1. ESIMENE
MAAILMASÕDA
28.07.1914 – 11.11.1918
Koostas Natalja Dovgan
2013

2. Esimese maailmasõja põhjused
 Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid
soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju
maailmas suurendada.
 Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast
maailmas.
 Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid.
 Prantsusmaa soov saada revanšš kaotuse eest
Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale
kaotatud Elsass-Lotringi alad.
 Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani
poolsaarel.

3. Esimese maailmasõja eeldused
 Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis
oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt
 Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja
natsionalismi kasv.
 Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav.
 Sõjaline mõtlemine.
 Ohu alahindamine.
 Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.

4. Sõjaromantism
http://www.greatwar.nl/frames/default-romantic.html

5. Vastasleerid 1914. aastal
ANTANT KOLMIKLIIT
http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=69424
Prantsusmaa Saksamaa
Inglismaa Austria-Ungari
Venemaa Itaalia

6. Sõjalised liidud 1914. aastal
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Map_Europe_alliances_1914-en.svg

7. Sõja ajend
 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) Serbia
salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt atendaat Austria-
Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914).
 Tapja - Gavrilo Princip (Serbia revolutsioonilise
organisatsiooni “Mlada Bosna” liige, kes oli “Musta käe”
poolt koolitatud)
 Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia-Hertsegoviina
liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-
Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.

8. Franz Ferdinand ja Sophia
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:%D0%A4%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86_
%D0%A4%D0%B5%D1%80%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B4_%D0%B8_%D0%A1%D0%BE
%D1%84%D0%B8%D1%8F.jpg

9. Gavrilo Princip
http://en.wikipedia.org/wiki/Gavrilo_Princip
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Gavrilo_Princip_captured_in_Sarajevo_1914.jpg
19 – aastane (alaealine), pandi 20 aastaks vangi, 1918. a. suri tuberkuloosi

10. Sõja algus
 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja.
 Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni.
 Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele
Venemaale sõja.
 3.augustil kuulutas Prantsusmaa Saksamaale
sõja.
 5.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale
sõja, sest Saksamaa rikkus Belgia
neutraliteedi.

11. Sõjaplaanid
Saksamaa nn Schliffeni plaan:
 kõigepealt tuli välksõjaga purustada
Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud
jõududega Venemaad.
 Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi
(kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist
ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-
Prantsuse piiril ning seal purustada.
 välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu
sõda pidi kestma 3 - 4 kuud.
http://de.wikipedia.org/wiki/Alfred_von_Schlieffen

12. Schliffeni plaan
http://www.schoolhistory.co.uk/gcselinks/wars/firstwwlinks/schlieffen_summary.html

13. Schliffeni plaan
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Schlieffen_Plan.jpg

14. Sõjaplaanid
Prantsusmaa – plaan 17:
 Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin;
lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk
lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning
Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele
kaitseliinist läbimurdmisel).
 Lotringi ja Elsassi hõivamine.
 Sissetung Saksamaale (hoogne pealetung).

15. Sõjaplaanid
Venemaa:
 loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal
lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on
seotud prantslaste vastase sõjategevusega.
 loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest
armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli
taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid
relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja
aegunud.

16. Sõjaplaanid
Inglismaa:
 lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega,
pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe
sekkuda.
 mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000
meest.

17. Sõdivate koalitsioonide koosseis
Keskriigid Antant
(4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki)
- Saksamaa - Prantsusmaa
- Austria-Ungari - Venemaa
- Türgi (alates 1914 - Suurbritannia
oktoobrist; soovis tagasi - Serbia
saada Esimeses Balkani - Jaapan
sõjas kaotatud alasid) - Itaalia (alates 1915;
- Bulgaaria (alates 1915 vastuolud Austria-Ungariga
oktoobrist; üritas saada Aadria mere äärsete
revanšši Teises Balkani piirkondade kuuluvuse
sõjas 1913.a. saadud pärast).
kaotuse eest). - USA (alates 1917) jt

18. Sõja osapooled kaardil
Antant ja liitlased Keskriigid Neutraalsed
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4f/WWI-re.png/800px-WWI-re.png

19. Keskriikide liidrid
Wilhelm II Franz Joseph I Mehmed V
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SultanmehmedV1917.jpg?uselang=ru
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wilhelm_II_of_Germany.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Joseph_I_of_Austria

20. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Drei_Kaiser_Bund.jpg

21. Antandi liidrid
Nikolai II Georg V Raymond Poincaré
http://en.wikipedia.org/wiki/George_V
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mikola_II.jpg?uselang=ru http://fr.wikipedia.org/wiki/Raymond_Poincar%C3%A9

22. Sõjarinded
Läänerinne Idarinne Teised rinded
Inglismaa, Venemaa Itaalia
Prantsusmaa Balkan
Lähis-Ida
Aafrika
Aasia
Saksamaa Okeaania
Saksamaa Austria-Ungari Kaukaasia

23. Sõjategevus läänerindel - 1914
5.- 12. september - Marne’i lahing
 Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile.
 Prantsuse valitsus evakueerus.
 Prantsuse ja Briti väed andsid Joffre juhtimisel löögi
Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning
mõjutades sõja edasist käiku.
 Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda ehk
kaevikusõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
 Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste
süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati.
Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3
kaevikuterida.

24. Marne’i lahing
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Battle_of_the_Marne_-_Map.jpg

25. Joseph Joffre
Prantsusmaa
armee
ülemjuhataja
http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Joffre

26. Prantsuse sõdurid
http://en.wikipedia.org/wiki/File:French_soldiers_ditch_1914.jpg

27. Positsioonisõja eeldused
 Miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67
miljonit meest sõdivate riikide armeedes).
 Industriaalühiskond (tööstusühiskond), mis
suudab varustada armeed laskemoona, relvade,
toiduainete ja mundritega.
 Uute relvade massiline kasutuselevõtt -
kuulipildujad, kauglaskekahurid jne.
 Uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist
punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid
hoida pidevat kaitseliini).

28. Sõjategevus idarindel - 1914
26.- 30. august - Tannenbergi lahing
 Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida-
Preisimaal.
 Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette
valmistada ning saksa armee, eesotsas
Hindenburg’iga, lõi pealetungi tagasi,
purustades Vene armee ning sundides neid
Ida-Preisimaalt lahkuma.

29. Preisimaa
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Prussiamap.gif?uselang=ru

30. Tannenbergi lahing 23.-26.08.1914
http://en.wikipedia.org/wiki/File:BattleOfTannenberg2.jpg

31. Tannenbergi lahing 27.- 30.08.1914
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Tannenberg3008.jpg

32. Paul von Hindenburg Alexander V. Samsonov
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Von_Hindenburg.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Alexander_V._Samsonov.png?uselang=ru

33. Vene sõjavangid peale lahingut
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Russian_prisoners_tannenberg.jpg

34. Sõjategevus läänerindel - 1915
22. aprill - Ypres’i lahing
 Antandi riikide väed proovisid läbi murda
läänerinnet, see ei läinud neil korda.
 Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega.
 22. aprill kasutasid sakslased lahingus
kloori sisaldavat mürkgaasi, mille
tulemusena sai gaasimürgituse 15 000
sõdurit, kellest 5000 suri.

35. Gaasi mõju
http://supotnitskiy.ru/images/book5-16.gif
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mustard_gas_burns.jpg

36. Gaasirünnak
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bundesarchiv_Bild_183-F0313-0208-007,_Gaskrieg_%28Luftbild%29.jpg?uselang=ru

37. Erinevad gaasimaskid
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Various_gas_masks_WWI.jpg?uselang=ru

38. Sõjategevus idarindel - 1915
2. mai – Gorlice lahing
 Saksamaa proovis otsustada sõja saatust
idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide
jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja
sundida.
 Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende
rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-
Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast
lahkuma.

39. Sõjategevus läänerindel - 1916
21. 02 - 18.12 – Verduni lahing
 Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti
anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja
Briti armee oli oluliselt kasvanud.
 Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele
Verduni kindlusele.
 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku
langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa
pidas vastu.

40. Verduni lahing
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Verdun_and_Vincinity_-_Map.jpg

41. Kindral Pétain – Verduni kaitse juht
http://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_P%C3%A9tain

42. Sõjategevus läänerindel - 1916
1.07. – 18.11 - Somme’i lahing
 Prantsuse ja Briti väed alustasid
vastupealetungi.
 Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati
suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala.
(surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit).
 Inglased kasutasid esmakordselt tanke.

43. Briti tank
http://en.wikipedia.org/wiki/File:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg

44. Inglased kaevikus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cheshire_Regiment_trench_Somme_1916.jpg

45. Läänerinne 1915-1916
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Western_front_1915-16.jpg

46. Sõjategevus 1917
 Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest
Keskriikide 10 miljoni vastu).
 Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani
suuri lootusi piiramatule allveesõjale.
 See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta
astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale
kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.

47. Sõjategevus 1917
24. oktoober - Caporetto lahing
 Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud
väed koondada Itaalia rindele ja saavutas
lahingus suure võidu.
 Prantsuse vägi päästis Itaalia
kokkuvarisemast.
 Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari
tahet jätkata sõda.

48. Venemaa 1917. aastal
 Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille
tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist
loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks
kodanlikule Ajutisele Valitsusele.
 Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi
(Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid
Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine
vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda
minnes ja nendega konsulteerimata).

49. Veebruarirevolutsioon
http://en.wikipedia.org/wiki/February_Revolution

50. Saksamaa 1918. aastal
 Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva
ja osa Venemaast.
 1918 märts - sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus
kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti,
Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia).
 Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa
rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.
 21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga
kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest.

51. Saksamaa väed sisenevad Riiga
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:German_troops_riga_1916.jpg

52. Sõjategevus 1918
15. juuli - II Marne’i lahing
 15.juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult
üle Antandile.
 Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA
sõjaväelast.
 Saksa vägi purustati.

53. Saksamaa liitlased
Kapituleerusid :
 30.september - Bulgaaria,
 30.oktoober - Türgi,
 3.november - Austria-Ungari.

54. Sõja lõpp 1918
 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused,
mis paisusid revolutsiooniks
(Novembrirevolutsioon).
 Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist,
Saksamaal kuulutati välja vabariik.
 11. 11.1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa
esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis
lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja.
 Saksamaa alistus.

55. Saksamaa kohustus vaherahuga:
 evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva
jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50
miili ulatuses,
 vastutasuta vabastama sõjavangid,
 loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik
allveelaevad,
 loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist.

56. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Big_four.jpg
Pariisi rahukonverents
18.01.1919 - 21.01.1920
David Lloyd George (Suurbritannia), Vittorio Orlando (Itaalia), Georges Clemenceau
(Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid

57. 28.06.1919 - Versailles rahu
Versailles lossi osa, kus kirjutati alla
rahulepingule
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chateau-de-versailles-cour.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Treaty_of_Versailles,_English_version.jpg

58. Versailles´ vaherahu sõlmimine
William Orpeni maal
http://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Orpen_%E2%80%93_The_Signing_of_Peace_in_the_Hall_of_Mirrors,_Versailles_1919,_Ausschnitt.jpg

59. Sõja tulemused
 Rahulepingud
 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga (Saint - Germain)
 27. sept 1919 Bulgaariaga (Neuilly)
 4. juuni 1920 Ungariga (Trianon)
 10. august 1920 Türgiga (Sévres)
 Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide
territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke,
poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.

60. Sõja tulemused
 Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari
 tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia,
 Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi
piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-
Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem
Jugoslaavia).
 Venemaast eraldusid
 Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome.

61. Territoriaalsed ümberkorraldused
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Map_Europe_1923-en.svg

62. Sõja tulemused
 Saksamaa
 kaotas osa territooriumi (Elsass-Lotring’i, Poola
alasid jm; kokku 73,5 km², kus elas 7,3 milj inimest,
 kaotas oma asumaad,
 kaotas suurriigiseisundi.
 Võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes
viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa
agressiivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II
maailmasõja puhkemisele.

63. Sõja tulemused
 USA
 sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast
majanduslikult sõltuma,
 USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt
Antandi riikidele,
 1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le
21 miljardit.

64. Tehnika areng
 mürkgaaside kasutamine (esimest korda sakslaste poolt
1915 Ypres` all Belgias, kus hukkus või sai kannatada
15tuhat Antanti sõdurit).
 tankide kasutamine (esmakordselt brittide tankid Somme
´i lahingus 1916).
 autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,
1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni 1 miljonini).
 lennunduse areng - algul luurelennukid, sõja lõpus
massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka
tsepeliine.
 allveesõda, eriti Saksamaa poolt, uputati ka kauba- ja
reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos
1198 reisijaga).

65. Sõja tulemused
 Tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja
20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi
sandiks).
 Purustatud vanad moraalinormid ja tavad (naised
hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste
mood: lühikesed seelikud ja poisipea)
 Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda
eitav liikumine); seetõttu üritati peale I maailmasõda
luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas
(näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid).

66. Kasutatud kirjandus
 https://sites.google.com/site/konspektid/esileht/ajaloo-kursuse-materjal
 http://www.slideshare.net/madlimaria/02-esimene-ms
 Laar. M., Vahtre. L. 2006. Lähiajalugu gümnaasiumile I. Tallinn: Avita