1. Informaatika
didaktika
3.loeng: Informaatikatunni
kavandamine. Õppematerjalide
koostamine. Õpitulemuste hindamine.
Mart Laanpere

2. Tunni eesmärgistamine
 Eesmärk (goal) jaguneb mitmeks
õpitulemuseks (learning outcome)
 Õpitulemuste taksonoomia (Bloom või
Merrill), õpitulemused konkreetsete
tegevustena (sooritustena)
 Soorituse tingimused (iseseisvalt,
abimaterjale kasutades jne)
 Tegevusi toetavad teadmised, faktid,
mõisted, protseduurid, reeglid

3. Merrilli taksonoomia
KTMO
RAKENDAB
MÕISTAB
TEAB
FAKT MÕISTE PROTSE- REEGEL
DUUR

4. Tunni ülesehitus
 Klassika: Gagne õpisündmused (1967)
 köida õpilaste tähelepanu
 teadvusta õpilastele tunni eesmärgid
 meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord
vaja minna
 esita uus osa
 juhenda õpilaste iseseisvat õppimist
 anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi
demonsteerida või rakendada
 anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta
 hinda õpilaste sooritust
 taga õpitu kinnistamine

5. Vaheldusrikkuse printsiip
 Induktiivsed vs. deduktiivsed strateegiad
 Induktiivse puhul jõutakse konkreetsete
paljude üksikjuhtude (näidete) baasil lõpuks
üldistuseni (protseduur, reegel)
 Deduktiivse puhul antakse reegel või
protseduur ette ja rakendatakse seda siis
konkreetsete üksikjuhtude peal
 Esitluslikud vs. avastuslikud strateegiad
 Esitluslik: õpetaja esitab
 Avastuslik: õpilased pusivad ise uurida

6. Teised didaktika printsiibid
 Näitlikkustamise printsiip
 Eakohasuse printsiip
 Eluläheduse printsiip
 Vastastikkuse rikastamise printsiip
(Heino Liimets)

7. Õppija individuaalsete
iseärasustega arvestamine
 Individuaalsed iseärasused: võimekus,
iseloom, varasemad pädevused, stiil
 Kognitiivsed stiilid:
 Kontekstist sõltumatu vs. sõltuv
 Järjestikuline vs. terviklik
 Impulsiivne vs. refleksiivne
 Visuaalne vs. verbaalne

8. Õpistiilid (Honey & Mumford)
1. aktivist – seotud kogemusega. Aktivistide motoks on – “ma tahan kõike korra ise
järele proovida”. Nad kipuvad enne toimima ja alles siis mõtlema oma tegevuse
tagajärgedele. Aktivistide jaoks on olukorra eelnev analüüs ja lahenduse
rakendamine igavusttekitavad.
2. reflektor – seotud ümberkirjeldamisega. Reflektoritele meeldib enda ja teiste
kogemusi mitmetest eri vaatenurkadest ümber mõtestada. Enne otsuse langetamist
tahavad nad põhjalikult olemasolevat teavet analüüsida.
3. teoreetik – seotud järeldamisega. Teoreetikud saavad kenasti hakkama faktide ja
teooria sobitamisega. Nad vaatlevad kõike teatud eelduste, põhimõtete, teoreetilise
mudeli või süsteemi vaatevinklist. Nendele meeldivad loogilised seletused.
4. pragmaatik – seotud planeerimisega. Pragmaatikud kaaluvad alati iga idee
praktilist väärtust ja üritavad teooriaid praktikas rakendada. Neid huvitavad
üksnes reaalses elus toimivad ja kasu toovad lahendused.

9. Töökorraldus arvutiklassis
 Frontaalne: õpetaja tegutseb, õpilased
jälgivad
 Sünkroonne: kõik õpilased teevad
samas tempos samu asju
 Rühmatöö: samad või erinevad
ülesanded
 Tsentrid: igas tsentris eri ülesanne
 Iseseisev töö individuaalses tempos

10. Individuaalne ülesanne
 Näide: AKU 1.tund LeMill.net
 Koostage loengus käsitletut arvesse
võttes üks tunnikava LeMill.net abil
(eesmärgid, oodatavad õpitulemused,
uued mõisted, tunni ajaline ülesehitus,
strateegia, sisu/teemad, ülesanded,
töökorraldus)
 Tunni teema: sisukorra lisamine
referaadile (6.klass)

11. E-portfoolio õpitulemuste
hindamisvahendina
 E-portfoolio: veebipõhine tarkvara, mis
võimaldab kasutajal õpiväljunditega seotuna
esitleda enda õppimist arengut tõendavaid
materjale (refleksioonid, dokumendid jms)
 Näide e-portfoolio rakendamisest
informaatikas: K.Ainjärv, oppekava.ee
 Hindamismudel: sooritusel põhinevaid
hindamiskriteeriume sisaldav maatriks (i.k.
assessment rubric)
 Vt. hindamismudelid.blogspot.com

12.  Õpiobjektid: väikesed terviklikud
õpetusliku väärtusega digitaalsed objektid
(nt esitlus, interaktiivne harjutus,
testiküsimus), mida saab ühendada
suuremateks sidusateks
õppematerjalideks ning taaskasutada
erinevates õppekontekstides ja õpikesk-
kondades. Õpiobjektid on varustatud
standardsete metaandmetega, mis
võimaldavad automatiseerida õpiobjektide
otsingut, neist tervikliku õppematerjali
koostamist ja selle esitamist (nt igale
õpilasele unikaalse kontrolltööküsimuste
komplekt või interaktiivne töövihik).

13. Õpitehnoloogia standardid
 Õpiobjekti metaandmed (IEEE LOM)
 E-õpik (sisupakett): SCORM, Common Cartridge
 Testide standardimine: IMS QTI, vt. imsglobal.org
 Vahendid standardiseeritud õpiobjektide
(SCORM-sisupakettide) loomiseks: LeMill,
eXelearning, CourseLab
 Vahendid standardiseeritud testide koostamiseks
ja sooritamiseks: ait.opetaja.ee/tats,
ait.opetaja.ee/pets-war