1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
3 kuud 2014
Rahandusministeerium
23.04.2014

2. • 2014. aasta esimese kolme kuuga laekus riigieelarvesse
tulusid 1,84 mld eurot ehk 22,9% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 12,2% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 9,8% võrra 1,54 mld euroni
– Mittemaksuliste tulusid laekus 311 mln eurot ehk 22,4% eelarvest.
• Märtsi lõpuks tehti riigieelarvest kulusid kokku 1,89
miljardit eurot ehk 23,2% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 12,2% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 511 mln eurot, tööjõu- ja
majandamiskuludeks 290 mln eurot ja investeeringuteks 59 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli veebruari lõpuks 97,8
mln euroga (0,5% SKPst) puudujäägis.
– Aasta varem oli samal ajal puudujääk 138,2 mln eurot.
Lühikokkuvõte

3. MAJANDUSÜLEVAADE

4. • Geopoliitiline kriis on aeglustanud majandususalduse
kasvu ELis, Eestis majandususaldus veebruaris ja märtsis
kergelt langes;
• Eestis indlustunne ehituses ja teeninduses märtsis paranes
ning tööstuses ja tarbijatel halvenes;
• Palgatulu kiire kasv jätkub Maksuameti andmetel eelmise
aasta teise poolega samas tempost (8%);
• Jaemüügi kasvutempo veebruaris aeglustus (reaalkasv 4%);
• Inflatsioon alanes märtsis 0,2%ni elektri odavnemise ning
langevate impordihindade tõttu; euroalal alanes inflatsioon
0,5%ni;
• Kaupade ekspordi ja impordi langus pidurdus veebruaris
4%ni.
Lühikokkuvõte

5. 60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
EL27
Eesti
Läti
Leedu
Majandususalduse tõus on ELis peatunud
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

6. -80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus
Geopoliitiline olukord pärsib kindlustunnet
COM
3 kuu keskmine

7. -60
-45
-30
-15
0
15
30
45
60
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks
Töötleva tööstuse toodanguindeks Ehitusmahuindeks
Kaupade eksport
Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

8. -20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Palgatulu 3kk (ps)
Hõive 3kk
Palk 3kk
Hõive kasv püsib 0,7% ja palga kasv 7,3% juures
MTA
% v.e.a. 3kk

9. Palgatulu ja jaemüügi kasvud lähenevad
SA, MTA
% v.e.a., 3 kuu keskmine
-30
-20
-10
0
10
20
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Jaemüük (nominaalne)
EMTA palgatulu

10. -50
0
50
100
150
200
250
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Liising
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
Eraisikute laenujääk jaanuaris vähenes
Mln € v.e.p. 3k keskmine
EP

11. Elektrituru avanemise mõju taandumine alandas
inflatsiooni
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI

12. Kaupade ekspordi langus pidurdus veebruaris 4%ni
-15
0
15
30
45
60
75
90
2010 05 09 2011 05 09 2012 05 09 2013 05 09 2014
3 kk, %
Kaupade eksport kokku
Eksport ilma min kütusteta
Tööstustoodangu ekspordiindeks

13. RIIGIEELARVE TULUD

14. Kolme kuuga laekus tulusid 1,8 miljardit
eurot (22,9% eelarvest) Laekumine kasvas
12,2% v.e.a
1,062.3
1,162.3
1,253.2
232.6
242.1
289.1
459.5 232.6
311.8
24.3%
21.9%
22.9%
0.0%
5.0%
10.0%
15.0%
20.0%
25.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2012 2013 2014
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)

15. Maksulaekumised kasvasid 9,8% võrra
Eelarve 2014
(tuhat EUR)
3 kuud 2014
(tuhat EUR)
3 kuud
v.e.a.
Eelarve 2014
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 625 147 1 542 365 9,8% 23,3%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 1 253 248 7,8% 22,9%
Füüsilise isiku tulumaks 331 150 19 014 38,4% 5,7%
Juriidilise isiku tulumaks 325 870 81 975 10,7% 25,2%
Sotsiaalmaks 2 245 740 545 025 8,2% 24,3%
Raskeveokimaks 4 200 1 027 4,4% 24,5%
Käibemaks 1 672 900 402 592 7,0% 24,1%
Aktsiisid kokku 836 850 190 510 5,4% 22,8%
Alkoholiaktsiis 225 000 50 112 6,9% 22,3%
Tubakaaktsiis 175 400 38 228 14,4% 21,8%
Kütuseaktsiis 402 000 92 597 2,4% 23,0%
Pakendiaktsiis 250 34 -49,2% 13,4%
Elektriaktsiis 34 200 9 540 -3,6% 27,9%
Hasartmängumaks 22 000 5 879 7,7% 26,7%
Tollimaks 28 700 7 225 -2,6% 25,2%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 289 093 19,4% 25,0%
Töötuskindlustusmakse 177 705 42 164 -6,3% 23,7%
Kogumispensionimakse 137 800 25 661 20,2% 18,6%
KOV tulumaks 783 232 193 898 10,5% 24,8%
Maamaks 59 000 27 371 - 46,4%

16. Mittemaksulisi tulusid laekus märtsis 41,9 mln € (3% eelarvest). Kolme
kuuga on laekunud 311,8 mln € ehk 22,4% eelarves kavandatust, mida
on 34% enam kui möödunud aastal.
81,8
188,1
41,9
0
50
100
150
200
250
300
350
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Muud Finantstulud Varade müük
Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused
2013 laekumine 2012 laekumine

17. RIIGIEELARVE KULUD

18. Riigieelarve kuludeks kasutati 3 kuuga 23,2% plaanitust
• 2014. aasta kolme esimese kuu jooksul suunati
riigieelarvest kuludeks 1,89 miljardit eurot ehk 12,2% enam
kui aasta varem.
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2013-2014

19. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 21,7%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kolme esimese kuuga kokku ligi 290 mln
eurot ehk 24,1% eelarvest (mullu 258 mln ja 2012.aastal 226 mln eurot).
• Kasv võrreldes sama perioodiga 2013. aastal tuleneb Kaitseministeeriumi
valitsemisalast, kelle kulud kokku on tõusnud 13 mln. Samuti on kulude kasv seotud
Sotsiaalministeeriumi metoodilise muudatusega. Ilma nimetatud mõjudeta
oleks kasv 7,6 mln ehk 3%.
• Tööjõukuludeks kasutati kolme kuuga ligi 160 mln eurot ehk 24% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga ligi 130 mln eurot ehk 19% plaanitust.
87
101 97
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014
2014 2012 2013

20. Peamised sotsiaalkulud (3. kuu) I
3 kuud (mln eur) Märts (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 216,4 71,1 24,1%
Pensionikulu 362,8 120,6 23,9%
Peretoetused 25,2 8,4 24,3%
Vanemahüvitis 40,4 13,5 23,6%
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
14,4 4,9 24,1%
0
50
100
150
200
250
300
350
400
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
mlnEUR
Periood: 2009-2014. a märts
2009 2010 2011 2012 2013 2014

21. Peamised sotsiaalkulud (3. kuu) II
3 kuud (mln eur) Märts (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 20,4 7,1 23,7%
Töötutoetus 2,5 0,9 24,6%
II sammas 79,3 27,4 20,4%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
mlnEUR Periood: 2009-2014. a märts
2009 2010 2011 2012 2013 2014

22. Investeeringud
Esimeses kvartalis suunati investeeringutesse 75 mln eurot, 8 % eelarvest.
Mõnevõrra on aktiviseerunud riigiasutuste investeerimistegevus.
Investeeringutoetuste arvel on investeeringud jäänud eelmise kuu tasemele.
Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeeringute tegemise tempo
selgelt aeglasem välisvahendite investeeringutesse suunamise arvel. Üldjuhul on
tagasihoidlik aasta algus ootuspärane, suuremad väljamaksed toimuvad
tavapäraselt aasta teisel poolel.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
2014 31 23 22 0 0 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%
% kogumahust 2014 4% 3% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%
22
53
41 39 40 43
61
67
79
75 78
95
31
23 22
3%
8%
6% 6% 6%
6%
9%
10%
11% 11%
11%
14%
4%
3% 3%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90

23. Välistoetuste väljamaksed oli märtsis protsentuaalselt
suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
148.8 157.0 250.9 200.1 66.2 19.4
44.5
12.3
20.2
25.8
67.3
40.7
11.7
4.4 5.7 2.9
13.6
16.5
26.8
20.3
17.7
22.6
12.9
23.9
0
5
10
15
20
25
30
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM
(regionaal)
SiM (julgeolek) SOM ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

24. 31.03.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud
maaelu ja kalanduse välistoetused
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
591.7
138.5
112.4
36.1
16.2 4.2
99.5
66.7
0.5 9.5 1.4 1.2
16.8
48.2
0.4
26.3
8.6
28.9
0
10
20
30
40
50
60
0
100
200
300
400
500
600
700
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

25. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 19,9% aastaks
planeeritust
• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seisuga 31.03.14 19,9% protsenti plaanitust ehk
178,8 miljonit eurot. Seda on 8,4 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb
MAKi (kasv 5,0 miloni eurot) ja muude välistoetuste (kasv 6,8 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.
• Struktuuritoetuste 2007-2013 arvel on seisuga 31.03.14 tehtud väljamakseid 99,5 miljonit eurot, ehk
19,8% planeeritust (2013. aastal –107,2 miljonit eurot).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 66,7 miljonit
eurot, ehk 52,3% planeeritust (2013. aastal – 60,0 miljonit eurot). PÕM prognoosib MAKi eelarve
üetaitmine.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine
(0,4%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne
pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete
tase on 1,4 miljonit eurot ehk 8,6% planeeritust. Tagasihoidliku kasutamise põhjuseks on see et
projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,2 miljonit eurot, ehk 28,9% planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 2,7 miljonit eurot, ehk 21,6%
planneritust.

26. Välistoetuste kasutamine programmperioodil
Struktuuritoetused.
• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on
31.03.14 seisuga projekte heaks kiidetud 97,4% ja väljamakseid tehtud 79,4%
ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 2014. aasta 31. jaanuari seisuga Euroopa
Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal
(70,65%), eespool on Portugal (71,17%) ja meile järgneb Soome (68,20%).
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused.
• Maaelu arengukava 2007-2013 toetuste kasutamise osas, on märtsikuu lõpu seisuga
projekte heaks kiidetud 105,1% ja väljamakseid tehtud 90,9% ulatuses perioodiks
määratud vahenditest (723,7 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab
perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega
ning uueks perioodiks ületulevate kohustustega.
• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt
102,4% ja 63,0% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonit eurot). Heaks
kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid seoses vabanevate
vahendite kasutamise võimalusega.

27. Välistoetuste kasutamine programmperioodil
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism
(2009-2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 11,9%
perioodiks määratud vahenditest (45 miljoni euro) . Tagasihoidlikud väljamaksed on
ootuspäärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga
projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007-2012). Projekte on heaks kiidetud
100%, väljamaksete tase on 65,8% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 miljoni
euro).
Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007-2013). Projekte heaks kiidetud
100% ja väljamakseid tehtud 61,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7
miljoni eurost).

28. Haigekassa
Haigekassa 2 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 11,9 mln eurot.
Tulusid on laekunud 138,2 mln eurot ehk 15,3% aasta eelarvest. Kulusid on
tehtud 152 mln eurot ehk 16,8% aasta eelarvest.
Tulude maht on võrreldes 2013. aasta sama perioodiga suurenenud 10,1 mln
eurot ehk 7,9% ning kulud on kasvanud 13,5 mln eurot ehk 9,8%.
Tervishoiuteenuste kulud olid veebruari lõpu seisuga 110,7 mln eurot ehk
16,7% eelarvest, sealhulgas eriarstiabi kulu 88,9 mln, üldarstiabi 13,6
mln, õendusabi 3,8 mln, hambaravi 3,5 mln ja haiguste ennetamise kulud 0,9
mln eurot.
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

29. Töötukassa
• 2014. aasta kahe kuu tekkepõhine ülejääk on 9,2 mln eurot ehk
16,8% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014.a
tulem 2,9 mln eurot (45,4%) suurem.
• Käeoleva aasta kahe kuu tulud on 33,5 mln eurot ehk 16,6%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 1,8 mln
eurot (5,5%) suurem.
Kuised tulemid 2011-2014
0
2
4
6
8
10
12
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

30. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

31. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus märtsi lõpuks
1,4 miljardi euroni
• 2014. aasta märtsi lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,4 mld eurot.
Sellest likviidsusreservis oli 1,03 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht vähenenud 25 mln eurot ehk
1,8%.

32. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012 - 2014
• 2014. aasta veebruari lõpus oli valitsussektori eelarve puudujäägis 97,8 miljonit eurot (0,5% SKPst).
• Sealjuures oli keskvalitsus puudujäägis 95,7 miljoni euroga ja sotsiaalkindlustusfondid 0,6 miljoni
euroga, kohalike omavalitsuste puudujääk ulatus aga 1,5 miljoni euroni.