2. Elulugu
Kuni 1936. aastani Johannes Schütz
Sündis 1899 Tartumaal
Pärit vaesest perest
Käis karjalaste koolis
Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka
kellasepana
3.
Võttis osa Vabadussõjast
1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule
Ülikool jäi lõpetamata
1934, töötas Tartu teatrikoolis
1938, Eesti Draamateater, dramaturg
4.
1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus
haigestus
Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste
nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust
vabanes 1942.
1945, suri ülekuulamisel
5. Looming
luule
Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik.
1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste
realistlikus luules etendab olulist osa
autobiograafiline aine.
6.
Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi
värsipäevik või memuaar.
Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi
lapsepõlvest ja noorusest.
Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma
kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta.
Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal
lõpetamata.
7. Looming,
näidendid
Esimene näidend „Jumalate mäss“, mis oli
luulevormis, kujunes ebaõnnestumiseks.
1945, ilmus „Ristikoerad“, hilisema pealkirjaga
„Lembitu“, mis käsitleb XIII sajandi eestlaste
vabadusvõtlust raudrüütlite vastu.
1947. aastal mängiti „Ristikoeri“
vabaõhulavastusena Tallinna Lauluväljakul 90 000
vaatajale.
8. Tähtsus
Eesti nõukogude luule rajajaid.
Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri
kujundamisel.
F. Tuglas on öelnud: „ Ta luule oli
dünaamiline, žestiküllane, aktiivne. Ta
kajastas väga laia sektorit meie aja sisust ja
kuulub meie luule suurnimede hulka.“
9. Teiste hinnang
Visnapuu näeb Sütiste luulet laialivalguvana ning
teiste mõjualusena. Ta ütleb: Tema luules
vilksatavad kord Semperi, kord Suitsu, kord isegi,
kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja
tuttavad mõtted.
Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi
meisterlikult ning tal on sügav püüd
eneseharimisele.Tema teadmised on laiad, ta on
andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti
luule suur lootus.“
10. Tsitaate
„Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja
üldkultuuri alus.“
„Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused
ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad
kui kumalased ent surnud kui seisvad
veed.“
11. Lisa
Sütiste sportlasena
Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja.
Tema isiklik rekord oli 59.07.
1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma
üliõpilasolümpiamängudest.
Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel
tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks
mängitakse masurkat.
14. Kasutatud kirjandus
http://www.epl.ee/artikkel/79470 25.09.2010
E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti
kirjandus. Koolibri. 2006. Lk 114-117
P.Riisimaa, A.Rätsep, T.Õunapuu. Eelmise sajandi Eesti
kirjandus. Künnimees.2002. Lk 124-131
M.Kalda, H.Peep, H.Puhvel, E.Sõgel, A.Vinkel. Eesti
kirjanduse ajalugu. Tallinn. Eesti raamat. 1984. Lk 159-175
O.Kruus. Mälestusi Juhan Sütistest. Tallinn. Eesti raamat.
1985.