1. Väljasõit Kaarma maalinna<br /> <br />Kaarma maalinn on üks Saaremaa külastatavamaid muinasmälestisi. Kuna Kaarma on meie koduvald, otsustasime oma looduseteemalise õppekäigu viia läbi just maalinnas.<br />Mängude läbiviijatena kasutame muistses maalinnas elanud ja tegutsenud tegelaskujusid. Tegevuste ilmestamiseks võib eelnevalt koos lastega valmistada tegelastele neid iseloomustavaid peakatteid. Vastavalt laste vanusele mõtlevad õpetajad läbi, millised laste teadmisi mängude abil kinnistada ja valmistavad ette vajalikud vahendid.<br />Sõltuvalt laste vanusest, võiks enne külaskäiku lastele tutvustada mõningaid fakte Kaarma maalinna kohta.<br />Kaarma tähendus pole teada. Arvatakse, et see võib tulla Kaarma maalinna omapärasest kaarekujulisest põhiplaanist-Kaaremäe, mis rahvasuus mugandus Kaarmaks.<br />Võib oletada ka Kaarma nimetuse teket Karmeliitide ordu nimetusest. Legendide järgi on Kaarmal olnud kaks kloostrit.<br />Muinaslinnu oli Saaremaal umbes kümme. See näitab saarlaste väga kõrget majanduslikku ja kultuurilist taset.<br />Miks maalinn? Eestlased nimetasid end maarahvaks-selle maa rahvaks, kus nad elasid. Järelikult oli see saarlaste maa linn. Muinasajal oli see viikingite eluasemeks. Tolajal ulatus meri nii kaugele, et viikingid said sinna sõita laevadega.<br />Maalinnas elasid vanemad, seal toimus kauplemine, töötasid meistrimehed, kirjatundjad ja rahavahetajad. Maalinn oli püsivalt asustatud, seal elas kaitsemeeskond koos nende peredega.<br />Maalinna tagant voolab läbi Linnasoo jõgi. Ilmselt oli see paisutatud ja täitis vallikraavi umber linna.<br /> Maalinna koguneti sõdade ajal, kaitseks vaenlaste eest. Teada on, et 1261 aasta veebruaris tungisid orduväed koos taanlastega Saaremaale. Algas kohutav laastamine ja röövimine. Lõpuks pöördus vägi Kaarma maalinna vastu. Esimese rünnaku lõid saarlased tagasi, sööstsid ise linnast välja ja asusid vaenlast taga ajama. Umbes praeguse Uduvere küla kohal toimus hirmus lahing. Legendide järgi tõusnud järgmisel hommikul vereloikude kohalt punane udu. Sellest saanudki küla oma nime. Aru saanud, et nad on lüüa saanud põgeneti tagavara linnusesse ja selle järgi sai sealne küla nime Vaeva küla. See nimi aga Põhjasõja ajal kahjuks kadus.<br />Maalinnast veetud saaki välja kolm päeva. Saarlased olid sunnitud orduga läbirääkimisi pidama. Nad andsid pantvange ja tõotasid olla edaspidi kuulekad. Vaatamata lüüasaamisele oli muistne vabadusvõitlus üks sangarlikumaid ajajärke Eesti ajaloos, mis on innustanud eesti rahvast ka järgmistel sajanditel võitlema oma sõltumatuse ja vabaduse eest.<br />MÄNGUD<br />Täidan täidan laeva<br />Seda mängu saab mängida enne maalinnale jõudmist. Vaenlased on tulnud Saaremaale ja rahval on vaja minna maalinna varjule, et ennast kaitsta. Mida peaks võtma maalinna kaasa? Toitu, puid kütteks ja tarbeesemete valmistamiseks riiet, villa, nahku.<br />Lasteaia koolieelikute rühmale anda ülesandeks täita laeva kindla häälikuga algavate marjadega (teraviljadega, köögiviljadega jne)<br /> Linnusevaht küsib mõistatusi<br />Maalinna sissepääsu juures on valves linnavaht, kes kontrollib, et võõraid linna ei pääseks. Linna pääsevad need, kes tema esitatud mõistatused ära arvavad. Järgnevalt valik looduseteemalisi mõistatusi, millest õpetaja valib hetkel sobivad:<br />Aedviljad:<br />Suvine poisike, sajakordne kasukas seljas? /kapsas/<br />Ise tillem, pea suurem? /kapsas/<br />Keha kerge kepike, pea suur saunake? /kapsas/<br />Seitse poissi ühes kaunas? /herned/ <br />Valge poiss, must nina? /uba/<br />Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? /kurk/<br />Üks maja, sada elanikku? /kurk/<br />Mees maa all, habe maa peal? /porgand/<br />Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? /sibul/<br />Pisikene mees, pikk habe suus.<br />Kes ta peale vaatab, see nutab? /sibul/<br />Punane ja ümmargune,<br /> üsna palli sarnane.<br /> Kasvab peenral mulla sees<br /> keedetakse teda vees? /peet/<br />Kevadel ta üksi mulla all, <br /> suvel tuleb sõpru juurde tal.<br /> Nopid sügisel neid üles, <br />terve perekond sul süles? /kartul/<br />Üks ema, üheksa last? /kartul/<br />Puuviljad, marjad, seened:<br />Pesa maas, munad taevas? /õunapuu/<br />Seest kõva kui kivi, pealt punane kui veri? /kirss/<br />Esiti valge kui lumi,<br /> pärast haljas kui rohi ,<br /> viimati punane kui veri, <br /> lapsele magus kui mesi. /maasikas/<br />Lapseeas kannavad rohelist rüüd, <br /> kasvades imeväel muutuvad nüüd.<br /> Üleni mustaks siis muutub neil kuub,<br /> mustaks nad määrivad sinugi suu? /mustikas/<br />Punane poisike, istub soos mätta otsas,<br /> nabapidi peenikese niidiga kinni? /jõhvikas/<br />Koor all, koor peal, liha keskel? /pähkel/<br />Pooleaastane poisike, kivist kasukas? /pähkel/<br />Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas? /seen/<br />Mees tõuseb mulla alt, kübar peas? /seen/<br />Kaupmehemäng<br />Maalinnad olid ka kohad, kus toimus kaubavahetus. Selles mängus tuleb linna kaupmees, kelle kaubakotis on kaardid, mille ühel pool on kirjas mõistatus , teisel poolel pilt. Küsimusele õigesti vastanu saab kaardi endale. Teise variandina võib seda mängu mängida nagu “Aliast”. Kaupmees võtab kotist (aliase) kaardi ja kirjeldab oma kaupa. Kaubaks sobivad koduloomad, metsloomad, kodulinnud, munad, kalad, mesi jms.<br />Mõistatusi:<br />Üks ait, neli nurka,<br />iga nurga all nael rauda? /hobune/<br />Sööda, kui venda, seo kui varast? /hobune/<br />Pere sööb, laud laulab? /emis põrsastega/<br />Singa-songa künnimees,<br /> kel nina käib mullas adra ees? /siga/<br />Pole heinamaa, aga kaks korda aastas<br /> niidetakse? /lammas/<br />Vammus seljas soe ja paks<br /> kasvab järjest paksemaks.<br /> Likat-lõkat käivad käärid<br /> mööda selga, pead ja sääri.<br /> Minu seljast pöetud kuuest<br />Saad sa kindad, sokid uued? /lammas/<br />Eest irki-orki, tagant siuh-säuh? /lehm/<br />Lehm ei ole, aga piima annab? /kits/<br />Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? /karu/<br />Hobune metsas, saba seljas? /orav/<br />Jooksen kiirelt nagu tuul, <br /> koort ma närin haavapuult.<br /> Talvel muudan oma karva.<br /> Minu nimi ära arva? /jänes/<br />Kes ei võta kasukat kunagi seljast? /karusloom/<br />Eest kui ora, keskelt kui kera,<br /> tagant lai kui labidas? /kana/<br /> Sirp on sabas, saag on peas.<br /> Kes see loom on, kas sa tead? /kukk/<br />Ärkab vara koidu ajal, lauluga sind üles ajab? /kukk/<br />Vee voonake, järve lambuke, <br /> kükitab külatänaval? /part/<br />Valge ait, punased tulbad? /hani/<br />Üks vaat, kahesugust märga sees.<br /> ei auku sees ega pulka ees? /muna/<br />Väljast valge, seest kollane? /muna/<br />Tõsta jõuad, visata ei jõua? /linnusulg/<br />Kes ei pane magades silmi kinni? /kala/<br />Luu väljaspool, liha seespool? /vähk/<br />Saksa rätsep, kahed käärid? /vähk/<br />Vees ta elab, kuid pole kala,<br /> süüa saab tast vaevalt pala.<br /> Patta läheb ta mustas kuues, <br />lahkub sealt punases, tuliuues? /vähk/<br />Tal on nõel, üks terav nõel<br /> aga ilma niidita.<br /> Ka tema õel on sama nõel<br /> niidita ja siidita.<br /> Aga tarus on tal varud, <br /> mida maitsta tahaks karud? /mesilased/<br />Pisike pütike, magus mimmike? /meekärg/<br /> <br />Viikingite laevamäng<br />Muinasajal olid linnuse elanikud põhiliselt viikingid. Kaks võistkonda katsuvad rammu, kellel on tugevam laev ehitatud. Istutakse vastamisi ja võistkond istub üksteise taga. Hoitakse üksteisest kinni ja kumb pool tõmbab teise omapoole, on tugevam.<br />Kaotajatele antakse ülesanne: imiteeri loomade ja lindude liikumist või iseloomulikku käitumist, nii et vastasvõistkond oskab ära arvata, kellega tegemist on.<br />Sõit merele<br /> <br />Pärast rammuvõtmist lähevad laevad merele. Istutakse pinkidel(on olemas) ja peamehe (õpetaja või juhendja) järgi tehakse rütmilisi sõudmise liigutusi.<br />Ehita oma laev<br />Väikeste gruppidena on lastel võimalus kohapeal ehitada oma laev olemasolevatest loodusest leitavate vahendite abil: puukoor, lehed, käbid, kivid, tõrud, oksad jm. <br />Taimetark<br />Maalinnas pidi kindlasti olema ka taimetark ehk ravitseja. Taimetark annab lastele ülesande, leida ümbrusest tuttavaid ravimtaimi. Noorematele lastele võib anda taime pildi. Lapsed otsivad loodusest samasuguse taime. Ja samas peavad nad märkama seda, mis näitab, et sügis (vastavalt aastaajale) on saabunud.<br />Lõkkemeistrid<br />Ümber maalinna matkamine ja lõkkematerjali kogumine (lõkkeplats olemas). Täiskasvanu süütab lõkke ja süüakse oma kaasavõetud toitu selle ääres (piknik).<br />KOKKUVÕTE<br />Me arvame, et külaskäik Kaarma maalinnale annab lastele suurepärase võimaluse tutvuda Kaarma kandi looduse ja ajalooga. Samuti on võimalus sellisel retkel läbi viia mitmeid arendavaid ja kinnistavaid tegevusi, mis kindlasti pakuvad kõigile osalejaile tegutsemislusti ja põnevust.<br />Koostasid:<br />Luule Kuusk<br />Siiri Michelis<br />Aste lasteaed<br />Lisa 1. Fotomaterjal Kaarma maalinnast<br />