2. Lühikokkuvõte
• Kolmandas kvartalis kasvas Eesti majandus aastases võrdluses
0,7% ja eelmise kvartaliga võrreldes 0,6%;
– Esmakordselt sellel aastal andsid ka investeeringud positiivse panuse
nõudluse kasvu, eratarbimise kasvutempo veidi aeglustus.
• Aastaga laekus riigieelarvesse tulusid 7,61 mld eurot ehk 102%
plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 1,7% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 6,1% võrra 6,1 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 13% ehk 1,5 mld euroni
• Aastaga tehti riigieelarvest kulusid kokku 7,74 miljardit eurot
ehk 99% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 3,3% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 2,83 mld eurot, tegevuskuludeks 1,19
mld eurot ja investeeringuteks 691 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli novembri lõpuks 90 mln
euroga puudujäägis (0,49% SKPst).
– Võrreldes oktoobri lõpuga oli puudujääk 12 mln euro võrra suurem.
4. Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab
majandususaldusindeks
120
110
100
90
EL27
80
Eesti
Läti
70
Leedu
60
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
COM
5. Tarbijakindluse kosumine jätkub
40
3 kuu keskmine
20
0
-20
Tööstus
-40
Teenindus
Tarbijad
-60
Kaubandus
Ehitus
-80
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
COM
6. Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures
% v.e.a. 3kk
30
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
Palgatulu 3kk (ps)
Hõive 3kk
Palk 3kk
-20
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
2011
2012
2013
2014
MTA
7. Palgatulu kiire kasv ületab jaemüügi kasvu
% v.e.a., 3 kuu keskmine
30
20
10
0
2004 2005 2006 2007 2008 2009
2010
2011
2012
2013
2014
-10
Jaemüük (nominaalne)
-20
EMTA palgatulu
-30
SA, MTA
8. Eraisikute laenujääk kasvab kuises võrdluses
Mln € v.e.p. 3k keskmine
250
Liising
Tarbimislaenud
200
Eluasemelaenud
150
100
50
0
-50
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
EP
10. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2008
III
2009
III
Neto-tootemaksud
Val. suure osatähts. teenused
Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Veondus ja laondus
Ehitus
Töötlev tööstus
2010
III
2011Q1
III
2012
III
2013
Teised teenused
Haldus- ja abitegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Info ja side
Hulgi- ja jaekaubandus…
Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
16. Riigieelarve kuludeks kasutati aastaga 99,4% plaanitust
mln EUR
Riigieelarve 2011-2013
9,000
10%
8,000
9%
7,000
8%
6,000
7%
5.73%
6%
5,000
5%
4,000
3.32%
3,000
3%
2,000
1,000
0
4%
2%
7,081
7,487
7,735
1%
0%
2011
2012
12 kuu kulud kokku
2013
Muutus
• Aasta lõpuks suunati riigieelarvest kuludeks 7,74 miljardit
eurot ehk 3,3% enam kui aasta varem ning 9,2% enam kui
2011. aastal.
17. mln EUR
Tööjõu- ja majandamiskulusid kasutati 99% eelarvest
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
83
85
90
100
104
97
104
84
84
97
106
154
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
2013
2011
2012
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati detsembri lõpuks kokku 1,19 mld
eurot ehk 98,8% eelarvest (mullu 1,11 mld eurot ja 2011. a. 1,04 mld eurot).
•
•
•
Sellest tööjõukuludeks suunati 623,9 mln eurot ja majandamiskuludeks 564,0 mln eurot.
Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude arvestamisega
majandamiskulude hulka (29 mln), lisaks on suurenenud ka palgakulud.
Seega võrreldavaks tööjõu- ja majandamiskulude kasvuks kujunes 2013. aastal
mullusega kõrvutades 44,8 mln eurot ehk 4,0%.
18. Sotsiaalkuludeks maksti 12 kuuga 2,83 mld eurot
• 2013. aastal kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,83 mld eurot ehk
158 mln eurot (5,9%) mullusest enam ning eelarvest 97%.
2013 vs 2012
Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
4,9
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
827
7,1
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond
174
14
Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused
58
2,7
Saajate arvu kasv
Töötutoetus
8,9
53
Toetuse päevamäära tõus
Riiklikud pensionikulud
1433
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks
Peretoetused
100
12
Vajaduspõhise peretoetuse
lisandumine ja suurem toetus
mitmelapselistele peredele
Vanemahüvitis
157
1,6
Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest
76
18
Tööhõive kasv
19. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (12 kuud) I
Periood: 2009-2013. a jaanuar-detsember
1,600
1,400
1,200
1,000
800
600
400
200
0
Ravikindlustus
Pensionikulu
2009
2010
Peretoetused
2011
2012
Vanemahüvitis
2013
Puuetega inimeste
toetused
12 kuud (mln eur)
Ravikindlustus
Pensionikulu
Peretoetused
Vanemahüvitis
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
Plaanitust
Detsember (mln eur)
826,6
1 432,5
100,4
157
100%
96,6%
96,8%
92%
71,6
123,2
8,2
13,5
57,7
87,7%
4,9
20. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (12 kuud) II
Periood: 2009-2013. a jaanuar-detsember
200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
2009
Töötutoetus
2010
II sammas
2011
2012
2013
12 kuud (mln eur) Plaanitust Detsember (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks
76,4
93,1%
5,9
Töötutoetus
8,9
100%
0,7
174,4
98,1%
15
II sammas
21. mln eurot
Investeeringuteks kasutati pea 700 mln eurot
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
2013
21.9
52.6
40.5
39.0
39.6
42.9
60.7
67.1
79.0
75.3
78.4
94.7
2012
33.6
47.1
58.7
47.5
45.8
52.2
76.3
87.8
84.6
87.1
83.7
127.2
2013
2012
2013. aastal suunati investeeringutesse 691,4 mln eurot ehk 96,2 %
eelarvest, sealhulgas tehti põhivara investeeringuid 292 mln eurot ja
investeeringutoetusi 399,4 mln eurot. Osa investeeringuid lükkub edasi 2014.
aastasse.
Võrreldes 2012 aastaga on investeeringute maht 140,1 mln eurot ehk 16,8%
vähenenud. Langus tuleb peamiselt investeeringutoetuste arvelt, mis vähenesid
127 mln eurot. Valitsemisalade põhivara investeeringute maht langes 13 mln
eurot.
2013. aastal oli investeeringuteks vähem kasutada saastekvoodi müügitulusid
ning Euroopa Liidu struktuuritoetusi. Välistoetuste vähenemine on seotud 20072013 programmiperioodi lõppemisega.
22. Välistoetuste arvel tehti väljamakseid 91,2% aastaks plaanitust
•
Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seisuga 31.12.13 91,2 protsenti plaanitust ehk 868,6
miljonit eurot. Seda on 24,4 miljolit eurot vähem kui aasta varem, mis on seotud nii projektide
lõpetamisega kui ka jätkuvate projektide menetlemise ja väljamaksmise ajagraafikuga. 2013. aasta
IV kvartalis maksti välja 343,5 miljonit eurot, ehk 35,9% kogu väljamaksetest.
•
Struktuuritoetuste arvel on tehtud väljamakseid 590,6 miljonit eurot, ehk 88,3% planeeritust (2012.
aastal – 615,9 miljonit eurot). IV kvartalis maksti välja 199,2 miljonit eurot, ehk 33,7% kogu
väljamaksetest.
•
Maaelu ja kalanduse toetusi on välja makstud 135,9 miljonit eurot, ehk 109,0% planeeritust (2012.
aastal - 144,6 miljonit eurot). IV kvartalis maksti välja 23,4 miljonit eurot, ehk 17,2% kogu
väljamaksetest.
•
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) on väljamakseid tehtud 106,5 miljonit eurot, ehk
98,2% planeeritust. IV kvartalis maksti välja 101,3 miljonit eurot, ehk
95,1% kogu
väljamaksetest, peamiselt põllumajandustootjatele otsetoetuste arvelt.
•
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi
2009-2014 toetuste väljamaksete tagasihoidlik tase (3,7 miljonit eurot ehk 25,8% planeeritust) on
ootuspäärane. Doonorid kiitsid kõigi memorandumites kokkulepitud valdkondade programmide
kirjeldused heaks 2012.a neljandas kvartalis. Taotlusvoorud on veel käimas, st suuremas osas pole
projektivalik lõplikult tehtud. Samal ajal IV kvartalis maksti välja peaegu 50% väljamaksetest (1,9
miljonit eurot)
23. 2013. aastal kasutati suhteliselt enam maaelu ja kalanduse
välistoetuseid
(2013. aasta riigieelarve täitmine)
800
700
mln eurot
600
120
668.9
109.0
88.3
590.6
98.2
88.1
87.5
100
80
500
400
60
300
200
124.7 136.0
100
25.8
108.4 106.5
20
28.7
25.3
0
Struktuuritoetused
Maaelu/
kalandus
riigieelarve (mln; vasak skaala)
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
40
14.5
3.7
Norra ja
EMP
7.4
6.5
0
Šveitsi
kasutamine kokku (%; parem skaala)
24. Välistoetuste väljamaksed olid suhteliselt suurimad
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
(2013. aasta riigieelarve täitmine)
300
120
106.2
104.1
243.0
250
90.5
214.1
200
100
90.7
84.5
81.9
73.1
80
174.2
57.6
150
60
114.5
100
40
65.7
39.2
50
0
156.6
HTM
164.1
KKM
riigieelarve (mln; vasak skaala)
233.3
236.6
PÕM
MKM
72.4
SiM
(regionaal)
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
68.1
SOM
20
11.7
9.6
SiM (julgeolek)
9.8
8.3
ülejäänud
kokku*
kasutamine kokku (%; parem skaala)
0
25. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
100%
98%
96%
90%
80%
77%
70%
99%
100%
82%
65%
61%
59%
60%
50%
100%
59%
47%
40%
38%
30%
20%
9%
10%
1%
0%
Struktuuritoetused
(ERF, ESF, ÜF)
Fondi maht
MAK (EAFRD)
Kalandusfond (EFF)
Heakskiidetud projektid
Norra ja EMP
Šveitsi-Eesti koostöö
Väljamaksed Väljamaksed 2012.a. lõpus
•
Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,25 mld
eurot ehk 77,2% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,61 mld eurot ehk 76,6%
• sh põllumajandustoetusi 0,65 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 80,0%.
•
Struktuuritoetuste 2013. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes
saavutatud
27. Riigikassa likviidsed varad kahanesid aastaga 2,5%
1,600
0.00%
1,400
-0.50%
mln EUR
1,200
1,000
800
-1.00%
1,106.2
1,055.3
600
-1.50%
-2.00%
400
200
-2.5%
347.0
360.9
2012
lõpp
0
-2.50%
2013
lõpp
Stabiliseerimisreserv
Kassareserv
-3.00%
kogureservi muutus (%)
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Haigekassa ja Töötukassa vahendid
•
•
2013. aasta lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,42 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,06 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot. Eelnenud aastaga võrreldes kahanes kassareservi maht 51 mln
eurot ehk 4,6%, stabiliseerimisreservi maht aga kasvas 14 mln eurot ehk 4,0%.
Võrreldes 2012. aasta lõpuga kahanes likviidsete varade kogumaht 37 mln eurot ehk 2,5%.
28. Haigekassa eelarve väikeses puudujäägis
20
15
10
Mln EUR
5
0
-5
-10
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
-15
-20
-25
-30
2013
2012
2011
2010
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Haigekassa 11 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 3,5 mln eurot.
11 kuuga on tulusid laekunud 757 mln eurot ehk 91% aasta eelarvest. Kulusid
on tehtud 764 mln eurot ehk samuti 91% aasta eelarvest. Tulude maht on
võrreldes 2012. aastaga suurenenud 49 mln eurot ehk 6,8% ning kulud on
kasvanud 53 mln eurot ehk 7,5%.
29. Töötukassa eelarve ülejääk ulatus 52 mln euroni
Kuised tulemid 2010-2013
mln EUR
16
70
14
60
12
10
50
8
40
6
4
30
2
20
0
10
-2
-4
1
2013
2
2012
3
2011
4
2010
5
6
7
8
9
10
11
12
0
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
• 2013. aasta 11 kuu tekkepõhine ülejääk on 52 mln eurot ehk 72%
prognoositust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a
tulem 60 mln eurot (54%) väiksem.
• 11 kuu tulu on 169 mln eurot ehk 90% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on tulu 58 mln eurot (26%) väiksem. See on
seotud 2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%le. (2012. aasta määrad 4,2%)
• 2013. a 11 kuu kulu on 118 mln eurot ehk 102% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulu 1,3 mln eurot (1,1%) suurem
30. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2011 - 2013
mln EUR
% SKPst
200
2%
150
100
1%
50
0
0%
-50
-100
-1%
-150
-200
-2%
jaan veebr märts apr
mai juuni juuli aug
sept
okt
nov
dets 2013*
KOV
Sotsiaalkindlustusfondid
Keskvalitsus
Valitsussektori eelarvepositsioon 2011
Valitsussektori eelarvepositsioon 2012
Valitsussektori eelarvepositsioon 2013
