SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 16
Priit Haavapuu
Vahelduvtõukeline kahesammuline
klassikatehnika
Ajalugu
Kaasaegne suusatamine
sai alguse 19. sajandil
Telemarki maakonnnas
, kuid Nordlandi
maakonnast Rodoyˇst
leitud iidne kaljujoonis
näitab, et norralased
kasutasid suuski juba
4000 aastat tagasi. Huvi
suustamise kui spordi
vastu tärkas taas 1870 .
Ja 1880. aastatel.
Vahelduvtõukeline kahesammuline klassikatehnika
Käed ja suusakepid
 Käed liiguvad eest taha.
 Samas vaba käsi liigub ette õla kõrgusele.
 Tõukekäe tahaliikumise piir on kui käsi ja kepp
jäävad ühele joonele
 Keplöök toimub tugi jala suusasaapa nina juures.
 Jälgida, et liigutused oleks sujuvad.
Suusad ja jalad.
 Keha raskus kantakse igal sammul ette liikuva
jalale.
 Libisemine peab toimuma tugijalal ja püüda sellel
libiseda.
 Jalatõuge algab jalatallast ja liigub päkani
 Vabajalg liigub taha
Libisammmu harjutamine
 Hästi on näha, et
keha raskus kese on
tugijalal. Samas aga
tõukeks
valmistuv(vasak) käsi
ei tuõuse õlast
kõrgemale, tõke
lõpufaasis
olev(parem) käsi on
üheljoonel vabajalaga
, kehaga ja peaga.
Edasi ainult kepid
appi 
Antud pildi juures on näha kuidas käed liiguv
edasi tagasi ei ületata keha vertikaaltelge.
Kogu energia on suunatud edasi liikumisele.
Stiili näiteid
 Tõukepainde asend mis
iseloomustab ülimalt hästi
jalgade ja käte
liikumise sünkroonsus.
Siinne pilt on kinnituseks
heale tehnilisele
sooritusele, kuna käed ja
jalad kohtuvad
samaaegselt, mis
tähendab , et liigutused on
sünkroonis ja tõuke ning
hoo ajastatus on väga hea.
Iseloomulik on ka sääre ja
kerekalde nurga samasus
ning on saavutatud n.ö.
aktiivasend
ettesuunaliseks
liikumiseks.
Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
 Tõuke lõpetanud
jalg - kere- pea on
samal sirgel.
Vabakäsi ( parem)
on lõpetanud
etteliikumise ja
alustab kepitõuget.
Tõukekäsi ( vasak)
on lõpetanud
kepitõuke ja
alustab
lõdvestatult ette
Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
Andrus Veerpalu
Sellelgi pildil on hästi näha kus jalg, käsi ,suusakepp ja kere on kõik ühle
joonel.
Õppe videod
 https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1P
c&feature=player_embedded
 http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika-
vol1.html
Abiks harjutamisel!
 Jalataldu mööda põrandat lohistades keharaskus
sujuvalt eesolevale jalale
 Kõnd vetrumisega; sirutamisel jälgi(keharaskus
ühel jalal), et ette liiguks ka puus. Soorita
harjutust koos käte vahelduva liikumisega.
 Suuskadel alustades proovi keppe mitte
kasutada, et tekiks tõukamise ja libimise
tunnetus.
 Seejärel võta kepid ja lase alguses keppidel
lohiseda lumel.
 Järk-järgult mine üle keppidega tõukamisele,
lisades sammu pikkust ja hoogsust.
Kontroll küsimused
 Kas vabajalg on sirge tõuke lõpus?
 Kas käed on õigel kõrgusel?
 Kas saapa nina on nähe tugijalal?
 Kas oled täistallal?
 Kuidas asetsevad käed ja keppid
keha suhtes?
Fakte ajaloost
 1767 esimene suusatamis võistlus
Kristianisa( pragune Oslo)
 1924 aastast taliolümpiamängude
kavas.
 1980 aastani tunti ainult
klassikatehnikat
 1987 aastast eraldi sõiduviisid
klassika ja uisusamm.
Eesti Suusatamine
 Laialdamaselt hakati harrastama peale I
maailmasõda.
 1921 esimesed Eesi MV, Tartus
Emajõel.
 1923 esimene Eesti MV naiste seas.
 1929 esimene Eesti MV murdmaa
suustamises
 1938 esimen Eestlane MM-il, Lahtis
 1936 osales esmakordselt Eesti
suustaja Tali OM
Aitäh kuulamast!
Kasutatud kirjandus
 http://www.slideshare.net/WakeUpAndTrain/suusatam
ine-sander-kuusk
 http://kaarelzilmer.tumblr.com/archive
 http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
 https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1Pc&fe
ature=player_embedded
 http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika-
vol1.html
 https://www.google.fi/search?q=suusatajad&espv=2&
biw=1280&bih=709&source=lnms&tbm=isch&sa=X&e
i=ai9_VLSJN4eiyAP1gYHYDw&ved=0CAcQ_AUoAg#
tbm=isch&q=klassikaline+suustamine&imgdii=_

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados

Laanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeledLaanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeledlykuningas
 
Eduard Vilde
Eduard VildeEduard Vilde
Eduard VildeTNG
 
Lydia Koidula
Lydia KoidulaLydia Koidula
Lydia KoidulaTNG
 
Carl robert jakobson
Carl robert jakobsonCarl robert jakobson
Carl robert jakobsontriibune
 
Kristjan jaak peterson
Kristjan jaak petersonKristjan jaak peterson
Kristjan jaak petersonElle Hein
 
Suusatamine sander kuusk
Suusatamine sander kuuskSuusatamine sander kuusk
Suusatamine sander kuuskWakeUpAndTrain
 
Eesti kunst 1918–1940
Eesti kunst 1918–1940Eesti kunst 1918–1940
Eesti kunst 1918–1940Merike Tamm
 
SüNonüüMid, AntonüüMid
SüNonüüMid, AntonüüMidSüNonüüMid, AntonüüMid
SüNonüüMid, AntonüüMidEvelinAdler
 
Joonistamise tehnikad
Joonistamise tehnikadJoonistamise tehnikad
Joonistamise tehnikadkadriart
 
Mõistatused koduloomadest
Mõistatused koduloomadestMõistatused koduloomadest
Mõistatused koduloomadestKrislin Kukk
 
C. R. Jakobson
C. R. JakobsonC. R. Jakobson
C. R. JakobsonTNG
 
Kreutzwald
KreutzwaldKreutzwald
Kreutzwaldailuj123
 
Kalevipoeg
KalevipoegKalevipoeg
Kalevipoegtiia
 
Pastellitehnika
PastellitehnikaPastellitehnika
Pastellitehnikakadriart
 
Vastlapäev
VastlapäevVastlapäev
VastlapäevAnna K
 
Eesti teatrid
Eesti teatridEesti teatrid
Eesti teatridTLG
 
Muinasjutt
MuinasjuttMuinasjutt
MuinasjuttLiiaL
 

Mais procurados (20)

Laanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeledLaanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeled
 
Kalevipoeg
Kalevipoeg Kalevipoeg
Kalevipoeg
 
Eduard Vilde
Eduard VildeEduard Vilde
Eduard Vilde
 
Lydia Koidula
Lydia KoidulaLydia Koidula
Lydia Koidula
 
Carl robert jakobson
Carl robert jakobsonCarl robert jakobson
Carl robert jakobson
 
Kristjan jaak peterson
Kristjan jaak petersonKristjan jaak peterson
Kristjan jaak peterson
 
Suusatamine sander kuusk
Suusatamine sander kuuskSuusatamine sander kuusk
Suusatamine sander kuusk
 
Eesti kunst 1918–1940
Eesti kunst 1918–1940Eesti kunst 1918–1940
Eesti kunst 1918–1940
 
SüNonüüMid, AntonüüMid
SüNonüüMid, AntonüüMidSüNonüüMid, AntonüüMid
SüNonüüMid, AntonüüMid
 
Joonistamise tehnikad
Joonistamise tehnikadJoonistamise tehnikad
Joonistamise tehnikad
 
Mõistatused koduloomadest
Mõistatused koduloomadestMõistatused koduloomadest
Mõistatused koduloomadest
 
C. R. Jakobson
C. R. JakobsonC. R. Jakobson
C. R. Jakobson
 
Kreutzwald
KreutzwaldKreutzwald
Kreutzwald
 
Kalevipoeg
KalevipoegKalevipoeg
Kalevipoeg
 
Inimese nägu
Inimese näguInimese nägu
Inimese nägu
 
Pastellitehnika
PastellitehnikaPastellitehnika
Pastellitehnika
 
Vastlapäev
VastlapäevVastlapäev
Vastlapäev
 
Eesti teatrid
Eesti teatridEesti teatrid
Eesti teatrid
 
Muinasjutt
MuinasjuttMuinasjutt
Muinasjutt
 
Meie maja arhitekt – olev siinmaa
Meie maja arhitekt – olev siinmaaMeie maja arhitekt – olev siinmaa
Meie maja arhitekt – olev siinmaa
 

Vahelduvtõukeline kahesammuline klassikatehnika

  • 2. Ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnnas , kuid Nordlandi maakonnast Rodoyˇst leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suustamise kui spordi vastu tärkas taas 1870 . Ja 1880. aastatel.
  • 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline klassikatehnika Käed ja suusakepid  Käed liiguvad eest taha.  Samas vaba käsi liigub ette õla kõrgusele.  Tõukekäe tahaliikumise piir on kui käsi ja kepp jäävad ühele joonele  Keplöök toimub tugi jala suusasaapa nina juures.  Jälgida, et liigutused oleks sujuvad.
  • 4. Suusad ja jalad.  Keha raskus kantakse igal sammul ette liikuva jalale.  Libisemine peab toimuma tugijalal ja püüda sellel libiseda.  Jalatõuge algab jalatallast ja liigub päkani  Vabajalg liigub taha
  • 5. Libisammmu harjutamine  Hästi on näha, et keha raskus kese on tugijalal. Samas aga tõukeks valmistuv(vasak) käsi ei tuõuse õlast kõrgemale, tõke lõpufaasis olev(parem) käsi on üheljoonel vabajalaga , kehaga ja peaga. Edasi ainult kepid appi 
  • 6. Antud pildi juures on näha kuidas käed liiguv edasi tagasi ei ületata keha vertikaaltelge. Kogu energia on suunatud edasi liikumisele.
  • 7. Stiili näiteid  Tõukepainde asend mis iseloomustab ülimalt hästi jalgade ja käte liikumise sünkroonsus. Siinne pilt on kinnituseks heale tehnilisele sooritusele, kuna käed ja jalad kohtuvad samaaegselt, mis tähendab , et liigutused on sünkroonis ja tõuke ning hoo ajastatus on väga hea. Iseloomulik on ka sääre ja kerekalde nurga samasus ning on saavutatud n.ö. aktiivasend ettesuunaliseks liikumiseks. Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
  • 8.  Tõuke lõpetanud jalg - kere- pea on samal sirgel. Vabakäsi ( parem) on lõpetanud etteliikumise ja alustab kepitõuget. Tõukekäsi ( vasak) on lõpetanud kepitõuke ja alustab lõdvestatult ette Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
  • 9. Andrus Veerpalu Sellelgi pildil on hästi näha kus jalg, käsi ,suusakepp ja kere on kõik ühle joonel.
  • 10. Õppe videod  https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1P c&feature=player_embedded  http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika- vol1.html
  • 11. Abiks harjutamisel!  Jalataldu mööda põrandat lohistades keharaskus sujuvalt eesolevale jalale  Kõnd vetrumisega; sirutamisel jälgi(keharaskus ühel jalal), et ette liiguks ka puus. Soorita harjutust koos käte vahelduva liikumisega.  Suuskadel alustades proovi keppe mitte kasutada, et tekiks tõukamise ja libimise tunnetus.  Seejärel võta kepid ja lase alguses keppidel lohiseda lumel.  Järk-järgult mine üle keppidega tõukamisele, lisades sammu pikkust ja hoogsust.
  • 12. Kontroll küsimused  Kas vabajalg on sirge tõuke lõpus?  Kas käed on õigel kõrgusel?  Kas saapa nina on nähe tugijalal?  Kas oled täistallal?  Kuidas asetsevad käed ja keppid keha suhtes?
  • 13. Fakte ajaloost  1767 esimene suusatamis võistlus Kristianisa( pragune Oslo)  1924 aastast taliolümpiamängude kavas.  1980 aastani tunti ainult klassikatehnikat  1987 aastast eraldi sõiduviisid klassika ja uisusamm.
  • 14. Eesti Suusatamine  Laialdamaselt hakati harrastama peale I maailmasõda.  1921 esimesed Eesi MV, Tartus Emajõel.  1923 esimene Eesti MV naiste seas.  1929 esimene Eesti MV murdmaa suustamises  1938 esimen Eestlane MM-il, Lahtis  1936 osales esmakordselt Eesti suustaja Tali OM
  • 16. Kasutatud kirjandus  http://www.slideshare.net/WakeUpAndTrain/suusatam ine-sander-kuusk  http://kaarelzilmer.tumblr.com/archive  http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine  https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1Pc&fe ature=player_embedded  http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika- vol1.html  https://www.google.fi/search?q=suusatajad&espv=2& biw=1280&bih=709&source=lnms&tbm=isch&sa=X&e i=ai9_VLSJN4eiyAP1gYHYDw&ved=0CAcQ_AUoAg# tbm=isch&q=klassikaline+suustamine&imgdii=_

Notas do Editor

  1. Sisse juhatusekes: Antud suusatehnika on kõige tavalisem suuskadel liikumis viis. Liigutuste rütm sarnaneb paljuski tavalisele kõnnile kus astumislet minnakse üle libisemisele. Õpetamist alustagi sõna sõnalt tehnika nimest lähtuvalt. Sama töö nagu käimisel. Vaba kätt ei tohi liiga kõrgele tõsta ja tõuke kät liiga taha pilduda. Oluline on veel, et käed ei läheks risti keha teljega, et liikumine oleks sirgjooneline liikumis suuna suhtes.
  2. Õpetamis alust ilma keppideta, kergel alla mäge rajal ja hiljem tasasel. Seda moodi opitakse tõukama ja saadakse tunnetus edasi libisemisel 1.Millel toimub ka libisemine. 2.Sõidu asend olgu kõrgem ja nii saab paremini ära kasutada käte ja jalgade hooliiguusi 4. Suusanina jääb jälge. Jalg, kere ja pea jäävad samale joonele.
  3. Slide show peab tööle panema ja siis aadressil klikates on võimalik videosid vaadata!
  4. 2. Mis oli ka simesene tali OM, samal ajal loodi ka FIS- rahvusvaheline suusafödertsioon, kuupäevaks 2 veebruar. 3. Esimesena kasutas uisku Bill Koch 4. Tähendab seda, et osa distantse sõidetakse uisusammuga ja osa klassika tehnikaga.
  5. 2. Distants oli 25km. 3. Viljandi järvel, distants 3km 6. Kelleks oli Vello Kaaristo(Vassili Krassikov), 18km tuli 30. ja suusamaratonis 23.