2. Oleme aktiivselt tegutsenud 3 aastat
14 liiget
Vahendame õpilasi juhtkonnaga ja
korraldame üritusi
3. Keskkooli osas 59 õpilast
Taotleme UNESCO ühendkooli tiitlit
Palju huvialaringe
Liiklustunnid õppekavas sees
Järgmisest aastast alates valikkursused
Head söögid
Värskelt remonditud koolimaja
4. Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja
Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations
Educational, Scientific and Cultural
Organization, lüh UNESCO) on loodud
ülemaailmseks vaimseks koostööks
teaduse, hariduse, kultuuri,
keskkonnakaitse ja
inimõiguste vallas.
5. 1953.a alguse saanud ühendkoolide
võrgustikku kuulub tänaseks juba rohkem kui
8500 haridusasutust 176 riigist.
UNESCO koolid edendavad erinevate
projektide kaudu UNESCO põhimõtteid:
rahu ja kultuuride vahelist mõistmist
inimõigusi ja demokraatiat
jätkusuutlikku arengut
kvaliteetset haridust.
6. oma tegevuste kaudu arendada kultuuride-
vahelist arusaamist ja mõistmist koolides.
Selleks on koolidel tavaliselt sõpruskoolid
teisel pool maakera ning õpetuses tõusevad
tähtsale kohale inimõigused, maailmapärand
ja keskkonnakasvatus.
Teemade tundmaõppimiseks tähistatakse
ÜRO päevi, korraldatakse simulatsioone ning
kasutatakse ka teisi aktiivõppemeetodeid.
7. Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess,
mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus,
kaasamine ja koostöö.
Maailmaharidus loob üksikisikutele
võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude
mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste
arengueesmärkide ja jätkusuutliku
inimarengu põhimõtete tundmise kaudu
anda oma panus ja olla aktiivne kodanik
8. Likvideerida täielik vaesus ja nälg
Saavutada üleilmselt alghariduse
kättesaadavus
Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua
naistele enam eneseteostusvõimalusi
Vähendada laste suremust
Parandada emade tervislikku olukorda
Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt haigustega
Tagada loodussäästlikum keskkond
Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu
edendamiseks
9. Maailma rahvastikust iga neljas kümnest
peab hakkama saama alla KAHE dollariga
päevas!
Ressursside vähesus teeb inimeste elu väga
keeruliseks, kuid inimestes püsib siiski lootus
paremast tulevikust ning püüdlused
paremate majanduslike võimaluste poole.
10.
11. Euroopas elab 50 miljonit inimest vaesuses
ning 18 miljonit inimest on töötud.
Peaaegu 80 miljonit inimest ELis ehk 16 %
selle elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.
Peamised põhjused on kõrge töötuse
määr, napid sissetulekud ja väkesed
palgad
Kõige rohkem ohustab vaesus töötuid.
12. Aafrikas on kõige rohkem äärmises vaesuses
elavaid inimesi.
kõige rohkem alla 1 dollariga päevas elavaid
inimesi on Aasias
13. Iga kuues inimene maailmas vaevleb
puhta joogivee puuduse käes
Kõhulahtisus on maailmas teisel kohal
laste suremuses.
Seda põhjustab puhta vee puudus.
14. Slumm- linna vaene, halva hoonestuse ja
heakorraga üleasustatud osa.
Iga kuues maailma inimene elab slummis
Maailma linnade slummides elab ligi 1000
miljonit inimest
15.
16. Õiglase kaubanduse tooted:
tagavad tootjatele õiglase hinna kauba eest
taotleb suurema võrdsuse saavutamist
rahvusvahelises kaubanduses
õiglane kaubandus e. FAIRTRADE
17.
18. Maailmas ei saa ligi 800 miljonit inimest
piisavalt toitu
Kõikides maailma kõige vähem arenenud
riikides elab arvestuse kohaselt
2050. aastaks 1,7 miljardit inimest tänapäeva
800 miljoni asemel.
19.
20. keskmiselt eestlaselt oodatakse elueaks 71,5.
Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas on
selleks vanuseks 46
21.
22. 100 miljonit maailma algkooliealistest lastest
ei saa käia koolis
Vahel pole selles külas või linnas piisavalt
õpetajaid või koole. Või elavad lapsed koolist
liiga kaugel. Vahel jälle ei suuda
lapsevanemad koolivormi ja koolitarvete eest
maksta. Tüdrukud abielluvad varakult.
23. Vahel on põhjuseks jälle see, et vanemad
lapsed peavad kodus haigetele vanematele
abiks olema. Mõnes paigas pole kooliharidus
väga kvaliteetne.
Või on koolitee ohtlik.
Paljud riigid, nagu näiteks Malawi, Uganda,
Tansaania ja Keenia
üritavad võimalikult palju lapsi kooli saada
koolimakse ära jättes.
24. Paljud lapsed ei saa just nimelt seetõttu
koolis käia, et on liiga kõrged koolimaksud,
väga pikk koolitee või peavad lihtsalt noored
elatist teenima, et elus läbi lüüa.
Maailmas ei saa üle 75 miljoni
lapse kooli minna, sest neil pole juurdepääsu
haridusele.
25.
26. maailma lugemisoskuseta täiskasvanutest
moodustavad naised kaks kolmandikku
Naiste ja tüdrukute diskrimineerimine
mõjutab negatiivselt kõiki ühiskonna liikmeid
ja üldist majanduslikku arengut.
27. Kliimamuutused suurendavad
näljahäda.
kliima soojenemine lisab näiteks
kuivust, see omakorda raskendab toidu
tootmist
Päevas sureb nälja ja alatoitumise tõttu
25 000 inimest.
28. Arengumaades sureb üle 10 miljoni
lapse igal aastal nälga ja haigustesse,
mida võiks ära hoida või ennetada.
Aastas sureb alatoitumise tagajärjel 6
miljonit last.
29. Ligi 90% lastest vaestes/arenevates
riikides on vaktsineeritud tuberkuloosi
vastu.
Tuberkuloos on nakkushaigus, mida
põhjustab tuberkuloosibakter.
30. 2007. aastal sai hiv-nakkuse maailmas
umbes 2,5 miljonit inimest, mis on
peaaegu kahekordne Eesti elanike arv.
31. Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas kaks
last kümnest sureb enne, kui on saanud
viieaastaseks.
Ravimid kallid.
32. Kõige kahjulikum keskkonnas leiduvatest
toksilistest ainetest on plii.
Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit,
kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti
lastel.
Ookeanidesse suubub reostusena aastas
sadu tuhandeid tonne pliid.
33. Arengumaades on 15-19-aastaste
noorte tüdrukute seas põhiliseks surma
põhjuseks rasedus ja sünnitamine
35. EL on suurim arenguabi rahastaja.
Arstiabi vähesus/ ravimite kallidus
Ära hoitavad/ ennetatavad surmad
36.
37. 2012 aastal aegub Kyoto protokoll, mille
eesmärgiks on aeglustada
kliimamuutuseid ja vähendada globaalset
soojenemist. Leppe olulisimaks
komponendiks oleks samuti
kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamine.
38.
39. Rõuged, tuberkuloos, HIV/AIDS on
vaesuses väga levinud.
Õnneks on rõugete ja tuberkuloosi vastu
vaktsiinid olemas, kuid AIDSil mitte.
Läänemaailma ravimeetodid ning
-vahendid on arengumaade inimeste
jaoks tihti liiga kallid, mistõttu jäetakse
arsti juurde minemata.