2. • Eestil läheb sarnaselt naabritega, paremini kui ELis keskmiselt
• Majutus-toitlustus ja teised turismiga seotud tegevusalad
on ebaproportsionaalselt suure löögi all
• Töise tulu langust pehmendab 2020 töötasu hüvitis
• Hinnad 2020 ei tõuse
• SKP 2020 -5,5% ja 2021 +4,5%
Makromajanduse põhisõnumid
3. Rahanduse põhisõnumid
• Kriisi tõttu vähenevad maksutulud sel aastal 5%, edaspidi jääb
taastumine aeglaseks
• Maksukoormus langeb 31,5%ni SKPst
• Kulude tase on kriisist vähem mõjutatud ja absoluutsummas ei vähene
ka peale kriisimeetmete lõppemist
• Selle aasta eelarvepuudujääk on kevadel prognoositust väiksem, kuid
edaspidi paraneb aeglasemalt
• Struktuurne puudujääk tähendab majandusele stiimulit kriisist
väljumiseks
• Võlakoormus kasvab kuni 31%ni SKPst, kuid intressikulud jäävad
endiselt madalaks
29. Mittemaksulised tulud vähenevad dividendide ja CO2 tulude tõttu ka järgnevatel
aastatel
Mln €
33.1%
-2.1%
-15.4%
-6.9%
7.3%
1.5%
-20.0%
-10.0%
0.0%
10.0%
20.0%
30.0%
40.0%
0
100
200
300
400
500
600
700
800
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Mittemaksulised tulud Mittemaksuliste tulude kasv
30. Välisvahendid kasvavad uue perioodi käivitumise ja taasterahastu toel
Mln €
1.3%
13.3%
14.4%
18.1%
18.9%
-4.6%
-10.0%
-5.0%
0.0%
5.0%
10.0%
15.0%
20.0%
25.0%
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Välisvahendid Välisvahendite kasv
31. Kuluprognoosi eeldused
• Kuluprognoos baseerub eelmisel eelarvestrateegial, va indekseeritud
kulud
• Prognoos sisaldab uue perioodi välisvahendeid
• Lisaeelarve meetmete mõju on uuesti hinnatud
32. Riigieelarve kulud pärast kriisimeetmete lõppemist ei vähene
Mln €
7.5%
7.7%
1.9%
4.8%
5.5%
1.4%
0.0%
1.0%
2.0%
3.0%
4.0%
5.0%
6.0%
7.0%
8.0%
9.0%
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
16000
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kulud kokku Kulude kasv
41. Eesti jääb järgmisel aastal endiselt väikseima võlakoormusega riigiks
Euroopa Liidus
Euroopa Komisjon
24.0
43.7
48.4
69.6
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
EE BG LU CZ SE LV DK LT MT RO NL PL SK IE FI DE HU AT SI HR UK CY BE FR ES PT IT EL
Muutus,%
%SKPst
2019 2021 muutus
42. Majandusprognoos on leitav Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-
majandus/majandusprognoosid
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv vs 40 peamise kaubanduspartneri kaupade ja teenuste impordi reaalkasv
LEA vs RE2020 -1,3mld (RE maksud)
7 kuuga -436
Suvi 2020 vs RE2020 -820
Suvi 2020 vs LEA +468
LEA vs RE2020 -1,3mld (RE maksud)
7 kuuga -436
Suvi 2020 vs RE2020 -820
Suvi 2020 vs LEA +468
LEA vs RE2020 -1,3mld (RE maksud)
7 kuuga -436
Suvi 2020 vs RE2020 -820
Suvi 2020 vs LEA +468
SM 2020: LEAs prognoositust oluliselt parem hõive kasv (+5,3 pp)
SM ja FITM 2021: LEAs prognoositust kehvem keskmise palga kasv ja hõive kasv (vastavalt -4,6pp ja -3,1pp)
JITM 2020: suuremad riigidividendid; 2021: pangad saavad avansilise makse täies ulatuses maha arvestada, mistõttu neilt laekub prognoosi kohaselt ainult avansilist tulumaksu (mõju ca -40 mln); riigi jaanuari TM -25 mln
MK languse üks põhjus on keskmise palga (tööjõumaksude) SKPst aeglasem kasv (2021-2024 3,7% vs 5,7% aastas keskmiselt)
2020 2021 2022 2023 2024
Välistoetus 941 1077 1272 1513 1444
UUS PERIOOD 317 419 698 1 004 1 150
Taaskäivitamise rahastu 38 153 318 318
VANA PERIOOD 625 619 422 191
Prognoosi aluseks eelmise RES piirsummad – miski ei sunni kulusid vähendama2020 tööjõukulud -0,6%, 6k kasv +6% kriisi lisatasud ületunnitöö eest
2021 Tööjõukulud +32mln (3,5%)
2020 maj kulud 4,4% 6k -7,5%. Aasta lõpus suuremad hanked (kaitse)
2021 maj kulud -15mln
2020 pensionid 9,8%, muud sotskulud 1,6%,
2021 pensionid +64mln (3,4%). Indeks 1,000. saajate arv +2000. Pension tõuseb aprillist, mis tähendab, et kolmel esimesel kuul on veel 8% kasvu justkui sees.
2022 indeks 1,011, 2023 1,040, 2024 1,050
2020 inv 2,4%,
2021 inv -22mln, nt MKM teehoid väheneb
Lisaks II samba peatamise one-off
2020 -0,5%
2021 -0,7%
2023 +0,5%
2024 +0,5%