O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.
Kordamine Aastaaegade vaheldumine, soojusvööd, õhu liikumine, tuulte geograafia, õhumassid.
Aastaaegade vaheldumine <ul><li>Päeva ja öö vaheldumine tingitud Maa  pöörlemisest  ümber oma telje. 1 täispööre 24 tunnig...
Aastaaegade vaheldumine <ul><li>Osa aastast on Päikese poole suunatud põhjapoolus, osa aastast lõunapoolus. </li></ul><ul>...
Aastaaegade vaheldumine <ul><li>Vastavalt soojushulgale jaguneb maakera: </li></ul><ul><ul><li>Palavvöö (temp. aastaringse...
Palavvöö
Parasvöö
Külmvöö
ÕHU LIIKUMINE <ul><li>Soe õhk on kergem kui külm õhk. </li></ul><ul><li>Soojadel aladel  tekib  madalrõhkkond  ja  külmade...
ÕHU LIIKUMINE <ul><li>Tuul  on õhu liikumine kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. </li></ul><ul><li>Tuule kiirus/tu...
TUULTE GEOGRAAFIA
Ekvaator <ul><li>Õhk soojeneb – tõusvad õhuvoolud </li></ul><ul><li>Soe õhk sisaldab rohkesti veeauru, kõrgematesse õhukih...
30.-35. LAIUSKRAADID <ul><li>Õhk liigub piki paralleele läänest itta. </li></ul><ul><li>Õhk “kuhjub” </li></ul><ul><li>Kuj...
60. LAIUSKRAADID <ul><li>Pooluste poole liikuv soe õhk ja poolustelt tulev külm õhk kohtuvad. </li></ul><ul><li>Läänetuult...
ÕHUMASSID <ul><li>Õhumass -  tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omad...
Mandriline e. kontinentaalne õhumass <ul><li>kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega; </li></ul><ul><li>Temperat...
Sahara kõrb
Antarktika
Mereline õhumass <ul><li>Sademeterikkam  </li></ul><ul><li>Aastaajalised õhutemperatuuri kõikumised on väiksemad </li></ul...
ÕHUMASSID <ul><li>Erinevate omadustega õhumassid tekivad eri laiuskraadidel. </li></ul><ul><li>Jagunevad: </li></ul><ul><u...
Ekvatoriaalsed õhumassid <ul><li>kujuneb  ekvaatori  piirkonnas.  </li></ul><ul><li>Päike on peaaegu kogu aeg  seniidis  j...
Ekvatoriaalsed õhumassid
Troopilised õhumassid <ul><li>Kujuneb  troopika  piirkonnas.  </li></ul><ul><li>Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soo...
Troopilised õhumassid
Parasvöötme õhumassid <ul><li>Kujuenb paraslaiuskraadidel. </li></ul><ul><li>Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooks...
Parasvöötme õhumassid
Polaarsed õhumassid <ul><li>Arktiline õhumass  kujuneb  Arktika  piirkonnas. Arktiline õhumass on alati külm. Seega on ark...
Arktilised õhumassid
Antarktilised õhumassid
Kontrolltöös <ul><li>Õpik lk 16-27 </li></ul><ul><li>Vihikust õppida </li></ul>
Próximos SlideShares
Carregando em…5
×

Õhk, selle liikumine, õhumassid

  • Seja o primeiro a comentar

Õhk, selle liikumine, õhumassid

  1. 1. Kordamine Aastaaegade vaheldumine, soojusvööd, õhu liikumine, tuulte geograafia, õhumassid.
  2. 2. Aastaaegade vaheldumine <ul><li>Päeva ja öö vaheldumine tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. 1 täispööre 24 tunniga. </li></ul><ul><li>Aastaaegade vaheldumine tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. 1 täistiir 1 aastaga ehk 365 päevaga. </li></ul><ul><li>Maa on orbiidi tasapinna suhtes kaldu 23,5 º nurga all. Tiirlemise vältel see nurk ei muutu. </li></ul><ul><li>Seetõttu saab Päike seniidis olla ekvaatorist kuni pöörijoonteni. </li></ul>
  3. 3. Aastaaegade vaheldumine <ul><li>Osa aastast on Päikese poole suunatud põhjapoolus, osa aastast lõunapoolus. </li></ul><ul><li>See poolus, mis on suunatud Päikese poole, saab rohkem päikesekiirgust, st seal on suvi. </li></ul><ul><li>Seal on päev pikem ja öö lühem. </li></ul><ul><li>Vastaspoolusel on asi vastupidi. </li></ul>
  4. 4. Aastaaegade vaheldumine <ul><li>Vastavalt soojushulgale jaguneb maakera: </li></ul><ul><ul><li>Palavvöö (temp. aastaringselt ühtlane) </li></ul></ul><ul><ul><li>Parasvöö (4 aastaaega) </li></ul></ul><ul><ul><li>Külmvöö (2 aastaaega – külmem, soojem) </li></ul></ul>
  5. 5. Palavvöö
  6. 6. Parasvöö
  7. 7. Külmvöö
  8. 8. ÕHU LIIKUMINE <ul><li>Soe õhk on kergem kui külm õhk. </li></ul><ul><li>Soojadel aladel tekib madalrõhkkond ja külmadel aladel aga kõrgrõhkkond , st madalama rõguga aladel on õhu tihedus väiksem kui kõrgema rõhuga aladel. </li></ul><ul><li>Õhk on pidevas liikumises . </li></ul><ul><li>Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. </li></ul>
  9. 9. ÕHU LIIKUMINE <ul><li>Tuul on õhu liikumine kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. </li></ul><ul><li>Tuule kiirus/tugevus oleneb õhurõhkude vahest ja vahemaast nende vahel. </li></ul><ul><li>Õhu liikumist mõjutavad: </li></ul><ul><ul><li>Aastaaegade vaheldumine; </li></ul></ul><ul><ul><li>Maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine; </li></ul></ul><ul><ul><li>Suured mäeahelikud; </li></ul></ul><ul><ul><li>Maakera pöörlemine. </li></ul></ul>
  10. 10. TUULTE GEOGRAAFIA
  11. 11. Ekvaator <ul><li>Õhk soojeneb – tõusvad õhuvoolud </li></ul><ul><li>Soe õhk sisaldab rohkesti veeauru, kõrgematesse õhukihtidesse liikudes hakkab õhk jahtuma ning sademed sadestuvad välja, sest külm õhk on tihedam ning sinna ei mahu veeosakesed. Tekivad pilved ja hakkab sadama. </li></ul><ul><li>Õhk liigub mõlemale poolkerale. </li></ul><ul><li>Madalrõhuala </li></ul>
  12. 12. 30.-35. LAIUSKRAADID <ul><li>Õhk liigub piki paralleele läänest itta. </li></ul><ul><li>Õhk “kuhjub” </li></ul><ul><li>Kujuneb selge ja tuuletu ilm </li></ul><ul><li>Kõrgrõhuala </li></ul><ul><li>Laskuvad õhuvoolud – osa liigub õhust liigub pooluste poole, osa ekvaatori poole tagasi. </li></ul><ul><li>Passaat - aastaringselt 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled. (N – kirdepassaat; S – kagupassaat) </li></ul>
  13. 13. 60. LAIUSKRAADID <ul><li>Pooluste poole liikuv soe õhk ja poolustelt tulev külm õhk kohtuvad. </li></ul><ul><li>Läänetuulte vöönd – soe õhk liigub mööda külma õhuseina üles. </li></ul><ul><li>Suur osa kerkivast õhumassist liigub edasi pooluste poole, kus see jahtub ning laskub ja annab lisa kõrgrõhkkonnale. </li></ul>
  14. 14. ÕHUMASSID <ul><li>Õhumass - tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused </li></ul><ul><li>Jagunevad niiskuse sisalduse alusel: </li></ul><ul><ul><li>Mandrilised õhumassid </li></ul></ul><ul><ul><li>Merelised õhumassid </li></ul></ul>
  15. 15. Mandriline e. kontinentaalne õhumass <ul><li>kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega; </li></ul><ul><li>Temperatuuride vahed suured – talvel väga külm, suvel väga palav. </li></ul><ul><li>Sisealad, näiteks Sahara kõrb (+57,8 ° ) , Siberis Verhojanskis (-70 ° ). </li></ul><ul><li>Maailma külmarekord on mõõdetud Antarktikas ja see on -89,2 ° . </li></ul>
  16. 16. Sahara kõrb
  17. 17. Antarktika
  18. 18. Mereline õhumass <ul><li>Sademeterikkam </li></ul><ul><li>Aastaajalised õhutemperatuuri kõikumised on väiksemad </li></ul><ul><li>Rannikualad </li></ul>
  19. 19. ÕHUMASSID <ul><li>Erinevate omadustega õhumassid tekivad eri laiuskraadidel. </li></ul><ul><li>Jagunevad: </li></ul><ul><ul><li>Ekvatoriaalne õhumass </li></ul></ul><ul><ul><li>Troopiline õhumass </li></ul></ul><ul><ul><li>Parasvöötme õhumass </li></ul></ul><ul><ul><li>Antarktiline/Arktiline õhumass </li></ul></ul>
  20. 20. Ekvatoriaalsed õhumassid <ul><li>kujuneb ekvaatori piirkonnas. </li></ul><ul><li>Päike on peaaegu kogu aeg seniidis ja maapind saab palju soojust. </li></ul><ul><li>Õhk soojendab ja vesi aurustub maapinnast. </li></ul><ul><li>Selletõttu ekvatoriaalne õhumass on soe ja niiske. </li></ul>
  21. 21. Ekvatoriaalsed õhumassid
  22. 22. Troopilised õhumassid <ul><li>Kujuneb troopika piirkonnas. </li></ul><ul><li>Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. </li></ul><ul><li>Troopiline õhumass väga soe. </li></ul><ul><li>Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. </li></ul><ul><li>Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. </li></ul>
  23. 23. Troopilised õhumassid
  24. 24. Parasvöötme õhumassid <ul><li>Kujuenb paraslaiuskraadidel. </li></ul><ul><li>Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. </li></ul><ul><li>Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. </li></ul><ul><li>Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. </li></ul>
  25. 25. Parasvöötme õhumassid
  26. 26. Polaarsed õhumassid <ul><li>Arktiline õhumass kujuneb Arktika piirkonnas. Arktiline õhumass on alati külm. Seega on arktiline õhumass kuiv. </li></ul><ul><li>Antarktiline õhumass kujuneb Antarktise piirkonnas. Antarktiline õhumass on alati väga külm ja kuiv. </li></ul>
  27. 27. Arktilised õhumassid
  28. 28. Antarktilised õhumassid
  29. 29. Kontrolltöös <ul><li>Õpik lk 16-27 </li></ul><ul><li>Vihikust õppida </li></ul>

×