Biloogia . Elu omadused jne..

1. BIOLOOGIA
POWERPOINTI ESITLUS
Koostas: Katrin Koppel
Kool: Taebla Gümnaasium
Klass: 12

2. SISUKORD
 Bioloogia uurib elu - Rakuteooria kujunemine
 Organismide ehitus ja - Rakkude mitmekesisus
talitlus - Eukorüootne rakk
- Rakumembraan
- Elu omadused - Rakuorganellid
- Teaduslik uurimusmeetod - Kasutatud materjal
- Raku ehitus ja talitlus

3. BIOLOOGIA UURIB ELU

4. ELUOMADUSED
 Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega.
*Ainuraksed ja hulkraksed. Hulkraksed on näiteks bakterid ja protistid. Ainuraksed on näiteks
kingloom ja pärmseen.
 Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid.
* Keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad on palju keerukamad ja mitmekesisemad
kui eluta loodus.
 Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus.
*Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad
sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat.
*Nad sünteesivad ka ise vajalikke aineid.

5. ELU OMADUSED
 Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond.
*Kõigu või püsisoojased. Püsisoojased on näiteks imetajad ja linnud. Kõigusoojased on
näiteks kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad.
 Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime.
*Suguline või mittesuguline.
*Näiteks ainuraksed paljunevad mittesuguliselt. Nad paljunevad pooldumisega. Hulkraksed aga
vegetatiivselt või eostega. Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist.
*Suguliselt paljunevad näiteks hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud, enamasti areneb
uus organism viljastunud munarakus. Taime- ja loomariigis kohtab sugulist paljunemist.

6. ELU OMADUSED
 Kõik organismid arenevad.
*Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa eraldumisega
vanemorganismist.
*Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. Selle käigus omandavad isendid uusi
sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõppeb
surmaga.
 Kõik organismid reageerivad ärritustele.
*Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulenevat infot vastu meeleorganitega.
*Ainuraksetel organismidel närvisüsteem puudub. Asenedavad erinevad orgaanisele aime
molekulid välismembraanid.

7. ORGANISMIDE EHITUS
JA TALITLUS

8. TEADUSLIK
UURIMISMEETOD
 Uuurismisobjektideks on rakud, biomolekulid, organismid, liigid või
ökosüsteem.
 Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada ja kuidas
vaadelda.
Seda nimetatakse teaduslikuks meetodiks. Selle abil jõutakse teaduslike
faktideni. Teaduslikuks faktiks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on
teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust.

9. TEADUSLIK UURIMUSMEETOD
 NR1: Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks on probleemi
püstitamine.
*Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu kaasaegsetele
seisukohtadele, st teaduslikele faktidele.
*Näiteks: Kuidas temperatuur mõjutab aedherne seemnete idanemist.
Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb selgeks teha mida otsitakse.
(muutuja)
*Ja toodud näites on muutujaks temperatuur.

10. TEADUSLIK UURIMUSMEETOD
 NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni kogumine.
*Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii
uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest.
*Teadusliku informatsiooni võib koguda raamatukogudes leiduvast
teaduskirjandusest või internetist.
*Aedherne puhul saame hea ülevaate aedhernest kui ka seemnete
idanemistingimustest.

11. TEADUSLIK UURIMISMEETOD
 Nr3: Järgnevalt tuleb sõnastada hüpotees.
*Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile.
*Seepärast on oluline, et see oleks püstitatud teaduslikel faktidel.
*Aedherne hüpotees: aedherne seemned idanevad 30 kraadi juures
kiiremini kui 10 C keskkonnas.

12. TEADUSLIK UURIMISMEETOD
 Nr4: Järgmine etapp on hüpoteesi kontrollimine.
*Tuleb kasutada eelnevalt hangitud teavet.
*Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatlustega.
*Tuleb teha selgeks uuritavate objetkide arv ja katsetingimused.

13. TEADUSLIK UURIMISMEETOD
 Nr5: Järgneb tulemuste analüüs ja järelduste tegemine.
*Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustingimusi omavahel.
*Seejärel koostame graafikud ja kõrvutame saadud tulemused
olemasolema teadusliku infoga.
*Kui katsete tulemused kinnitavad hüpteesi, siis saame järeldada, et
esialgne hüpotees leidis kinnitust.
*Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida vigu katse
korralduses või hüpoteesi püstitamises.

14. RAKU EHITUS JA
TALITLUS.

15. R A K U TE OOR IA K U JU N E M IN E
 Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust.
 Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides):
1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest.
2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks.
3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust.
4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse
käigus.
5. Rakk on elu väikseim ühik.
6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased.

16. RAKU EHITUS JA
TALITLUS
 Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude.
1. Epiteelkude.
*Ehitus: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahesein peaaegu, et puudub. Epiteelkude moodustab
naha pindmine osa ja katab siseorganeid.
*Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudemeid keskkonnamõjutuste eest, limaskestade epiteelkude eritab erineva
koostisega lima.

17. R A K U E HITU S JA TA L ITL U S .
2. Lihaskude.
*Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad raku kuju ja
mõõtmete muutusi. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat võõtlihaskudet, siseelundite(nt soolestiku) ehitusse kuuluvat
siselihaskudet ja südamelihaskudet.Lihaskude moodustab koos sidekoega lihased.
*Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigitusi.

18. R A K U E HITU S JA TA L ITL U S .
3. Sisekude.
*Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad sidekoed on erineva ehitusega,
Sidekoed on nt kuukude, rasvkude ja veri.
*Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab kaitseülesannet,
Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humorataalset
regulatsiooni.

19. R A K U E HITU S JA TA L ITL U S .
3. Närvikude.
*Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud pea- ja
seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja piirdenärvisüsteem.
*Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad
elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluste neutraalset regulatsiooni.

20. RAKKUDE MITMEKESISUS

21. M I L L I S T E M Õ Õ T M E T E G A O N K Õ I G E VÄ I K S E M A D
JA KÕIGE SUUREMAD RAKUD ?
 Valdav osa rakke on mikroskoopilised ning neid saab vaadelda vaid
mikroskoobis.
 Pisem ainurakne organism on mükoplasma. (0.1...0.3 mikromeetrit)
 Suurimad kaasajal looduses esinevad rakud on lindude munarakud.
Jaanalinnu muna läbimõõt on keskmiselt 15 cm , kaal 1.5 kg. Rebu suurus
ning kaal on sellest umbes 1/3.

22. MILLISE KUJUGA ON RAKUD?
 Bakterid on oma väliskujult erinevad: Ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised vormid.
Kerabakterid e. Kokid
Pulkbakterid e. batsillid
Spiraalsed bakterid e. sprillid
Keeritsbakterid e. spiroheedid
Jätketega bakterid
Niitjad bakterid
 Aga taimede korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbitsevast jäigast rakukestast ning
seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda.

23. LOOMARAKU EHITUS

24. EUKARÜOOTNE RAKK
 ...ehk päristuumne rakk.
 ...jaotatakse protistideks, taime-, seene ja loomariigiks.
 Igarakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukorüootse sisemus
on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevad
organelle.

25. TSÜTOPLASMA
 Koostisaineks on vesi. Osatähtsus kõigub (60-90%). Selles on
lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
 Anorgaanilised ained osalevad paljudes
 reaktsioonides ning tagavad sisekeskkonna püsiva happesusreaktsiooni.
 Orgaanilistest ainetest on tsütoplasmas esindatud kõik
kõrkmolekulaarsed ühendid: polüsahhariidid, lipiidid, valgus ja
nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seostab kõik
rakuorganellid omavahel tervikuks.

26. PLASMA=TSÜTOPLASMA

27. RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE
 Elektronmikroskoobid on näha, et rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad
poorid, mille kaudu toimub erinevate ainete liikumine tuuma või sealt välja. Tuumasisest plasmat nim: karüoplasmaks.
 Tuumas võime näha ühte või mitut tuumakest. Need on tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel
toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
 Erinevates rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinev.
 Rakutuum reguleev kõiki rakus toimuvaid protsesse.
 Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk mõne aja mõõdudes
hukkub.
 Tavaliselt on igas rakus üks tuum, erandina mõnedes ka mitu. Nt kingloomal on kaks tuuma,
vöötlihasrakk on aga hulktuumne.

28. K RO M O S O O M I D E A RV
 ... on ühe liigi piires muutumatu.
 Inimese keha tuumas on 46 kromosoomi. Ehk kaks sarnaste kromosoomi paari. Paarilisi kromosoome võib
nimetada homoloogilisteks.
 Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene.
 NÄITEID: Kromosoomide arv mõnes taime - ja loomarakus:
 Äädikakärbes: 8 kromosoomi.
 Toakärbes: 12 kromosoomi.
 Kana: 78 kromosoomi.
 Šimpans: 48 kromosoomi
 Inimene: 46 kromosoomi.

29. RAKUMEMBRAAN
 Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga.
 Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb
seda kahjulike mõjutuste eest mong ühendab rakke omavahel.
 Membraani vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus
raku ja väliskeskkonna vahel.

30. K U I DA S T O I M U B A I N E T E T R A N S P O RT L Ä B I
RAKUMEMBRAANI?
 Mõned molekulid liiguvad läbi membraani passiivselt- difusiooni või
osmoosi teel. Selliselt võivad membraani läbida vesi ja gaasid(O2, CO2) ,
etanool. jt väiksemad molekulid.
 Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud
kanalikesega, mille kaudu toimub mitmesuguste ainete liikumine rakku ja
sealt välja. See on ka passiivse transpordi üks vormidest.
 Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid
seejuures ei vajata täiendavat energiat.

31. K U I DA S T O I M U B A I N E T E T R A N S P O RT L Ä B I
RAKUMEMBRAANI?
 Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat
energiat.
 Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim: transpordivalkudeks.
 Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse makroergilistest ühendistest.
 Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad
aineosakesed ja makromolekulid.
 Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga
ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis
lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid.

32. RAKUORGANELLID

33. R I B O S O O M I D E E H I T U S JA
TA L I T LU S
 Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda
ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest.
 Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes.
 Ribosoomides toimub valkude süntees.

34. LÜSOSÜÜMID
 ...on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed , kus
lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure.
 Primaarsed lüsosüümid sisaldavad vaid ensüümvalke.
 Sekundaarsed lüsosüümid lagundavad aineid ning lõhustavad
ensüüme.

35. GOLGI KOMPLEKS
 Koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest tsinternikestest
ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest.
 Golgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine ning
lüsosoomide moodustamumine.
 Lisaks osaleb see rakumembraani ja taimerakudes ka rakukesta
moodustamises.

36. MITOKONDRID
 Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on
varustatud arvukate harjakestega.
 Nende vahele jäävas ruumis leidub mitokondriaalset RNA ja DNA-d .
 DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omase RNA ja valkude
sünteesiks.
 Põhiülesanne on raku varustamine energaiga. Hingamisprotsessi
käigus eraldus süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia.

37. TSÜTOSKELETT
 Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel
rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku
rakuorganellidest.
 Tsütoskeletti võib lugeda tugi ja liikumissüsteemiks.

38. KASUTATUD MATERJAL
 Bioloogia õpik gümnaasiumile . I osa.
Toimetajad: Tago Sarapuu ja Henni Kallak.
 http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimera
kk.htm
 http://sites.google.com/site/alorents/rakkudeuurimine

39. TÄNAN TEID!