Slaidshow kus on mainitud natuke Eesti suusatamise ajalugu, lisatud pilte tuntud suusatajatest ja nende tehnilisest sooritusest. Lisatud on ka kaks õppevideot kus on hästi näha õiget tehnilist sooritust ja abistavaid harjutusi tehnilise vilumuse omandamiseks. Lisaks on abistavaid enesekontrolli küsimusi. Slaidshow on mõeldud klassika tehnika tutvustamiseks ja õppe protsessi soodustamiseks.
2. Ajalugu
Kaasaegne suusatamine
sai alguse 19. sajandil
Telemarki maakonnnas
, kuid Nordlandi
maakonnast Rodoyˇst
leitud iidne kaljujoonis
näitab, et norralased
kasutasid suuski juba
4000 aastat tagasi. Huvi
suustamise kui spordi
vastu tärkas taas 1870 .
Ja 1880. aastatel.
3. Vahelduvtõukeline kahesammuline klassikatehnika
Käed ja suusakepid
Käed liiguvad eest taha.
Samas vaba käsi liigub ette õla kõrgusele.
Tõukekäe tahaliikumise piir on kui käsi ja kepp
jäävad ühele joonele
Keplöök toimub tugi jala suusasaapa nina juures.
Jälgida, et liigutused oleks sujuvad.
4. Suusad ja jalad.
Keha raskus kantakse igal sammul ette liikuva
jalale.
Libisemine peab toimuma tugijalal ja püüda sellel
libiseda.
Jalatõuge algab jalatallast ja liigub päkani
Vabajalg liigub taha
5. Libisammmu harjutamine
Hästi on näha, et
keha raskus kese on
tugijalal. Samas aga
tõukeks
valmistuv(vasak) käsi
ei tuõuse õlast
kõrgemale, tõke
lõpufaasis
olev(parem) käsi on
üheljoonel vabajalaga
, kehaga ja peaga.
Edasi ainult kepid
appi
6. Antud pildi juures on näha kuidas käed liiguv
edasi tagasi ei ületata keha vertikaaltelge.
Kogu energia on suunatud edasi liikumisele.
7. Stiili näiteid
Tõukepainde asend mis
iseloomustab ülimalt hästi
jalgade ja käte
liikumise sünkroonsus.
Siinne pilt on kinnituseks
heale tehnilisele
sooritusele, kuna käed ja
jalad kohtuvad
samaaegselt, mis
tähendab , et liigutused on
sünkroonis ja tõuke ning
hoo ajastatus on väga hea.
Iseloomulik on ka sääre ja
kerekalde nurga samasus
ning on saavutatud n.ö.
aktiivasend
ettesuunaliseks
liikumiseks.
Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
8. Tõuke lõpetanud
jalg - kere- pea on
samal sirgel.
Vabakäsi ( parem)
on lõpetanud
etteliikumise ja
alustab kepitõuget.
Tõukekäsi ( vasak)
on lõpetanud
kepitõuke ja
alustab
lõdvestatult ette
Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
11. Abiks harjutamisel!
Jalataldu mööda põrandat lohistades keharaskus
sujuvalt eesolevale jalale
Kõnd vetrumisega; sirutamisel jälgi(keharaskus
ühel jalal), et ette liiguks ka puus. Soorita
harjutust koos käte vahelduva liikumisega.
Suuskadel alustades proovi keppe mitte
kasutada, et tekiks tõukamise ja libimise
tunnetus.
Seejärel võta kepid ja lase alguses keppidel
lohiseda lumel.
Järk-järgult mine üle keppidega tõukamisele,
lisades sammu pikkust ja hoogsust.
12. Kontroll küsimused
Kas vabajalg on sirge tõuke lõpus?
Kas käed on õigel kõrgusel?
Kas saapa nina on nähe tugijalal?
Kas oled täistallal?
Kuidas asetsevad käed ja keppid
keha suhtes?
13. Fakte ajaloost
1767 esimene suusatamis võistlus
Kristianisa( pragune Oslo)
1924 aastast taliolümpiamängude
kavas.
1980 aastani tunti ainult
klassikatehnikat
1987 aastast eraldi sõiduviisid
klassika ja uisusamm.
14. Eesti Suusatamine
Laialdamaselt hakati harrastama peale I
maailmasõda.
1921 esimesed Eesi MV, Tartus
Emajõel.
1923 esimene Eesti MV naiste seas.
1929 esimene Eesti MV murdmaa
suustamises
1938 esimen Eestlane MM-il, Lahtis
1936 osales esmakordselt Eesti
suustaja Tali OM
Sisse juhatusekes: Antud suusatehnika on kõige tavalisem suuskadel liikumis viis. Liigutuste rütm sarnaneb paljuski tavalisele kõnnile kus astumislet minnakse üle libisemisele.
Õpetamist alustagi sõna sõnalt tehnika nimest lähtuvalt.
Sama töö nagu käimisel. Vaba kätt ei tohi liiga kõrgele tõsta ja tõuke kät liiga taha pilduda. Oluline on veel, et käed ei läheks risti keha teljega, et liikumine oleks sirgjooneline liikumis suuna suhtes.
Õpetamis alust ilma keppideta, kergel alla mäge rajal ja hiljem tasasel. Seda moodi opitakse tõukama ja saadakse tunnetus edasi libisemisel
1.Millel toimub ka libisemine.
2.Sõidu asend olgu kõrgem ja nii saab paremini ära kasutada käte ja jalgade hooliiguusi
4. Suusanina jääb jälge. Jalg, kere ja pea jäävad samale joonele.
Slide show peab tööle panema ja siis aadressil klikates on võimalik videosid vaadata!
2. Mis oli ka simesene tali OM, samal ajal loodi ka FIS- rahvusvaheline suusafödertsioon, kuupäevaks 2 veebruar.
3. Esimesena kasutas uisku Bill Koch
4. Tähendab seda, et osa distantse sõidetakse uisusammuga ja osa klassika tehnikaga.
2. Distants oli 25km.
3. Viljandi järvel, distants 3km
6. Kelleks oli Vello Kaaristo(Vassili Krassikov), 18km tuli 30. ja suusamaratonis 23.