE PERIOOD
653
2*km)aastas(müügitulu
lõppsaldoalgsaldoletarnijatevõlad
ades)(müügipäevperioodtasumisevõlgadeKeskmine





653
2*km)kulutoodangu(müüdud
lõppsaldoalgsaldoletarnijatevõlad
(päevades)perioodtasumisevõlgadeKeskmine






Praktilised juhtimiskogemused
raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA
VALU” (autor Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

 34. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende
eesmärgile äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavooks. Mikro-
ja väikeettevõtjal ei ole lühendatud raamatupidamise aastaaruandes
kohustust rahavoogude aruannet esitada.
 35. Rahavoogude aruande koostamisel on eesmärgiks anda ülevaade
ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast,
finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses oleva raha ja
rahalähendite hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on
oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha
lähendeid, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel.
Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud rahavoogude
aruande näidis.
 36. Rahalähenditeks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge
likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva
summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk,
näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et
fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad rahalähendite mõistele).
(SME IFRS 7.2)
RAHAVOOGUDE ARUANNE (RTJ2, 2018, Kohaldatakse
aruandeperioodidele, mis algavad 01.01.2017 või hiljem)

37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit.
(SME IFRS 7.7)
38. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised
äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete liigid, nagu näiteks (SME IFRS
7.4, 7.9):
(a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;
(c) makstud palgad;
(d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat
tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all, SME IFRS 7.17);
(e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka
finantseerimistegevuse all; SME IFRS 7.15).
39. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse kasumit või kahjumit (SME IFRS 7.8):
(a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon, eraldise
moodustamine);
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustiste saldode muutusega; ning
(c) investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud
tulude ja kuludega (nt kasum põhivarade või finantsinvesteeringute müügist).
NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE
Rahavood äritegevusest, RTJ2, 2018

Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 september 2010
 www.rafiko.ee


20X0 20X1
Rahavood äritegevusest
Ärikasum
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Kasum (kahjum) põhivara müügist
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
Varude muutus
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
Makstud intressid ⁴
Makstud ettevõtte tulumaks⁵
Laekumised sihtfinantseerimisest
Kokku rahavood äritegevusest
⁴ Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes.
⁵ Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes.
NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil),
Rahavood äritegevusest, RTJ2, 2018, lisa 3

20X0 20X1
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist
Tasutud bioloogiliste varade soetamisel
Laekunud bioloogiliste varade müügist
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel
Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist
Laekumised sihtfinantseerimisest
Tasutud tütarettevõtjate soetamisel
Laekunud tütarettevõtjate müügist
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel
Laekunud sidusettevõtjate müügist
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel
Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist
Antud laenud
Antud laenude tagasimaksed
Laekunud intressid⁶
Laekunud dividendid ⁷
Kokku rahavood investeerimistegevusest
⁶Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes.
⁷Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes
Rahavood investeerimistegevusest, RTJ2, 2018, lisa 3

20X0 20X1
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud
Saadud laenude tagasimaksed
Arvelduskrediidi saldo muutus
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest
Laekunud omaaktsiate või –osade müügist
Tasutud omaaktsiate või -osade tagasiostmisel
Makstud dividendid
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
Rahavood kokku
Raha ja rahalähendid (ekvivalendid) perioodi alguses
Raha ja raha ekvivalentide muutus
Valuutakursside muutuste mõju
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
Rahavood finantseerimistegevusest, RTJ2, 2018, lisa 3

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest
http://www.finantskoolitused.ee/
Kohtumiseni
koolitusel!

Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

Recomendados

Recomendados

Mais conteúdo relacionado

Semelhante a Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

Semelhante a Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs (20)

Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs