1. Mehhiko
Tegijad: Karl Indrek Neivelt, Magnus Harjak, Gustav Kruuda, Georg Linnamäe,
Anni-Teele Värav ja Hanna Lang

2. Mehhiko
Elanikke 112 322 757(2010) ja elanike tihedus 55
inimest/km²
Pealinn on Mexico City
Jaguneb 32 osariigiks
President on Felipe Calderon

3. Mehhiko Asukoht
Mandriosa paikneb
Põhja-Ameerikas
Jagab piiri USA,
Guatemala ja Belizega
Riigi pindala on
1 964 375 km² ja 5127
km² sellest moodustavad
saared

4. Mehhiko füüsiline kaart

5. Levinumad usundid
Ülekaaluliselt levinum
Katoliiklus

6. Ajalugu
Vanimad leitud tööriistad on umbes 23 000 aastat vanad
Vanim tsivilisatsioon oli Olmeci kultuur mille kõrgaeg
oli umbes 1500 aastat eKr
Seal asusid ka teised kõrgkultuurid nagu Maiad,
Asteegid, Zapoteegid, Inkad ja paljud teised
Tänapäeva Mehhiko tekkimiseks loetakse aastat 1810,
kui Dolorese linn Mehhikos sai vabaks Hispaania
võimu alt

7. Maiad
Asusid Yukutani poolsaarel, Kesk-Ameerikas
Tegelesid maisi ja ubade kasvatusega, kakao ning
käsitööga
Kohalikus usus oli palju jumalaid ning tehti palju
ohverdusi
Oli kujunenud piltkiri, arenenud oli matemaatika ja
astronoomia

8. Mehhiko muusika
Väga lai valik erinevaid
stiile, mida on mõjutanud
palju Euroopa muusika
Kõige populaarsemad tüübid
on Corrido ja Ranchera

9. Corrido
Populaarne luule vormis
muusikaliik, ballaad
Sõnad räägivad tihti
vanadest legendidest
1/2 või 3/4 taktimõõdus
Corrido laululeht

10. Ranchera
Traditsiooniline Mehhiko muusikažanr, millel on üks
esitaja kitarriga
Taktimõõt 3/4, 2/4 või 4/4
Tempo umbes sama kiire kui polka
Räägivad armastusest, kodumaast või loodusest

11. Mariachi
Ansambel, mis koosneb kitarrist,
Vihueelast(kitarritaoline keelpill),
guitarronist(Mehhiko suur kitarr), viiulitest ja
trompetitest
Esitavad rancherat, polkat, corridot ja teisi muusika
liike
Ansambel koosneb viiest või enamast liikmest kes kõik
kannavad charro kostüüme

12. Mariachi bänd restoranis mängimas

13. Kuulsaimad Muusikud
Kuulsaimad heliloojad on Jose Alfredo Jimenes, Lucha
Reyes ja Coco Sanchez
Kuulsaimad lauljad on Jose Baray, Jesus Ibarra ja
Rafael Sanchez de Icaza

14. Muusika näited
Corrido näide: “La Cucaracha”
http://www.youtube.com/watch?v=h5o3QW1rFis
Ranchera näide http://www.youtube.com/watch?v=s7Hcp5XyiyU
Jose Alfredo Jimenez - La media vuelta
http://www.youtube.com/watch?v=FHo5uhYhjHE
El Jarabe Tapatio-The Mexican Hat Dance
http://www.youtube.com/watch?v=q-Rqdgna3Yw

15. Mehhiko Rahvatants
Tantsu juured tulevad Aafrikast ning Euroopast
Kindlam Mehhiko tantsustiil kujunes välja 1750. aastal
Tantsis ühiskonna madalam klass
Iseseisvussõja ajal kasvas tantsu populaarsus
Rahvatantsu tantsitakse pikkades värvilistes seelikutes,
mille alumist osa kaunistab triibumuster

16. Rituaalsed tantsud
Danza de los Voladores'i (lendajate tantsu) rituaal
koosneb tantsust ja 30-meetri pikkuse masti otsa
ronimisest, kust köitega alla laskutakse
Jarabe (tuntud ka kui Mehhiko mütsi tants) on tants,
kus mees kurameerib naisega, kes alguses keeldub, kuid
viimaks võtab mehe siiski vastu. Seda esitati
esmakordselt 1790. aastal, kuid see pälvis kiiresti
populaarsust. Tantsu tantsis rahvusvaheliselt tuntuks
20. sajandi vene baleriin Anna Pavlova

17. Tantsude näited
http://www.youtube.com/watch?v=329L-ZQfbWo&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=41DyPamC1_M

18. Härjavõitlus
Matadoor(härjavõitleja) võitleb
areenil härjaga
Mehhiko rahvussport
Enne võitlust pannakse härjale
kõrva märgi ajalehepabereid,
nägemise hägustamiseks hõõrutakse
tema silmadesse vaseliini ja palju
teisi julmi asju.

19. Huvitavad Faktid
Ametlik nimi on tegeliuklt Estados Únidos Mexicanos
Mehhiko tutvustas maailmale šokolaadi, maisi ja chilli
Maailma väikseim koeraliik chihuahua on nimetatud
Mehhiko maakonna järgi
Umbes 60% tänapäeva Mehhiko populatsioonist on
India-hispaanlased, 30% indialased ja 9% kaukaaslased

20. Aitäh kuulamast!

21. Kasutatud Kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko
http://en.wikipedia.org/wiki/Mexico#Music
http://facts.randomhistory.com/2008/11/25_mexico.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Bullfighting
http://en.wikipedia.org/wiki/Music_of_Mexico
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maajad_li
ina.htm