Mais conteúdo relacionado Semelhante a Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht (12) Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht1. Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja
juhtimisraamatute autor ning koostööpartner
vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
Koolitus:
RAAMATUPIDAJA – TULEVANE
JUHTIMISARVESTAJA
JA FINANTSJUHT
Tallinn, 3-6. aprill 2017.a.
2. Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
2
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
mittefinantsjuhile, 10-12.04.2017, 3 päeva
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 15-16.05.2017, 2 päeva
UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs, 17-18.05.2017, 2 päeva
Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, 22-24.05.2017, 3 päeva
Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, 22-23.05.2017, 2 päeva
Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja avalike teenuste kaardistamine, 23-
24.10.2017, 2 päeva
Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva
Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus, 2017 IIpa
täpsustub, 3 päeva
Projektijuhi finantskoolitus - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs,
2017 II pa, täpsustub, 2 päeva
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 2017 II pa, täpsustub, 4 päeva
Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 2017 II pa,
täpsustub, 2 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
mittefinantsjuhile, 2017 II pa, täpsustub, 3 päeva
Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine,
õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel
http://www.finantskoolitused.ee/
Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa koostööpartner
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
3. Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
värskendanud nüüdisaegse tulemuslikkusele suunatud
organisatsiooni raamatupidajale, majandusarvestajale ja
finantsjuhile vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete
teadvustanud trende majandusarvestuses ja finantsjuhtimises,
millele keskenduda oma töös tagamaks vajalik info eesmärkide
saavutamiseks
lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses
controllinguga, eelarvestamisega (finantsplaneerimisega),
kulude juhtimise ja kuluarvestusega, rahavoogude juhtimisega,
investeeringute tasuvusega ning eesmärgistatud analüüsiga
nüüdisaegses tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis
koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.
KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
3©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
4. Milline on raamatupidaja, majandusarvestaja ja finantsjuhi roll
nüüdisaegses organisatsioonis?
Tulemuslikkuse juhtimine
Kas liigitus finantsarvestus versus juhtimisarvestus jätkuvalt asjakohane?
Finantsjuhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas
Ettevalmistused nüüdisaegseks finantsjuhtimiseks organisatsioonis
Otsustusprotsess nüüdisaegses organisatsioonis
Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis
Muutused majanduskeskkonnas ja nende mõju majandusarvestusele
Väärtustel põhinev juhtimine
Majanduslik lisandväärtus (economic value added, EVA)
Visiooni ja missiooni elluviimine
Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus
Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele
Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs
Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine
Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme?
Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid
Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling
Tulemuslikkuse mõõtmine
Kriitiliste edufaktorite valik
Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks?
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (1)
4©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
5. Miks on tulemusmõõdikud ja juhtmõõdikud olulised?
Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja
arendamisel?
Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile
Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine
Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine
Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline
kasu?
Kuidas ringleb raha organisatsioonis?
Rahakäibe tsükkel ja selle seosed bilansi ja majandustegevusega
Investeeringute eelarvestamine ja tasuvusarvestused
Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud?
Kuidas planeerida ja eelarvestada investeeringuid?
Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)?
Investeerimisprojekti riskide hindamine
Kuidas hinnata investeeringute tasuvust?
Sensitiivsusanalüüs
Investeeringu tasuvuse hindamise meetodid
Raha aegväärtuse kontseptsioon ja selle tähtsus
Kuidas leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust?
Diskonteerimismäär ja kuidas seda leida?
Investeeringute tasuvuse arvestamine erinevatel meetoditel
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (2)
5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
6. Eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis
Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu?
Eelarvestamine ja finantsprognoosimine
Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine,
koondeelarve
Eelarvete koostamise meetodid
Eelarvekorraldus
Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine
Kuidas juhtida kasumlikkust - tulusid ja kulusid nüüdisaegses
organisatsioonis?
Miks ja kuidas kuluarvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse
juhtimisele?
Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?
Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?
Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus
Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda
(kulusid)?
Toote kuluarvestuse protsess
Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis
Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused
Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?
Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud
lahendused
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (3)
6©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
7. Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus
Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust?
Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?
Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine
Milline on investeeringute mõju omahinnale?
Kuidas mõjutavad ostjate tasumata summad kulusid?
Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC)
kuluarvestus
Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus
Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC)
Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel
Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust?
3 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel
Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus
Jääktulupõhise kasumi kujunemine
Kulu - maht - kasum analüüs
Tasuvuspunkt ja tasuvuspunkti diagramm
Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel
Kulude arvestus spetsiifilistel eesmärkidel
Elutsükli kulude arvestus
Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (4)
7©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
8. Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
8©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Uue raamatu tutvustus
Rafiko Kirjastus OÜ,
september 2010
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
9. Sihtkuluarvestus
Kaizen kuluarvestus
Kulude arvestus piirangute tingimustes
Kuidas kujundada hinda?
Mis on hind?
Kliendiväärtus ja kulud
Hinnakujunduse meetodid ja nende praktilised rakendused
Hinnakujundus, kui uue toote müük mõjutab vana toote müüki
Transferthindade kujundamine
Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) ja käibekapitali
nüüdisaegses organisatsioonis?
Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk?
Käibekapital ja selle tähtsus majandustegevuses
Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
Täiendava raha vajaduse määramine
Kuidas juhtida käibekapitali?
Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs
Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine
Varude juhtimine
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (5)
9©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
10. Lühiajaliste kohustuste juhtimine
Raha konversiooniperioodi leidmine
Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil
Eelarvete koostamine
Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine
(finantsplaneerimine)
Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides
Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas
konkurentsikeskkonnas
Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB)
Paindlikud eelarved controllinguks
Miks eelarvetest ei ole kasu?
15 soovitust eelarvete koostamiseks
Kuidas viia läbi tulemuslikkusele suunatud finantsanalüüsi?
Eesmärgistatud analüüside läbiviimine
Kas eelistada analüüsil absoluutarve, hälbeid või suhtarve?
Controllingu aruannete analüüs
Hälvete analüüs
Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs
Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs
Maksukoormuse arvestamine ja analüüs
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (6)
10©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
11. TEST 1
11©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
1. Organisatsiooni eesmärgid otsustab:
A. töötajate üldkoosolek
B. omanik
C. tegevjuhtkond
D. omanik ja tegevjuhtkond koos
2. Organisatsiooni strateegia kujundatakse lähtuvalt:
A. visioonist ja missioonist
B. eelmiste perioodide tulemustest
C. vajalikest tööülesannetest
3. Organisatsiooni edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad):
A. tulud
B. kulud
C. mõlemad on võrdselt olulised
4. Organisatsioon edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad):
A. tööülesanded
B. töötajad
C. mõlemad on võrdselt olulised
13. Majanduskeskkonna ja olemasoleva olukorra analüüs
Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine
Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded
Väljundi määratlemine: kas väljundiks on toode, teenus või projekt
Strateegiliste eesmärkide püstitamine, strateegiate väljatöötamine ja valik
Kriitiliste edufaktorite määratlemine
Väärtusahela analüüs
Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine
Controllingusüsteem ja tulemuslikkuse mõõtmine
Info- ja aruandlussüsteem, sh raamatupidamise printsiibid, sise-eeskirjad ja
kontoplaan
Vastutuskeskuste kujundamine
Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine
Meeskonna kaasamine ja väljaõpe
Audiitori soovitused
Juurutamine ja arendustegevus projektina: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?
Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine
ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS
13©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
15. EESMÄRKIDE JA KRIITILISTE EDUFAKTORITE
MÕÕTMINE
15©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Määratle pakutava toote/teenuse/projekti:
kvantiteet (mida ja kui palju?)
kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest
lähtutakse?)
aeg (mis tähtajaks või millise perioodi
jooksul?)
kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju
kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?)
Defineeri väljund (kliendile
pakutav
toode/teenus/projekt):
toode (tooted) või pooltoode
(pooltooted)
teenus(ed)
projekt(id)
avalik(ud) teenus(ed)
siseteenus(ed)
16. PROTSESSIDE KUJUNDAMINE
16©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JAARENGUKS (STRATEEGIATE
VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED
17. MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE LISAMINE
(STANDARDID)
17©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Kriitiline edufaktor
• Kvaliteedi tõstmine
• Efektiivsuse ja paindlik-
kuse suurendamine
• Töötajate arendamine
• Kliendi rahulolu
suurendamine
• Hankeaja vähendamine
• Uue toote juurutamine
• Turvalisuse
suurendamine
• Arvete laekumine
parendamine
• Töötajate rahulolu
suurendamine
Mõõdik + sihtväärtus
18. KONTOPLAAN (KLASSIFIKATORID, KOODID)
CONTROLLINGUKS
18©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
KONTO (KLASSIFIKAATORI, KOODI) NIMETUS JA SISU
3XA - TULU AABITS X MÜÜGIST MÜÜGIÜKSUSES A
3XB
3XC
3YA
3YB
3YC
3A, 3B, 3C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜGITULUD
3X, 3Y - AABITSATE X JA Y MÜÜGITULUD
3 TULUDE KOOND
4XA
4XB
4XC
4YA
4YB
4YC
4A, 4B, 4C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜDUD AABITSATE KULU
4X, 4Y - AABITSATE X JA Y KULU
4 KULUDE KOOND
19. Eesmärk ehk miks?
Kui palju raha soovin investeerida?
Milline on minu raha hind (kapitali hind)?
Kui kauaks?
Millise riskitasemega?
Kui suure tasuvusega?
Kuhu?
KUIDAS INVESTEERIDA?
19©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
OHT “ARMUDA”
ETTEVÕTTESSE
20. INVESTEERINGUTE TASUVUSE HINDAMISE MEETODID
20©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
TASUVUS OLGU OLLA!!!!
KASUM?
RAHAVOOG?
DISKONTEERITUD
RAHAVOOG?
21. Tulevikuväärtust arvutades kanname rahasummasid ajas edasi:
teades, kui palju on raha praegu, arvutame, kui suureks see
summa aja jooksul võib kasvada
Ülesanne: Leida 1000 € tulevikuväärtus, kui intressimäär on 10
% ja raha investeeritakse 2ks perioodiks.
Vastus:
RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS
21©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
n
i1LFV ,
kus:
n on perioodide arv,
i on perioodi intressimäär,
L on algsumma,
FV on tulevikuväärtus
Allikas: Sander Karu, Villu Zirnask (2001), Rahakäibe juhtimine, II osa, lk 16
22. Praktilised juhtimiskogemused raamatus
“JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor
Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
22
23. TERMINOLOOGIA: EELARVED JA EELARVESTAMINE
23©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Eelarve (7)
Plaan
Baasiline eelarvestamine (baasist lähtuv, traditsiooniline,
ajalooline, iibeline eelarvestamine)
Nullbaasieelarve
Perioodiline eelarvestamine (traditsiooniline eelarvestamine)
Pideveelarvestamine (pidevplaneerimine, libisev planeerimine)
Pideveelarve
eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks
Prognoosimine
Nullbaasiga eelarvestamine
Ülevalt alla“ meetod
„Alt üles“ meetod
Vastassuunaline meetod Nullbaasiga eelarvestamise
Paindlik eelarve
Staatiline eelarve
24. eelarvestamise eesmärke,
olulisemaid mõisteid,
vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi
ja vastutust eelarvestamisel,
eelarvestamisel kasutatavaid meetodeid,
eelarvete vorme, vajalikke abitabeleid ja juhendeid nende
koostamiseks (NB! Eelarve ja aruande vormide vastavus),
eelarvestamise ajakava põhimõtteid (eelarvelogistika,
eelarvekalender),
eelarvete läbivaatamise korda (koosolekud, läbirääkimised,
otsustamise kord),
kes millist infot annab, mis ajaks seda infot on vaja ja mis kujul see
peab olema,
dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need
koopiad saata,
eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme,
koostamise juhendeid ja vastutust
EELARVEJUHENDI SISU
24©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Allikas: Karu jt, 2007. Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele
25. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuvat
eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid
vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:
strateegiate väljatöötamiseks,
organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,
kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja
juurutamiseks,
nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude
juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks,
planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks,
arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja raamatupidamise
aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja
muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.
KULUDE JUHTIMINE
25©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 80
26. Vali kuluobjektid
Tee kindlaks kulukäiturid
Määratle kulukohad ja tegevused
Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?)
Vali kulude arvestuse meetodid
Liigita kulud
Moodusta kulukogumid
Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele
Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele
TOOTE KULUARVESTUSE PROTSESS
26©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 96
27. AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
27
Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
28. OTSESED MATERJALIKULUD
+ OTSESED TÖÖJÕUKULUD
+ MUUD OTSEKULUD
= OTSEKULUD KOKKU
KOGUKULUDE KUJUNEMINE
28©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
+ KAUDSED MATERJALIKULUD
+ KAUDSED TÖÖJÕUKULUD
+ PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU
+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD
= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU
+ TURUSTUSKULUD
+ ÜLDHALDUSKULUD
+ MUUD ÄRIKULUD
+ FINANTSKULUD
= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 127
29. TOOTE (T) VÕI PERIOODI (P) KULUTUS
29©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
KULUTUS
Põhimaterjal
Tooner printerile müügiosakonda
Kohver juhataja laptopile
Tagavaraosa põhivara remondiks
Töötasu tootmisjaoskonna juhatajale
Töötasu täielikku iseseisvust omava
tootmisallüksuse juhile
Küttekulu müügiosakonnas
Müügimehe bensiinikulu
Pearaamatupidaja bensiinikulu kaupluse
külastamiseks isiklikel eesmärkidel
Transpordikulud seoses põhivara
soetamisega
Kvaliteedikontrolöri töötasu
“T” VÕI “P”
30. Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude
kindlakstegemise protsess, mille eesmärk on täpselt defineeritud
kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine
ja arendamine.
Kulude hindamise käigus tehakse kindlaks:
kulu (kulutuse) sisu (olemus) ja suurus,
kulu seosed erinevate kuluobjektidega,
kulukoht (kulukohad),
kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega,
vastutus kulu eest,
kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral,
kulu (kulutuse) liik (liigitused),
kulukäitur(id) kulude jaotamiseks
KULUDE HINDAMINE
30©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 76
32. “EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
32©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
2007
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
33. Üldkulud (kaudkulud)
1 2 K
TRADITSIOONILINE
MEETOD
PÕHITEGEVUSE JA
TUGITEENUSTE
KULUKOHAD
1 2 N
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
Üldkulud
(ressursside kulud)
1 2 x
PÕHI – JA
TUGITEGEVUSED
1 2 M
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
TEGEVUSPÕHINE
MEETOD
Üldkulud
(kaudkulud)
1 2 K
OTSENE
JAOTAMINE
Kuluobjekt(id)
I samm
ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID
33©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 139
34. Viimastel aastatel nimetatakse eespool käsitletud tegevuspõhist kuluarvestust järjest rohkem
traditsiooniliseks tegevuspõhiseks kuluarvestuseks (conventional activity based costing).
Ajakäituriga tegevuspõhise kuluarvestuse (time-driven activity based costing, TDABC)
kasutamisel jääb ära tegevuste defineerimise etapp ja vajadus jaotada allüksuse kulusid
erinevatele allüksuses tehtavatele tegevustele. Selle tulemusena välditakse kulukaid,
aeganõudvaid ja tihti subjektiivseid tegevuste formuleerimisi, mida kasutatakse
traditsioonilises tegevuspõhises kuluarvestuses.
Ajakäitur on ajal põhinev mõõdik, mis põhjustab kulusid ja mille alusel jaotatakse kulud
(näiteks tellimuse täitmiseks kulunud aeg).
Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil
jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Vajalik on
kindlaks teha ainult kaks parameetrit:
võimsuse kulu määr (capacity cost rate) ja
võimsuse kasutamine iga allüksuses teostatud tehingu poolt.
hangitud võimsuse kulud
Võimsuse kulu määr = ------------------------------------------------------
hangitud ressursside tegelik võimsus
Tegevuse kulu = tegevusele kuluv aeg x võimsuse kulu määr
AJAKÄITURIGA TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS
(TDABC)
34©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 256
35. JÄÄKTULUPÕHISE KASUMI KUJUNEMINE
35©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
MÜÜGITULU = ühikute arv * ühiku hind
MIINUS
MUUTUVAD KULUD = ühikute arv * ühiku MK
VÕRDUB
JÄÄKTULU ehk KATE ehk piirkulu
VÕRDUB
KASUM
MIINUS
PÜSIKULUD
TASUVUSPUNKTIS
ON
KASUM NULL
36. AS Mõmmi soovib turule tuua uut teenust “KARUJAHT”. Uue
teenuse arendamise kulud on 180000 € ja juurutamise
tõenäosus 75 %.
Juhul, kui juurutatud teenus on väga edukas, saadakse kasumit
540000 €, kui teenus on edukas, saadakse kasumit 100000 € ja
kui teenus on väheedukas, saadakse kahjumit 400000 €.
Tõenäosus väga edukaks tulemuseks on 40 %, edukaks 30 % ja
väheedukaks 30 %.
Kas tuua turule uus toode või mitte?
ÜLESANNE: OTSUSTE PUU
36©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
37. LAHENDUS: OTSUSE PUU
37©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
VÕIMALIK
KASUM
EDUKUSE
TÕENÄOSUS
OODATAV
VÄÄRTUS
EI ARENDA
ARENDAME
JUURUTAMINE
ÕNNESTUB 0,75
0,25 JUURUTAMINE
EBAÕNNESTUB
0,4 - VÄGA EDUKAS
0,3 - EDUKAS
0,3 VÄHEEDUKAS
38. NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS
38©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Selleks, et saavutada sihtkulu 180 €, on tarvis vähendada kulusid.. Autor nõustus honorari
vähendamisega 25 €lt 19 €le raamatu kohta. Trükikojale tasutavat trükikulu õnnestus
vähendada 10%, so 50 €lt 45-le €le toote kohta. Kirjastaja vähendas üldhalduskulusid 69-lt
€lt 52 €ni toote kohta, loobudes mittevajalikust büroopinnast.
Kulud tooteühikule, €
trükikulu 45
diskett tabelitega 7
honorar 19
kujundamine 10
toimetamine 9
laokulud 2
müügikulud 15
intressikulud 19
üldhalduskulud 52
ostukulud (transport) 1
Kulud tooteühikule kokku 179
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 301
39. Piirangute teooria (theory of constrains, TOC) on piirangute
kindlakstegemise ja juhtimise meetod, mille tulemusena kiireneb
tootmisprotsess
Piirangud (constraints) on tegevused, mis vähendavad tsükliaega
Tsükliaeg on ajavahemik tellimuse saamisest kuni väljastamiseni
Tootmistsükli efektiivsus (manufacturing cycle efficiency) =
protsessi aeg / kogu tsükliaeg
Läbilaske marginal (throughput margin) on toote kasumlikkuse
mõõt, mis võrdub müügihind miinus materjali kulud, sh kõik
soetatud komponentide ja materjalide ettevalmistamise kulud
PIIRANGUTE TEOORIA
39©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Allikas: Blocker, ch5
40. Sihtkuluarvestusel (target costing) põhinev sihthinnakujundus
Turuhinnal (market price) ja turunõudlusel põhinev
hinnakujundus,
jääktulu arvestus (muutuvkulud ja püsikulud)
(jääk)kasumi arvestus (otsekulud ja kaudkulud)
Kuludel (omahinnal) ja juurdehindlusel põhinev hinnakujundus
otsekuludel põhinev (otsekulud ehk otsene omahind+ soovitav kasum)
tootmiskuludel põhinev (tootmiskulud ehk tootmise omahind+ soovitav
kasum)
kogukuludel põhinev (täiskuluarvestusel, kogukulud + soovitav kasum -
full cost või margin+)
HINNAKUJUNDUSE MEETODID
40©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
41. ÜLESANNE: ALLAHINDLUSED
41©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
AS MÕMMI valmistab ja müüb aabitsaid hinnaga 100 €/tk. Jääktulu määr 30 %. Eesmärk on
säilitada kasum ja suurendada turuosa kasutades allahindlust.
1. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 1 %.
2. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 3 %.
3. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 10 %.
4. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 20 %.
5. Kas allahindluse % mõjutab kasumit rohkem suurema või väiksema jääktulu korral?
6. Milline on maksimaalne allahindluse % võrreldes jääktulu määraga, et ei saaks kahjumit?
42. KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
42©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Uue raamatu tutvustus
Rafiko Kirjastus OÜ
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)
43. Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)
Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest
tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega
Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine
Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)
Käibekapitali juhtimine
Rahavoogude aruande koostamine
Investeeringute juhtimine
Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel
nüüdisaegses organisatsioonis
43©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
44. Raha konversiooniperioodi lühendamiseks tuleb vähendada
keskmist varude perioodi ja keskmist ostjatelt laekumata
arvete perioodi ning suurendada keskmist hankijatele
tasumata arvete tasumise perioodi.
KESKMINE VARUDE KONVERSIOONIPERIOOD
KESKMINE OSTJATELT ARVETE
LAEKUMISE KONVERSIOONIPERIOOD
KESKMINE HANKIJATELE TASUMATA
ARVETE KONVERSIOONIPERIOOD
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD
PLUSS
MIINUS
VÕRDUB
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD
44©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
45. KOONDEELARVE KOOSTAMISE PROTSESS
45©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
PÕHITEGEVUSE EELARVETE
KOOSTAMINE
FINANTSEELARVETE
KOOSTAMINE
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 167
46. PÕHITEGEVUSE EELARVESTAMISE PROTSESS
TOOTMISES
46©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
MÜÜGI EELARVE
TOOTMISE EELARVE
MATERJALIDE
EELARVE
VALMISTATUD JA
MÜÜDUD TOODANGU
KULU EELARVE
TÖÖJÕU-
EELARVE
TOOTMISLIKE ÜLD-
KULUDE EELARVE
EELARVESTATUD
KASUMIARUANNE
TURUSTUS- JA
ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVED:
•ARENDUSKULUDE
EELARVE
•TURUSTUSKULUDE
EELARVE
•MÜÜGIJÄRGSE
TEENINDUSE
EELARVE
•ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVE
VARUDE
EELARVE
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 167
47. EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE
CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask)
47©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Teie ees on raamat eelarvestamisest –
valdkonnast, mida on nimetatud
represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler:
budgets – tools of repression) ja Ameerikale
hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General
Electric: budgets – the bane of America), kuid
mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii
kasumile suunatud kui ka kasumile
mittesuunatud organisatsioone nii Eestis,
Euroopas kui ka mujal maailmas.
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
2007
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
48. ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - ALGINFO
48©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Koostada algbilanss
Koostada müügieelarve toodete lõikes (ME)
Koostada müügieelarve müügijuhtide lõikes (MEM)
Koostada müügieelarve klientide lõikes (MEK)
Koostada ühikuline tootmiseelarve (TEÜ), tükk
Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VÕLU
Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VALU
Koostada materjalide ostu eelarve (TEMO)
Koostada otsetööjõukulude eelarve (TETJ)
Koostada turustuskulude eelarve (TKE)
Koostada üldhalduskulude eelarve (ÜHKE)
Koostada üldkulude eelarve (ÜKE)
Jaotada üldkulud (TEÜJ)
Koostada toodete VÕLU ja VALU eelarved (TET)
Koostada varude eelarve (TEV)
Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 1)
Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 2)
Koostada rahakäibe prognoos
Koostada eelarvestatud lõppbilanss
Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (kaudmeetodil)
Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (otsemeetodil)
49. MIKS EELARVETEST EI OLE KASU?
49©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
puudulik arusaam eelarvestamise eesmärkidest ja tähtsusest
organisatsiooni eesmärgid on ebaselged, prioriteedid määratlemata
eelarved ei ole seotud organisatsiooni väljunditega (olulisemate kulukandjatega)
keskendutakse valedele või ebaolulistele mõõdikutele
strateegiad ei ole seotud eelarvetega
eelarved ei kindlusta nüüdisaegsete juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot (vähe
kasutatakse nullbaasiga, pidev- ja kohanduvat eelarvestamist ning paindlikke eelarveid)
ebareaalsed eelarved (kellele ja miks kasulik?)
liigne keskendumine minevikule (ära ületähtsusta minevikku - mineviku sündmused ei
pruugi korduda ja keskkond meie ümber muutub pidevalt)
töötajate tööülesandeid ei seostata eelarvetega
töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi
puuduvad tulemuste saavutamist toetavad motivatsioonisüsteemid (kiputakse koostama
„lõtvu eelarveid“ - ala-eelarvestatud tulud, üle-eelarvestatud kulud)
töötulemuste hindamisel ei tunnustata tulemuslikku töötegemist vaid töölkäimist
ei arvestata eelarvete koostamise käitumuslikku külge; eelarveid kasutatakse karistamiseks
ja töötajate hirmutamiseks (kui eelarvet ei täida, leiame uue töötaja!)
vähene pühendumine organisatsiooni tippjuhtkonna poolt
ei tähtsustata eelarvetest kinnipidamist
ratsionaalse otsustamise vältimine (eelarvestamine või “terve mõistus”)
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 59
50. ÄRIKASUMI VERTIKAALANALÜÜS
50©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
€ %
Müügitulu 310000
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 160000
Brutokasum (-kahjum) 150000
Turustuskulud 65000
Üldhalduskulud 53000
Ärikasum (-kahjum) 32000
52. MILLISED TEGEVUSED LISAVAD VÄÄRTUST (AVALIK
SEKTOR)?
52©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
sotsiaalkindlustuse
ja hoolekande
korraldamine
sotsiaalprobleemide
lahendamiskavade
koostamine
iganädalaste
nõupidamiste
läbiviimine
oma asutuse
töötajate
koolitamine
kontrolli-
mine
õigusaktide
eelnõude
koostamine
tööruumide
remontimine
raamatupidamise
aruannete
koostamine
kirjadele
vastamine
53. rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest
http://www.finantskoolitused.ee/
Kohtumiseni
koolitusel!
53©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee