1. KALAD JA KALAPÜÜK
Georg ja Sirje Aher

2. KALADE TOIT
http://www.environment.fi/download.asp?contentid=12962

3. AHVEN PERCA FLUVIATILIS

4. AHVEN
Ahvenat peetakse suhteliselt paigalise eluviisiga

kalaks, kes on vajadus korral võimeline ette võtma
ka suhteliselt pikki ja kiireid rändeid. Tänu laiale
ökoloogilisele amplituudile asustab ahven vee-
kogudes peaaegu kõiki biotoope: merest kuini
rabajärvedeni välja. Nooremad ahvenad hoiduvad
tavaliselt parvedesse, eelistades esimesel elusuvel
avavett.

5. AHVEN
Ühe- ja kaheaastased hoiduvad juba rohkem

taimede ja muude varjepaikade lähedusse. Mida
suuremaks muutub röövtoidu osakaal, seda
üksiklasemaks muutub ahvenate eluviis. Viie-
kuueaastased ja vanemad ahvenad on juba
põhimõtteliselt erakliku eluviisiga ning kogunevad
parvedesse veel üksnes kudeperioodil. Vanemad ja
suuremad ahvenad hoiduvad enamasti
sügavamatesse veekogu osa-desse

6. AHVEN
 Ahven saab suguküpseks suhteliselt
varakult: meres pisut varem, magevetes
hiljem. Reeglina on suguküpsuse
saabumine seotud rohkem kasvu kui
vanusega. Nii on riimvees ligi 60%
kaheaastastest isastest ahvenatest juba
suguküpsed ja kolmeaastastest praktiliselt
99%.. Emaste suguküpsus saabub isastest
keskmiselt 1-2 aastat hiljem. Sugupoolte
vahekord on summa summarum 1:1.

7. AHEVEN
Ahvenate kudeaeg jõuab kätte kui vesi on

soojenenud 8º-10ºC. Esimesena tulevad kudema
suuremad/vanemad kalad, väiksemad/nooremad
koevad hiljem. Koelmutele saabuvad isased pisut
varem ning viibivad koelmutel ka kauem kui
emased, kes lahkuvad koelmult kohe pärast
kudemist. Tegemist ei ole aga mitte mingil määral
lõimetishooldega, vaid sellega tagatakse
maksimaalne marjaterade viljastamise tõenäosus.
Samuti võtavad niimoodi ühe emase marja
viljastamisest osa mõnikord mitukümmend isast.

8. AHVEN
Rahvapärimuses on ahvena kudemist seosesse

viidud linakülvi ajaga - see on üks linakülvi
orientiire. Omakorda on optimaalseks linakülviajaks
peetud toominga õitsemise aega. Maikuu teise
poolde jäävate kudemisaja tähiste kõrval võib
kohata sootuks erinevaid, näiteks Ahune kueve, kui
järve valla hakkas sulame (Karksi).
 Tegelikult algabki ahvena kudemisaeg pärast
jääminekut ja kestab kirjanduse andmetel
keskeltläbi aprilli teisest poolest mai teise pooleni

9. AHVEN KUI ÕNNEKALA
Kui esimesel püügil püünisesse tuli havi, siis visati

see kohe merre, sest havi on näljane kala, ja see
rikuks kogu saagi. Kui aga oli esimesel püügil
ahvenas, siis oli rõõmu küllalt, sest ahvenas oli
õnnekala ja saak pidi tulema hää.
E 84456/7 < Saarde khk, Kilingi v, Rae k - A.
Petermann (1933).
Õnnekala ei tähenda siin midagi

üleloomulikku, ahvena kui tavalise püügikala
kättesaamine kinnitas lootust, et saak ei jää
tulemata

10. AHVEN
http://www.eestitoit.ee/wp-
content/themes/ETbyBB_01/ima
ges/kala.jpg

11. HAUG

12. HAUG
Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad

haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja
suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene
pool - mai algus
 Haugi rahvapärased nimetused näitavad selle
kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on
mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised
nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug,
hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug (kirs
on kelts), külmahaug, kevadhaug, konnahaug
(konnade kudemise aegu kudev haug), rohuhaug,
lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug,
tammehaug (tamme lehtimise aegu kudev haug),
soojaveehaug

13. HAUG
Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, harvem kuni 150

cm ja kaal kuni 25 kg. Vangistuses võib elada kuni 30
aasta vanuseks.
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase

vooluga jõgesid, järvesid ja riimveelist
rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale
taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse
paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad
avavees ja jällitavad pisemaid parvkalu.
Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma

liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda
menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid.
Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka

töönduslikult. Esineb enamikes järvedes, jõgedes ja
rannikumeres.

14. LOITSUD
Kuidas saab palju kala. Maarjapäeval peab sööma

kuiva haugi, siis peab olema hea kalasaak. Haugid
kuivatati ära ja pead jäetigi otsa ja pandi
maarjapäevaks kõrvale. See komme oli laialt
tuntud.
ERA II 122, 293 (9) < Iisaku khk, Tudulinna v, Pärniku k -

H. Neumann (1936).

15. ENNUSTUSED SEOSES HAUGIGA
Kui haugid juba enne jäälagunemist kudema tulid,

arvati, et tuleb varane kevad (Tartu-Maarja);
keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti
otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada
(Saarde);
 kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata
kehva vilja-aastat (Põlva).
 Esimesest kevadisest püügist loodeti esimesena
saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), igatahes on
haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam.
Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda
olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku).

16. SUUR HAUG
Kooraste haug 7,5kg
Autor: Margarita
http://www.kalale.ee/sisu/Nyw1MjY3NTMsMSw1MjYz
NDUsMQ/

17. HAUG
Pisikest risti või kaldristi, kirvetera, mõõka või oda

meenutavaid luid on nii haugi kui teiste kalade
peas. Haugi loperguse, pardinokataoliselt eenduva
ninaga pea ülaosas leidub üsna suur ristikujuline
luu.
 Havi pealuu sees on rist. Vaata, juut ei söö
sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine
oli meil, et juut ei söö haviliha.
RKM II 395, 322 (55) < Võnnu khk, Võnnu al - M. Hiiemäe

(1986).

18. HAUG
Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud

maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea
kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud
haugi pead.
 Haugi lõualuud on soovitatud hoida seinaprao
vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on
kasutatud hambavalu puhul valutava koha
torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi
haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta;
kariloomade puhutiste raviks kraabiti nende
hammastega loomal ristluude päält, see pidi aitama
(Rakvere)

19. HAUG
Kevadel püütud esimesele haugile tuli

västravarrega kolm korda pähe lüüa, siss saavad
hää õnn kõik kevväi hauge püüdä (Setu)
 Esimesena püütud havi peast imbuva verega
määriti kalavõrku, öeldes: «Siin oled sa ja su
vendade veri, mis teid kõiki kokku toob»
(Järva-Madise).
 Soovitati esimesena püütud kevadise haugi silma
kogu suve taskus hoida, et siis kala pime ja
püünisesse satub (M. J. Eiseni kirjapanek, koht
märkimata).

20. HAUGI TEKE
Ühes variandis on haug hundist saadud, ent jutustajale

pole teadmata, et hundi loob kurat,
Haug ei ole olnud enne kala. Ta on olnud metsas hunt.

Aga kui kurat teinud hundi, siis haug on vihastand ja
läind vette.
Ei puudu näide haugi otseseosest kuradiga. Avi on

vanapagana sorti, on öeldud Tarvastus.
Iga ebaloomulik loom on tont. Kord löödud suure 10-

jalasele aavile ahingas sisse. Pärast leitud ahingas
vanalinna (maalinn) pealt. Siis arvati, et aug vanalinna
sisse läin ja ahinga välja jättis. Seda augi arvati
vanalinna tondiks.
ERA II 4, 63 ja 77 < Hanila khk, Rõuste k - V. Noot (1928).


21. HAUG
Ilmselt märgib nimetus maarjahaug

paastumaarjapäeva 25. märtsi aegu kudevat haugi.
 Selle päevaga dateeritakse rahvakalendris kevade
algust, keskmise õhutemperatuuri jõudmisega
 0 °C piirile jõuab kätte sulavete aeg, omakorda
sõltub sellest haugi kudemisränne.
 Üksikuid teateid on kalapüügiõnne taotlemisest
imitatsioonimaagilise puuhalgude tuppatoomisega:
Maarjapääva hommiku enne päävatõusu tuuvasse
puualga väljast tuppa, see saab palju avisid see
aasta (Kursi).

22. SÄRG

23. SÄRG RUTILUS RUTILUS
Rahvapärane süstemaatika peab nende liikide

eristamisel särje tunnusteks punaseid silmi ja
hõbejat värvust.
 Vestringi sõnaraamatus on särg Walge Kalla.
Liigispetsiifilistele omadustele viitavad rahvasuust
kogutud nimetused, nagu valge särg, harilik särg,
päris särg, punasilm-särg särje kohta ja kuldsärg,
punahänd, punaperse, punatiib roosärje kohta (vrd
saksa k Rotfeder - punasulg, ingl k red-eye -
punasilm jts).

24. SÄRG
Särg on olemuslikult paikse eluviisiga kala.

Ulatuslikke rändeid särjel täheldatud ei ole. Üksnes
sigimiseks püüavad riimvees elavad särjed liikuda
sissevooludesse, kus leidub sobivate tingimustega
koelmuid. Nimelt kasutab särg koelmutena
madalaveelisi alasid, kus leidub ohtralt eelmise
aasta taimestikku, millele kleepuv mari kinnitatakse.
Meie rannikumeres koeb särg suhteliselt harva.
Üksnes häda sunnil, kui pääs merest magevette on
madala veeseisu tõttu taksistatud, koeb särg riim-
vette ja ka siis otsib ta selleks võimalikult
magedamaid laheosi

25. SÄRG
Emaste ja isaste särgede käitumine koemutel on

mõneti erinev teiste karplaste omast. Nimelt
moodustavad isased särjed koelmutel ühtse
kudemisvööndi. See tähendab seda, et isassärjed
hoiduvad kokku ja sebivad, üksteist sõbralikult
müksides, tervel koelmualal ringi. Isaste vahel ei
ole täheldatud omavahelisi suuri võitlusi. Kui
nügimine ja tagaajamine kipub suuremaid
mõõtmeid võtma, siis sekkuvad asjade käiku teised
isased. Ega nad jagelejaid lahutama ei kipu, pigem
peetakse tagaaetavat hoopis kudemisvööndisse
sattunud emaseks ja nii laheneb tekkinud tüli
iseenesest.

26. SÄRG
Kudemistsoonis võib isassärgi olla ligi poolsada

ruutmeetri kohta.
Emased hoiduvad isastest, s.t. ka
kudemistsoonist, rangelt eemale. Nad koonduvad
üksteise lähedusse ja peidavad end häbelikult
sügavamas vees taimede vahele. Aegajalt tuleb mõni
neist, justkui juhuslikult, isaste tsooni. Kui emane ei ole
veel kudemiseks valmis, siis põgeneb ta, isaste liigsest
tähelepanust ja lähenemiskatsetest ehmununa, tagasi
sügavasse vette ja peidab end taas taimede vahele.
Austajad loobuvad ruttu tema jälitami-sest sügavas vees
ja pöörduvad kiiresti kude-tsooni tagasi, et mitte uut ja
sobivamat hetke maha magada

27. SÄRG
Mari koetud, lahkub emane kudetsoo-nist ja asub

kohe oma igapäevaste toimetuste juurde.
Isassärjed jäävad kudetsooni pikemaks paigale.
Valdavalt nooremad isased passivad, oma juhust
oodates, veel pikka aega pärast emaste lõplikku
lahkumist koelmutel ja mõnikord tasub see
ootamine ennast ära. Tavaliselt aga peavad nad
ootama järgmise kevadeni, et siis uuesti õnne
proovida. Väljutamata niisk adsorbeerub (imendub
organismi tagasi) suhteliselt lühikese ajaga.

28. SÄRG
Särjehakatis alustab iseseisva toitumisega

kolmandal päeval pärast koorumist. Kuigi tema
esimeseks toiduks on väikesemõõtmeline plankon
(eeskätt keriloomad), ei leidu meie mage- ja
merevetes teist nii taimtoidulist kalaliiki kui seda on
särg. Särje toidus on esikohal mändvetikad.
Magevees eelistatakse, kui seda veekogus leidub,
vesikatku. Loomulikult sööb ta ka kõike muud:
vetikaid, epifüütonit (taimset pealiskasvu), taimset
kõdu jm.

29. SÄRG
Särje toidusedel muutub koos tema vanuskasvuga.

Vanemad särjed toituvad olulisel määral bentosest
(põhjaloomadest). Magevees eelistatult
puruvanadest, surusääse
vastsetest, vesikakanditest ja veetigudest.
Riimvees elutseva põhjatoidulise särje menüüs on
tähtsamateks objektideks karbid: ranna-, uurik-
, süda-, lamekarbid.
 Särjed, kes on üldiselt tuntud
lepiskaladena, rikastavad vanemast peast oma
toidulauda sageli röövtoiduga. Toiduobjektideks on
tint, kiisk ja viidikas, ning väiksemates suletud
veekogudes, teiste kalade mari.

30. SÄRG
Õngepüügiks oluline kudemisaeg kajastub

nimetustes, mis fikseerivad mingi samaaegse
orientiiri fenoloogiliste nähtuste seast.
 Kuna särg koeb kohe pärast jääminekut, peaksid
jääsärg ja keltsasärg olema kasutatud särje kohta.
 Nimetused lehesärg, lepasärg viitavad vististi
optimaalsele püügiajale.

31. SÄRG
Särjekalad olla siis kudemas, kui lepad hiirekõrvul

on (pakatama hakkavad), ja olla neid siis kõige
parem püüda (Tori).
 Jälgitud on kaseurbade pakatamist: Kui kõourb
lahki, sis särje kõtt ka lahki (Vastseliina). Ütlus
särjed koevad jüripäeva aeg peaks kehtima vana
jüripäeva kohta (vkj 6. mai).
 Veel on silmas peetud rohukonnade
krooksumahakkamist (Tartumaa), kanakoolme
õitsemist (Halliste)

32. SÄRG
Suhteliselt luise toidukalana pole särjed kuigi
kõrgelt hinnatud (särg on sulasekala). Kui kevadel
esimesest püügist saadi esimeseks kätte
särg, peeti seda halva kalaõnne märgiks
(Türi, Tarvastu).
Et head saaki pole loota ka talvel, seda järeldati
siis, kui viimase sügisese püügi aegu saadi palju
särjepuru (Saaremaa).

33. RÄIM CLUPEA HARENGUS MEMBRAS
Räim on püügikalana märksa olulisem kui temaga

samasse heeringlaste sugukonda kuuluv kilu.
Eestlase toidulaual on värskel ja silguks soolatud
räimel läbi aegade olnud püsikoht Piirkonniti on
räime nimetatudki silguks (sarnaselt räime
nimetustega naaberrahvastel (läti k silke, rootsi k
sill, soome k silakka, silli,).
 Silk võib märkida veel mistahes soolakala (Võru- ja
Setumaal jm), või püügikala mõõtu, suurust, nt
väheldase havi kohta öeldakse silk, nolk, pulk,
heeringas, pannikala. Samuti võib üldnimetus kala
tähendada nimelt räime.

34. RÄIM
Räim on olnud tööinimese igapäevane

toit, suhteliselt odav leivakõrvane aasta läbi nii
rannas kui sisemaal, seega vaeste kala, nagu on
öeldud Saaremaal: Miks rikkad räimi ei söö? Rikkal
on paremat toitu küllalt, mistarvis sööb ta
räimest, see on vaeste kala.
 Öeldud on ka vaese mehe heeringas või heeringa
poeg
 ERA II 187, 502 (25) < Kaarma khk, Loona v, Hakjala k - E. Ennist
(1938).

35. RÄIM KUI RAHVUSKALA
22.veebruaril 2007 aastal kuulutati räim rahavuskalaks

Tegelikult on meil nüüd korraga kaks rahvuskala. Nimelt

tuleb bioloogiliselt eristada kevadräime ja sügisräime –
need pole ühe liigi eri rassid, vaid omaette kalaliigid, kes
omavahel normaalseid järglasi ei anna.
Umbes 5000 aastat tagasi ilmusid Läänemere vetesse

nii kevadkudu-heeringas kui ka sügiskudu-heeringas.
Meile tuntud kevadräim Clupea harengus membras ja
sügisräim Clupea sp. (autumnalis) on nende
geneetilised sugulased. Läänemeres on valdavaks
kevadräim, kuid mida kaugemale lõunasse, seda enam
on räimede seas sügisräimi.

36. RÄIM
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4d/Heringsschwa
rm.gif

37. RÄIM
Püügiaja märkimine on motiveerinud u 30% räime

rahvapärastest nimetustest: jääräim, jääkala, jää
harv räim, kirskala (kirs on
kelts), hallakala, hallaräim, kevademereräim, rohurä
im, leheräim, õitseräim, õunapuuõieräim, koerputke
räim, kesaräim, rukkiõieräim, rukkiõitseräim, rukkilo
omiseräim, suveräim, suvine räim, mareträim
(maretapäeva, 13. juuli aegne
räim), lauritsakuderäim (lauritsapäeva, 10. augusti
aegne
räim), rukkiküliräim, sügismereräim, sügiskuderäim
(Mikelsaar 1984: 63 ja 64; Mäger 1973: 13).

38. RÄIME KUDEMINE
Kevadräime keskmine kudemisaeg on mai

keskpaigast juuli keskpaigani, sügisräimel augusti
lõpust oktoobri alguseni Avamere-räimed alustavad
kudemist varem kui laheräimed, kusjuures
suuremad kalad tulevad kudema varem Selle kohta
öeldakse: Kui maamesilane välles, siis on suur räim
meres (Vändra). Rahvasuu konstateerib:
«Mereulgus» on suured silgud, mis kevade peale
jääminekut saab, muul alal neid ei ole (Reigi).
Teadetest nimetabu kohta selgub, et räime on
nimetatud valge kala, hõbenool (mõlemad Pöide
khk).

39. RÄIM
Veel aastat 20 ja 30 tagasi oli Pärnu lahes

kalapüüdjatel, niisama ka räimepüüdjatel pruugiks
teravaste järele kuulatada ja järele vaadata, et keegi
rannalistest, ka kalapüüdjatest ise hunti ega karu ei
nimetaks. Karu ja hundi nime nimetamisest kardeti
räimepüügile suurt kahju ja sai kohe see inimene, kes
karu ehk hunti nimetas, merde kastetud. Selle läbi
loodeti tema sõna võimetumaks jäävat. Näitus: Üks Tori
kihelkonna mees, kelm ja vallatu, ehk küll elupäevade
poolest pääle 50 aastat vana, hüüdnud rannal: «Karu
Peeter, kus sa oled?» Silmapilgul asunud kalapüüdjad
kallale ja tahtnud merde kasta. Mees rabelenud vastu ja
ütelnud, et tema oma sõpra hüüdnud, ja niiviisi jäetud ta
veel rahule.
H III 5, 582/3 (5) < Tori khk - M. Lindebaum (1888).


40. ENNUSTUSED SAAGIÕNNE KOHTA
Kui räimevõrgu vettelaskmisel võrgukivid laksuvad, tuleb

hea saak (Häädemeeste).
Esimese räimepüügi aegu ei või keegi võõrast võrgust

kala võtta - kaob kogu ranna saagiõnn (Tõstamaa).
Esimesi kevadel püütud räimi tuleb külarahvale

jagada, siis on kogu suve hea kalaõnn (Häädemeeste).
Võrku jäänud üksikuid suuri räimi loendati. Paaritu arv

tähendas, et saab veel kalu (Reigi).
Püüste või paadi peale pandi kolm räime: kui vares

need ära viib, siis on teada, et püügivahendid pole
nõiutud - saab veel räimi (Hiiu- ja Pärnumaa).

41. KALAPÜÜK
Mõistuütlemisel on kalapüügi puhul halbatoovaid

mõjureid «segav» funktsioon.
 «Üks suur ja kaks väikkäst.» - Vana kalurite ütelus.
(Kunagi ei üteldud oma vääriskala saagi
suurust, angerja- ja lõhesaaki, teisele. Valitses
ebausk: kui täpselt saaki teistele ütled, kaob
kalaõnn käest.) RKM II 212, 294 (220) < Kuusalu
khk, Tammistu k - Õ. Aasmaa (1966).

42. ESIMENE KEVADINE KALASÖÖMINE
Esimest värskekala söömist tähendatakse siis vana

karva ajamisega - näit.: tahab teine teada
saada, «kas oled juba uut värsket kala
söönud», siis ei küsita mitte igakord, kas oled uut
kala söönud, vaid «kas vana karv maas?» Sellele
vastatakse samuti vanarahva tähendustega:
«vanakarv ikka maas», «ammu
maas», «hädapärast vanakarva maha sai»;
mittesöömise korral: «vanakarv pääl», «kinni alles»
[- - -]. ERM, KV 13, 810 (130) < Noarootsi khk - J.
Adman (1937).

43. KALÕNNE LOITSMINE
Põhiliselt läänesaartelt on teateid kalaõnne

urbimisest (maagilise vitsaga löömisest), komme
liitub peale palmipuudepüha ka teiste liikuvate
pühadega - suure neljapäeva ja suure reedega,
vastla- ja tuhkapäevaga.
 Kui kalapüügi aegu kehtis kala nimetamise keeld,
siis nüüd pidi kalaliikide loendamine just tagama
häid saake: Urvepäeval lüüakse magajaid
pajuokstega. Seletatakse, et niisugune löömine
tervist toob. Muhus lüüakse magajaid ka suure
reede hommikul ja öeldakse lüües: «Häid kalu,
palju kalu, palju siigu, palju säinaid, palju tursse,
palju lesti!» Kes hästi peksa saab, sellele tuleb sel
kevadel hea kalaõnn!

44. KALÕNNE LOITSMINE
Eraldi ühele kalaliigile suunatud loitsud olid tuntud

Saaremaal, seda nimelt tursapüügi õnnestumiseks.
Tursad tulgu meie merde! hüüti ka vastlapäeval, et
suvel palju turski saada (Jämaja)
 Kalastuseteemalistes regivärssides loendatakse
värss-värsilt kalaliike
http://www.folklore.ee/tagused/nr11/snd/03.mp3


45. KALADE “TEKKIMINE”
On rahvapärane veendumus, et vähid on tekkinud

kirpudest (vanapagana kirpudest).». Silmas
pidades uskumusi, et kirbud tekivad (ja neid saab
teha) liivast või saepurust, et täid tekivad murest
(neidki saab teha ja teisele inimesele peale
panna), siis miks ei võiks vette poetatud täidest
kalad saada.
 Osade regivärsside alusel on rahvausundi järgi
kalad (s.o kogu kalariik) täidest saadud.

46. KALADE “TEKKIMINE”
Mina mies merimihe poiga

ja kaunis mies kalamehe poiga,
istun mina paadi parda pääle,
nopin täida(ja) vammuksista,
pisimad(e) pillutan meresse.
Seal nemad kasvavad kalaksi,
lagunevad latikaksi,
tulevad sääl turskadeksi,
arenevad angerjaksi.
Meriärjal kirjud vatsad,
kammilal suud kõverad.
RKM, Mgn. II 741a < Kuusalu khk, Loksa v, Tapurla k -

H. Tampere ja H. Kokamägi (1962).

47. SÄGA SILURUS GLANIS

48. SÄGA SILURUS GLANIS

49. TÕUGJAS ASPIUS ASPIUS

50. TÕUGJAS

51. KAITSEALUSED KALAD
Harjus Thymallus thymallus L

52. HARJUS

53. VIITEID
http://www.kalale.ee/sisu/OSw1NDcyMDMsMSwwLDE/

http://www.kalale.ee/sisu/OSw0OTQ1MzcsMSwwLDE/

http://www.kalale.ee/sisu/OSwxNzkyNzIsMSwwLDE/


54. PILTIDE ALLIKAD
http://www.fischbottich.de/Flussbarsch.222.0.html?&tx_gooffotoboek

_pi1[fid]=3&cHash=8ff7905f8c /ahven/
http://www.jagdhof.ee/user_files/image/fishing/img_kalad/haug.jpg

/haug/
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rotauge_roach_Rutilus_rutilu

s.jpg /särg/
http://www.nic.fi/%7Eniny/kasivarsi05/harjus2.jpg/harjus/

http://tbn1.google.com/images?q=tbn:0oZ1tR53E9arkM:http://www.k

alakerho.net/tiedostot/harjus25.jpg /harjus/
http://news.nationalgeographic.com/news/2007/07/photogalleries/gia

nt-fishes/images/primary/4_461.jpg /säga/
http://xvella.free.fr/fiction/photos/0713_nuclear_plant.jpg /säga/

http://www.jjphoto.dk/fish_archive/freshwater/aspius_aspius.jpg

/tõugjas/
http://i49.photobucket.com/albums/f298/Victor-Kruit/Maurik8.jpg
/tõugjas/