2. Lühikokkuvõte
• III kvartalis kasvas Eesti majandus nii aastases kui kvartaalses
võrdluses 0,4%.
– Ehituses on kindlustunde langus peatunud, tarbijatel kerges
kasvutrendis, kaubanduses, teeninduses ja tööstuses stabiilne.
• Kümne kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 6,36 mld eurot ehk
85% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 4,5% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 5,2% võrra 5,10 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 2% ehk 1,27 mld euroni
• Kümne kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 6,41 miljardit
eurot ehk 82% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 7,0% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 2,35 mld eurot, tegevuskuludeks 928
mln eurot ja investeeringuteks 518 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli septembri lõpuks 85 mln
euroga puudujäägis (0,46% SKPst).
– Võrreldes augusti lõpuga oli puudujääk 31 mln euro võrra suurem.
7. Palgatulu kasv ületab jaemüügi kasvu
% v.e.a., 3 kuu keskmine
30
20
10
0
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
-10
Jaemüük (nominaalne)
-20
EMTA palgatulu
-30
SA, MTA
8. Eraisikute laenujääk jätkab kasvu
Mln € v.e.p. 3k keskmine
250
Liising
200
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
150
100
50
0
-50
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
EP
9. Toit ja kütused pidurdavad hinnatõusu
7 %
6
5
4
3
2
1
0
-1
Ülejäänud
Eluase (sh küte, elekter)
-3
2009
2010
Alkohol ja tubakas
Toit
-2
Transport (sh kütus)
THI
2011
2012
2013
10. Kaupade eksport ilma kütusteta aastatagusel tasemel
%
90
Eksport kokku
75
Eksport ilma min kütusteta
60
Tööstustoodangu ekspordiindeks
45
30
15
0
-15
2010
05
09
2011
05
09
2012
05
09
2013
05
11. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2008
III
2009
III
Neto-tootemaksud
Val. suure osatähts. teenused
Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Veondus ja laondus
Ehitus
Töötlev tööstus
2010
III
2011Q1
III
2012
III
2013
Teised teenused
Haldus- ja abitegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Info ja side
Hulgi- ja jaekaubandus…
Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
17. Riigieelarve kuludeks kasutati 10 kuuga 82% plaanitust
mln EUR
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
1,000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
561
673
570
638
670
612
677
644
652
713
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
2011
2012
2013
11
12
• Oktoobri lõpuks suunati riigieelarvest kuludeks 6,41
miljardit eurot ehk 7,0% enam kui aasta varem ning 12,0%
enam kui 2011. aastal sama ajaga.
18. mln EUR
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 0,9 mld eurot
160
140
120
100
80
60
40
20
0
83
85
90
100
104
97
104
84
84
97
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
2013
2011
11
12
2012
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati oktoobri lõpuks kokku 928 mln
eurot ehk 78% eelarvest (mullu 853 mln eurot ja 2011. aastal 804 mln eurot).
•
•
•
Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude (24 mln eurot)
arvestamisega majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud. Seega
võrreldavad kulud suurenesid 51 mln eurot ehk 6%.
Tööjõukuludeks kasutati kümne kuuga 506 mln eurot ehk 81,5 % eelarvest
Majandamiskulusid tehti aga 422 mln eurot ehk 73,6% plaanitust.
20. Sotsiaalkuludeks maksti 10 kuuga 2,35 mld eurot
• 2013. aasta kümne kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,35 mld
eurot ehk 122 mln eurot (5,5%) mullusest enam. Eelarvest 81%.
2013 vs 2012
Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
4,8
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
618
6,9
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond
130
16
Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused
43
2,8
Saajate arvu kasv
Töötutoetus
6,9
50
Toetuse päevamäära tõus
Riiklikud pensionikulud
1066
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks
Peretoetused
75
3,1
Vajaduspõhise peretoetuse
lisandumine ja suurem toetus
mitmelapselistele peredele
Vanemahüvitis
117
2,4
Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest
58
19
Tööhõive kasv
21. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) I
Periood: 2009-2013. a jaanuar-september
1,200
1,000
800
600
400
200
0
Ravikindlustus
Pensionikulu
2009
Peretoetused
2010
2011
Vanemahüvitis
2012
2013
Puuetega inimeste
toetused
10 kuud (mln eur)
Ravikindlustus
Pensionikulu
Peretoetused
Vanemahüvitis
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
Plaanitust
Oktoober (mln eur)
686
1 189,2
83,8
130
83%
80,2%
80,8%
76,2%
68,3
122,9
9,2
13,2
48
73%
4,8
22. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) II
Periood: 2009-2013. a jaanuar-september
140
120
100
80
60
40
20
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
2009
Töötutoetus
2010
II sammas
2011
2012
2013
10 kuud (mln eur) Plaanitust Oktoober (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks
64,2
78,5%
6,5
Töötutoetus
7,5
84,3%
0,66
144,8
81,5%
14,6
II sammas
23. Investeeringute eelarvest on täidetud 72%
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
2013
21.9
52.6
40.5
39.0
39.6
42.9
60.7
67.1
78.9
75.3
0.0
0.0
2012
33.6
47.1
58.7
47.5
45.8
52.2
76.3
87.8
84.6
87.1
83.7
127.2
2013
2012
Kümne kuuga on investeeringutesse suunatud 518,4 mln eurot ehk 72,2 %
eelarvest (põhivara-investeeringud 196,3 mln eurot ja investeeringutoetused 322
mln eurot).
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 102,3 mln
eurot ehk 16,5% vähenenud. Langus tuleb peamiselt saastekvoodi müügituludest
tehtud väiksemate investeeringute arvelt.
Eelarve täitmise tempo on plaanipärane, tavapäraselt toimuvad suuremad
väljamaksed aasta lõpus. Investeeringute kasutamine on eelnevate aastatega
samal tasemel, 2008-2012 kümne kuu keskmine täitmine oli 73% aastaks
plaanitust.
24. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
•
Välistoetuseid maksti oktoobri lõpuks välja 603 mln eurot ehk 63%
plaanitust. Seda on 25 mln eurot vähem kui mullu. Väiksemad väljamaksed
on plaanipärased (2013. aasta eelarve 0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot).
700
600
500
120
Mln EUR
800
668.9
100
95.4
73.3
68.0
454.6
80
55.9
400
60
300
40
200
124.7
119.0
100
108.4
15.1
4.9
5.3
0
Struktuuritoetused
Maaelu/
kalandus
riigieelarve (mln; vasak skaala)
28.7
16.1
Euroopa
Muu
Põllumajanduse
välistoetus
Tagatisfond
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
14.5
20
2.2
Norra ja
EMP
7.4
5.5
0
Šveitsi
kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
•
Suuremad väljamaksed on prognoositud aasta lõppu (nt. ühtne pindalatoetus)
25. Välistoetuste väljamaksed on suhteliselt suurimad
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
(2013. aasta riigieelarve täitmine)
85.4
250
90
80
200
66.7
54.8
150
66.6
60
47.3
124.6
47.8
50
40
100
85.8
30
49.4
50
0
70
157.9
53.4
140.1
68.2
20
32.2
156.6
HTM
164.1
233.3
KKM
riigieelarve (mln; vasak skaala)
PÕM
236.6
MKM
72.4
68.1
SiM
(regionaal)
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
11.7
SOM
5.6
SiM (julgeolek)
9.8
6.5
10
0
ülejäänud
kokku*
kasutamine kokku (%; parem skaala)
26. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
100%
97%
96%
90%
80%
99%
100%
100%
81%
73%
70%
60%
50%
59%
58%
54%
65%
40%
47%
30%
38%
20%
10%
5%
0%
1%
Struktuurivahendid
Fondi maht
MAK (EAFRD)
Kalandusfond (EFF)
Heakskiidetud projektid
Norra ja EMP
Väljamaksed
Šveitsi-Eesti koostöö
2012.a. lõpp
•
Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,10 mld
eurot ehk 73,7% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,47 mld eurot ehk 72,7%
• sh põllumajandustoetusi 0,63 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 77,9%.
•
Struktuuritoetuste 2013. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes
saavutatud
28. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus 1,5 mld euroni
1,800
60.0
1,600
50.0
49.9
1,400
mln EUR
1,200
40.0
30.0
22.6
1,000
20.0
800
10.0
-3.4
600
400
200
904.0
683.3
-16.8
636.1
1,106.2
301.8
320.2
333.0
347.0
2009
lõpp
0
5.0
1,166.0
2010
lõpp
2011
lõpp
2012
lõpp*
Stabiliseerimisreserv
Likviidsusreserv (kassareserv) kokku
360.3
2013
0.0
-10.0
-20.0
-30.0
Oktoober
muutus (%)
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Haigekassa ja Töötukassa vahendid
•
•
Oktoobri lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,53 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,17 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
Võrreldes 2012. aasta lõpuga on likviidsete varade maht kasvanud 73 mln eurot ehk 5%.
29. 20
Haigekassa eelarve jõudis kolmanda kvartali
lõpuks ülejääki
Mln EUR
10
0
-10
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
-20
-30
2013
2012
2011
2010
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Haigekassa 9 kuu kumulatiivne tekkepõhine ülejääk on 5,3 mln eurot.
Võrreldes augustiga on eelarvepositsioon paranenud 5,2 mln euro võrra.
Üheksa kuuga on tulusid laekunud 617,6 mln eurot ehk 74,2% aasta eelarvest.
Kulusid on tehtud 613,6 mln eurot ehk 72,9% aasta eelarvest. Tulude maht on
võrreldes 2012. aastaga suurenenud 39 mln eurot ehk 6,7% ning kulud on
kasvanud 43 mln eurot ehk 7,4%. Eelarve kasutamise tempo on 2012. aastaga
samal tasemel
30. Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Kuised tulemid 2010-2013 Töötukassa tulemit
50
14
45
12
40
10
35
8
30
6
25
4
20
2
15
0
10
mln EUR
16
-2
-4
2013
1
2012
2
2011
3
2010
4
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
5
6
7
8
9
10
11
12
5
0
• 2013. aasta üheksa kuu tekkepõhine ülejääk on 40 mln eurot ehk 56%
prognoositust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a
tulem 72 mln eurot (57%) väiksem.
• Üheksa kuu tulu on 139 mln eurot ehk 74% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on tulu 50 mln eurot (26%) väiksem. See on
seotud 2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%le. (2012. aasta määrad 4,2%)
• 2013. a 9 kuu kulu on 98,4 mln eurot ehk 85% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulu 4 mln eurot (4,2%) suurem
31. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2011 - 2013
mln EUR
% SKPst
200
2%
150
100
1%
50
0
0%
-0.46%
-50
-0.60%
-100
-1%
-150
-200
-2%
jaan veebr märts apr
mai juuni juuli aug
sept
okt
nov
dets 2013*
KOV
Sotsiaalkindlustusfondid
Keskvalitsus
Valitsussektori eelarvepositsioon 2011
Valitsussektori eelarvepositsioon 2012
Valitsussektori eelarvepositsioon 2013