Pikk vaade silmapiiri taha: IT + haridus
•
0 gostou•347 visualizações
Eesti kooli proovikivid ja võimalused maailma tehnoloogiatrendide ning siinsete probleemide/tugevuste taustal.
Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Destaque
Semelhante a Pikk vaade silmapiiri taha: IT + haridus
Semelhante a Pikk vaade silmapiiri taha: IT + haridus (20)
Mais de Kristjan Rebane
Mais de Kristjan Rebane (10)
Pikk vaade silmapiiri taha: IT + haridus
- 1. PIKK VAADE SILMAPIIRI TAHA: IT + HARIDUS Hariduskonverents „Elukestev õpe“ 7. okt. 2011, Pärnu Kristjan Rebane, Eesti Arengufond
- 2. Eelvaade ettekande teemadesse 1 Arengufondist ja IT-seirest 2 IKT olulisemad arengutrendid maailmas 3 Eesti väljakutsed ja võimekused 4 Meie kooli proovikivid ja võimalused
- 3. 1 Arengufondist Asutati avalik õigusliku organisatsioonina Riigikogu poolt 2007. a Kahe tegevussuunaga: – Riskikapitali investeeringud – Arenguseire www.arengufond.ee Twitter: Arengufond Tulevikutrendide blogi: www.fututuba.ee
- 5. 1 Ignoranti, quem portum petat, nullus suus ventus est (If one does not know to which port one is sailing, no wind is favourable) SENECA
- 6. 1 Arengufondi seiretööd Ad hoc Ad hoc analüüsid/ analüüsid/ Majasisene Majasisene või tellitud või tellitud
- 7. 1 Eesti IKT tulevikuseire lähteküsimus Kuhu Eesti IKT-s panustada, et riigi konkurentsivõime, majanduse efektiivsus ja ühiskonna heaolu suureneksid?
- 8. 2 Kus sünnivad uued tehnoloogiad? TEHNOLOOGILINE ARENG MAAILMAS
- 9. 2 Tehnoloogiast ja tulevikust Eesti IKT 2018+ • Tüüpilises majapidamises on üle 1000 mikroprotsessori • Petabait (1 PB = 1 miljon GB) on levinuim ligapäevaselt kasutatav andmemahu ühik • Videokõnede maht minutites ületab tavalise telefoniside mahu
- 10. 2 Haipi elutsükkel, Gartner 2011
- 11. 2 Pikad lained
- 12. 2 Tehnoloogialevik kiireneb Aeg 50 miljoni kasutajani jõudmiseks Kunagi muutusid mängureeglid maailmas 1000 aasta järel, seejärel 300, siis 100 ja siis (20. sajandil) 25 aasta kaupa ...aga inimese põhiolemus on jätkuvalt sama! Allikas: Forrester Research, Morgan Stanley, 2008
- 13. 2 Juba täna: sõltuvus arvutist suur 1. oktoobril 2008 kustutas arvutiviga 4 minutiga POOL Google aktsia väärtusest ($200 $400-st) ehk $62 miljardit (~700 miljardit krooni) Allikas: TechCrunch.com, Google Stock Falls $200 as Market Closes
- 14. 2
- 15. 2 IKT suur visioon maailmas Usaldus & Ühiskondlikud Majanduslikud Teadus ja turvalisus väljakutsed väljakutsed tehnoloogia IKT kasutamine erinevatel elualadel Loomulik ja nauditav IKT teenus igal ajal ja kõigile Elektroonika- Kõikjalolev mobiilne Andmehaldus ja komponendid ja side infrastruktuur kasutajaliidesed süsteemid µ, nano & opto- µ and nano- Side- Tarkvara- Teadmus- Kasutaja- elektroonika süsteemid võrgud tehnoloogiad tehnoloogiad liidesed Vt. EST_IT@2018 raportit!
- 16. 2 Kuhu maailm liigub? Arvuti kõikjal Väga väikesed, vähese energia- vajadusega komponendid ja mikrosüsteemid Pilt: Wired Magazine, Artifacts from the future
- 17. 2 Kuhu maailm liigub? Side kõikjal Kõikjal olev, mobiilne, traadita ja usaldusväärne infrastruktuur Pilt: Wired Magazine, Artifacts from the future
- 18. 2 Kuhu maailm liigub? Andmed kõikjal Andmehaldus ja kasutajaliidesed Pilt: Wired Magazine, Artifacts from the future
- 19. 2 Kus sünnivad uued tehnoloogiad? Seal, kus on rohkem nende loomisele pühendunud inimesi! www.worldmapper.org
- 20. 2 Lähtekohad kokkuvõtvalt Tehnoloogiad Kasutamine – Eesti ei hakka maailma – ½ OECD riikide majanduse maailma tehnoloogia- trende ja turge kunagi tootlikkuse kasvust IKT väga oluliselt suunama kasutamisest! – Maailmas toimuvaga – Ka Eestis põhiline IKT vaja kursis olla! nutikas kasutamine ↓ ↓ haridus ja teadus fookusvaldkonnad
- 21. 3 EESTI VÄLJAKUTSED JA VÕIMEKUSED Albert Einstein’i definitsioon hullumeelsusest: Teha samu asju uuesti ja uuesti ning oodata seejuures erinevaid tulemusi
- 22. 3
- 23. 3
- 24. 3 ÜLESANNE: MAJANDUSE RESTRUKTUREERIMINE Madalad palgad näitavad, et Eesti ekspordib kesise lisandväärtusega kaupa. Punasega märgitud sektorites töötab ca 2/3 tööstuses rakendatutest ja need annavad ca ¾ Eesti kaupade ekspordist. Täna paraku põhiliselt siseturule orienteeritud teenuste sektorites on lisandväärtus oluliselt kõrgem.
- 25. 3
- 26. 3 Prioriteedid Eesti IKT kompetentsi arendamisel Tänane hariduse ja Vajame teaduse mõjusat viisi rahastamine uue võimekuse loomiseks! Vt. EST_IT@2018 raportit! Allikas: EST_IT@2018 raport, 2009
- 27. 3 IKT uued kasvavad turud Allikas: EST_IT@2018 raport, 2009
- 28. 3 http://www.fututuba.ee/ • Mõtestamine (fakti vs järelduspõhisus) • Sotsiaalne intelligentsus • Loov mõtlemine ja kohanemine • Kultuuride ülene kompetents (sh keeleoskus) • Programmeeriv mõtlemine • Uue meedia kirjaoskus • Transdistsiplinaarsus • Disainmõtlemine • Enesejuhtimine • Virtuaalne koostöö * Allikas: The Institute for the Future (IFTF), 2011
- 29. 4 MEIE KOOLI PROOVIKIVID ja VÕIMALUSED
- 30. 4 Koolikultuurist Eesti moodi* • 33% õpilastest väidab, et ei taha koolis käia, sama palju ütleb, et koolis on igav • 67% eitab, et õpetaja tunneb tema õppimise vastu huvi enamikus tundides, rääkimata igast tunnist • 46% väidab, et enamik õpetajaid ei õpeta oma ainet huvitavalt • 70%-le õpilastest on õppetöö koormus pidevalt või vahetevahel liiga suur • 67% õpilaskonnast tunneb end pidevalt või sageli väsinuna * Allikas: Viive-Riina Ruusi ja tema kolleegide uuringu tulemused (2007)
- 31. 4 Mida uuringud veel näitavad? • Vananenud õppeviisid ja sellest johtuv õppimise igavus • Vähene õpihuvi ja -rõõm, eriti LTT valdkonnas • Õppijate individuaalsusega vähene arvestamine • Vähene õppeainete elulisus ja omavaheline seotus • Õpetajad kardavad IKTd ja seda, et jäävad õppurile alla • Õppurite vähene kaasatus õppeprotsessi arendusse • Poiste väljalangevus on suur (~2,5 korda suurem kui tüdrukutel)
- 32. 4 Ootused koolile Kõrged ja erinevad Ühised ootused (aspirations): – Võimete arendamine – Informeeritud ja mõtlemisvõimelise demokraatliku ühiskonna kodaniku kasvatamine – Oskuste ja väärtuste edasiandmine ühiskonna konkurentsivõime säilitamiseks – Kasvatada tolerantsust erinevate mõtteviiside suhtes „Eesti rahvas on nii väike, et iga inimese anded tuleb esile tuua“, Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister
- 33. 4 Miks koolid ei täida ootusi? Kas kuna ... ...koolid on alafinantseetritud? ...koolides pole piisavalt arvuteid? ... õpilased ja lapsevanemad on süüdi? ...meie (asenda oma lemmikmaaga: USA, Eesti vm) haridusmudel ja õpetamismetoodika on aegunud? ...õpetajate ametiühingul on liiga palju võimu? ...kõigi eelnimetatute koosmõju? ...koolide edukuse mõõtmise alused on fundamentaalselt valed? Christensen: Need ei ole fundamentaalsed probleemid vastus on motivatsioonis
- 34. 4 Motivatsiooni proovikivi Õppimise alus on motivatsioon: Väline (extrinsic) ja/või seesmine (intrinsic) motivatsioon „I must study politics and war that my sons may have liberty to study mathematics and philosophy. My sons ought to study mathematics and philosophy, geography, natural history, naval architecture, navigation, commerce, and agriculture in order to give their children a right to study painting, poetry, music, architecture, statuary, tapestry and porcelain.“ John Adams, U.S. President Kool peab toetama seesmist motivatsiooni. Ja see on suur väljakutse.
- 35. 4 Kuidas ja miks me õpime? (1/2) Selleks, et saada koolide probleemidest aru on vaja mõista, õpilaste probleeme. KÕIK ÕPILASED ON ERIVAJADUSTEGA! Kõik inimesed õpivad erineval moel: ... erineva kiiruse (ka erinevalt lähtepositsioonilt alates) ... erineval meetodil ... erineva stiiliga ... erinevus on kodeeritud nii ajus kui kujuneb elu jooksul, eriti varases lapsepõlves ...neuroteaduse uurib veel, kuidas me õpime Koolid õpetavad standardselt, „keskmist“ õpilast: klassiruumis osa sureb igavusest, teine osa ei jõua sammu pidada
- 36. 4 Kuidas ja miks me õpime? (2/2) Christensen läheneb erinevatele õppimis- ja mõtlemisviisidele Harvardi psühholoogi Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe ehk „multiintelligentsuse teooria“ (1983) abil Mudeli valik antud juhul ei ole määrav, tähtsam on põhimõte. Kui õpetamine on hästi seotud vaimse võimekuse tüübiga, siis õppimine on lihtne ja entusiastlik ehk seesmiselt motiveeriv. Vaata: http://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria
- 37. 4 Miks muutused koolis on rasked? Modulaarne arhitektuur „Vastastikku sõltuv“ arhitektuur vs (interdependent architecture): Komponendid on üksteisest Komponendid ja nende areng on võimalikult väheses ja selgelt üksteisest sõltuvad. Ühe määratletud sõltuvuses. komponendi muudatus nõuab ka teiste muutmist. Koolid Näide: Võimalik algebra õpetamine keemia projektiõppe raames Võimatu Mida küpsem toode või teenus, seda modulaarsem
- 38. 4 Muutused koolis?
- 39. 4 Arvutid klassiruumis Arvutid ei ole muutnud õpetamist ja õppimist Arvutid ei ole koole aidanud luua motiveerivat õppimiskogemust Õpilasest lähtuv tehnoloogia: Monoliitne tehnoloogia: vs Modulaarne tarkvara Õpetaja klassiruumi ees Individuaalne tuutor Õpik Arvuti (kui seda kasutatakse pliiatsi ja raamatu asemel; või eraldiseisva ainena) Tehnoloogiaga on „nuumatud “ olemasolevat struktuuri Sellega kaasnevad kulud ja pettumus Christensen: perfectly predictable, logical – and wrong
- 40. 4 Trendemurdev arvutite kasutamine koolis Kasutada arvuteid juhul, kui alternatiiv puudub, st kui nt ... aines osalemiseks ei ole muud võimalust kui arvuti abil ... aine õpetamiseks ei ole kohapeal õppejõudu (Kihnu kooli füüsikaõppe näide) Arvutite rakendamise koha ja otstarbe valik on olulisem kui arvutid ise.
- 41. 4 Tuleviku kool Vaata: http://www.khanacademy.org/
- 42. 4 Retoorilisi mõtteid... • Kas kool on õpi- või kasvatusasutus (kooli suhtlus koduga)? • Kuidas kodu saab suurendada õpilase positiivset meelsust, et laps tabaks: kool on tema tuleviku jaoks ja tema töö? • Koolikultuur peab toetama õpihuvi ja hasarti: õppimine kui väärtus. Tuumiku ja eeskuju võtmeroll. Kool kui propagandaasutus?! • Kool peab kasvatama maailmakodanikke, säilitades samas rahvustunde. • Lastele peab lubama väikeseid võite, millest tekib töörõõm ja motiveeritus. • Kuidas inspireerida õpetajaid: Te taaselustate ühiskonda – ilmselt kõige tähtsam töö üldse. • Miks ülikooli jõuavad lapsed, kelle eneseväljendusoskus, mõtestatud lausete koostamise oskus, teadmised matemaatikast, grammatikast, ajaloost jne ei võimalda kohe ülikooliprogrammi läbima asuda? • Tippude vähesus – kas nö uut intelligentsi kasvab peale piisavas mahus? • Kes, kus, millal ja kuidas uuendab õpetajakoolitust, et väljakutsetele vastata? • Kuidas süstida vastutust: “minu tehtud” klassiõhtu – luuleõhtu – spordivõistlus? • Kool kui sotsiaalse elu ja koostöö keskus?
- 43. Andke lastele võimalusi arendada oma individuaalseid võimeid, et nad saaksid ellu viia oma julgeimad unistused. TULEVIK EI OOTA, HEAD TEGUTSEMIST! Kristjan Rebane kristjan.rebane@arengufond.ee Skype callto://kristjan.rebane/ http://www.arengufond.ee/foresight/estit2018/
Notas do Editor
- Did You know education http://www.youtube.com/watch?v=I4FJMJtt8dk http://www.youtube.com/watch?v=Ig27w_YIx0s&feature=related Shift Happens: Bringing Education Into The 21st Century
- Kaasakiskuvad visioonid ei sünni juhuse läbi ega ka riigiametnike poolt kuulutatuna.
- Fookuse seadmise vajadus Haakumine Varblase ja teise seiretega Teenuste sektoris nt eriti oluline teada kuidas IKT panustada võiks – mitte ainult lahendused Eestile, vaid ka ekspordiks!
- Kasutuselevõtt + oma lahendustesse integreerimine
- Kas usume, et tulevik tuleb ise kätte? Mida uue tehnoloogiaga peale hakata? Mida soovide täitumiseks vaja teha? Tulevikuseire ei tegele ennustamise ega prognoosimisega – meie asi on neid killukesi, mida tuleviku kohta teame strateegilise planeerimise sisendiks koondada
- New technologies tend to follow different trajectories of hype, hope, and despair as they are discovered by different groups of people and finally adopted (or ignored) by consumers. Gartner actually goes ahead and charts this hype cycle for different technologies. Its latest hype cycle for 2008, shown above, is making the rounds. (It was released in July, but is just now reaching the upward trajectory in its own cycle). According to Gartner’s view of the world, the visibility of new technologies peaks early as initial excitement gains steam. This phase is followed by a “trough of disillusionment” in which inflated expectations hit reality. But as technologies prove themselves, their visibility begins to grow again at a more measured pace. Of course, not all technologies go through these phases. Some just drop of the face of the Earth never to be heard from again; some wander around for years and don’t hit their hype cycle until later in life, and some build visibility at a steadier pace. But it is still a useful visual metaphor, especially for high-profile technologies that do exhibit these traits. So where are we in the hype cycle exactly? Some technologies still moving towards the “peak of inflated expectations” include cloud computing, microblogging, and 3-D printing. Public Virtual Worlds, RFID, Web 2.0, and Wikis are troughing. And emerging into the “slope of enlightenment” are Tablet PCs (oh, yeah) and location-aware applications (thank you, iPhone).
- Kondratievi lained e tsüklid; The Russian economist Nikolai Kondratiev (also written Kondratieff) was the first to bring these observations to international attention in his book The Major Economic Cycles (1925) alongside other works written in the same decade. oma töös kasutab ka TTÜs õpetav Venezueela professor Carlotta Perez
- Glitch Drops Google Stock Price $200 in Four Minutes, Wiping Out $62 Billion [Oops] from Gizmodo, The Gadget Blog by matt buchanan At probably like the worst time ever for your stock to plummet harder than a meteor on a collision course with Bruce Willis, a glitch knocked $200 off of Google's stock price—that's half—in the span of four minutes as the markets were closing today. $62 billion. Erased. In four minutes. The glitch has been fixed, bringing it back to the correct price of $407, but some trades actually did go through at the bargain basement price. While they'll be repealed, it shows you that it's so crazy out there even computers are going nuts right now. The May 6, 2010 Flash Crash was a United States stock market crash on May 6, 2010 in which the Dow Jones Industrial Average plunged about 1000 points — or about nine percent — only to recover those losses within minutes. Temporarily, $1 trillion in market value disappeared.
- Born global, asutatud 1998 Perpetual beta Google +85 eri teenust Google began as a research project in 1996, Google.com domain went online in 1997 30 million pages indexed in 1998, 1 billion pages indexed in 2000, 8 billion pages indexed in in 2004, 1 Trillion pages indexed in in 2008 It currently runs over 1 million computer servers in data centers around the world Google search handles over 1 billion searches per day, 7.2 billion daily page views, 87.8 billion monthly worldwide searches conducted on Google sites Google’s global search market share is 85% Revenue in 2000 was $19 million, loss of $14 million; In 2009 Google’s revenue was nearly $23 billion, profit was $6.5 billion 97% is the percentage of revenue from advertising Over 19,000 employees, 37% are research staff, 37% are sales staff 45% of Google’s products are currently in Beta The Google Driverless car named the ‘Stanley’ won the DARPA Grand challenge and the $2 million in prize money from the US Department of Defense in 2005
- IKT sektor umbes 1/3 maailma erasektori T&A investeeringutest; bio-farmaatsiatööstus 1/5 ja autotööstus 1/5 Valdav enamus tehnoloogiaid, mis 10 aasta pärast mainstream , täna mingil kujul juba olemas.
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10
- 07/02/10
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10
- Arvutiteenused: Riik, jaekaubandus, finantsvahendus Telekommunikatsiooniteenused: Hulgi- ja jaekaubandus, transport, riik Elektroonikatööstus: Enamus toormest (komponentidest) imporditakse, et toodang taas eksportida; seosed teiste ettevõtetega nii IKT sektori sees kui teistes majandusharudes üsna põgusad
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10
- We cannot get all the schools we need by trying to fix the ones we have. We are not doing well in the journey towards this aspirations. Schools actually have been improving, but the society has moved the goal posts on schools. Unique about public schools is that laws make them a monopoly, which makes it difficult and sometimes impossible for new business models to compete. Society has asked schools to pursure improvement from within the existing organization, which was designed to imporve along the old performance metric. Ajalooliselt vanemad ootused koolile (õpetada kirjutamis ja lugemist ning anda edasi väärtusi, et kodanikud saaksid demokraatias osaleda) ei ole kuhugi kadunud, neile on lisandunud aja jookusl uusi (1890 -1900) igale õpilasele kutseoskuste andmine. Samamoodi on arenenud ootused selles osas kui suur osa elanikkonnast ning kui kaua aega veedab koolsüsteemi ning kui lai on see teadmiste ja oskuste pagas, mida nad erinevates kooliastmetes saavad. (algselt ladina ja kreeka keelele gümnaasiumiastmes, mis valmistas ette ülikooli astumiseks, lisandus muusika ja kunst jne, mida iganes õpilastel, kel olid ülikooli astumisest erinevad eesmärgid , vaja oli, 1950ndateks oli välja kujunenud täna tuntud õppekava – matemaatika, keemia, biloogia, füüsika, sotsiaalteadused, ajalugu, keeled, lisandusid kehaline kasvatud, terviseõpe, aja jooksul ka koolilõunad, koolivälised tegevused, kooridest ja spordiklubidest hambaarstini välja). 60-70ndatel ootasid lapsevanemad, et kool pakuks väga mitmekesiseid võimalusi. Koolide õppekavadesse ilmusid näit jaapani keele kursused. Ja ühiskond tõstis jälle latti. 80ndatel pidi kool tagama USA konkurentsivõime maailmamajanduses ja vaesuse kadumise. Senine valikute rohkus koolis osutus miinuseks, sest eemärgid olid silmit kadumas. Õpilased ei saanud enam oma huvidele keskenduda, vaid osad ained ja eksamid muudeti kohustuslikuks. Koole hakati võrdlema ja mõõtma eksamitulemuste alusel ning loodi uusi standardiseeritud eksameid. Tulemused matemaatikas paranesid arvatavasti seepärast, et matemaatikale keskenduti rohkem.
- Extrinsic (ülesandeväline: palk, õpitu viib mingi soovitava asjani) & intrinsic (tööst/ülesdandest tulenev) motivation We cannot get all the schools we need by trying to fix the ones we have. Kõik on natuke õiged, aga kui nad oleksid tegelikud põhjused, siis ei esineks anomaaliaid. Koolides ei ole piisavalt arvuteid : USA 1998 12:1, 2003 4:1 õpilane/arvuti Süüdi on õpilased ja lapsevanemad: puudub motivatsioon õppida ja huvi lapse arengu vastu Õpetamismetoodika on aegunud: õpetaja klassiruumi ees, õpilased kuulavad ja ei küsi, eksamid Õpetajate ametühingud: seisavad õpetajate, mitte õpilaste huvide eest
- Välise motivatsiooni olemasolu (õppimine annab juurdepääsu millelegi muule soovitule – lift out of powerty, science and engineering after World War II) teeb koolide töö lihtsamaks. Music etc is intrinsically motivating, its fun. Schooling can and should be an intrinsically motivating experience. Why this has not been the case and how to resolve the problems – this is the purpose of the books.
- Gardneri määratluse järgi tähendab intelligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue (ka uute probleemide) loomisel. 1.1 Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus 1.2 Loogilis-matemaatiline intelligentsus 1.3 Muusikaline intelligentsus 1.4 Ruumiline intelligentsus 1.5 Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 1.6 Enesetunnetamisintelligentsus 1.7 Suhtlemisintelligentsus 1.8 Naturalistlik intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt , st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. [ redigeeri ] Loogilis-matemaatiline intelligentsus Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks. [ redigeeri ] Muusikaline intelligentsus Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema). Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini , kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik. [ redigeeri ] Ruumiline intelligentsus Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. [ redigeeri ] Kehalis-kinesteetiline intelligentsus Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. [ redigeeri ] Enesetunnetamisintelligentsus Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. [ redigeeri ] Suhtlemisintelligentsus Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega. [ redigeeri ] Naturalistlik intelligentsus Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.
- Miks koolid ei suua vastata iga õpilase individuaalsetele vajadustele? Lampide ja valgustite tootmine vs autode tootmine. Toote elutsükli alguses ei ole tarbijal ootust, et toode vastaks tema erivajadustele ning tarbija aktsepteerib standardse toote ning kohandab oma käitumise sellele vastavalt. Koolid on suurel määral sõltuva arhitektuuriga: Ajaline sõltuvus (9.ndasse klassi ei saa minna enne 7.nda klassi läbimist) Lateral /külgnev sõltuvus: muudatused inglise keele grammatika õpetamises vajavad ka muid muudatusi õppekavas Füüsiline sõltuvus: kooli hooned ei luba tihtipeale projektipõhist õpet Hierarhiline sõltuvus: riiklikul ja kohalikul tasemel tehakse otsuseid, mis mõjutavad õppetööd. Samamoodi nagu riiklik õppekava ja õpikud mõjutavad õpetajate võimekust uuendusi läbi viia, eriti aineüleselt. Muudatused õppekavas nõuavad muudatusi eksamites, tulemuste kontrollis ja vastuvõtutingimustes. Ning lõpuks nõuaks muudatusi õpetajakoolituses.
- Industriaalühiskonna tehased olid eeskujuks koolidele ning arvati, et kõiki õpilasi klassis on võimalik õpetada samades ainetes, samal viisil ning sama tempoga. Koolikogemus ei ole muutunud (näide, et juba vanaisa kirjutas koolitööd Marie Curie elust. Vanaisa kasutas allikana oma onu, ema entsüklopeediat, laps wikipeediat ja Interneti. Ning: emal ja lapsel on sama õpetaja, kes ka 25 aastat hiljem jagab sama koolitööd).
- Ärimaailmas tähendab see, et olemasolevas äriinfrastruktuuris müükse trendemurdvat toodet olemasolevatele klientidele. Samas: trendemurva toote turg on alati väike, sest ta võitleb „nonconsumption“iga ehk mittetarbimisega. Pettumus kaasneb kuna trendemurdvad tehnoloogiad ei paku kunagi seda tulemust, mida saavutakse sellel turul juurdunud lähenemisega. Miks peaks õpetaja võistlema lindistuse või arvutiprogrammiga klassiruumis? Paraleelne näide plaaditööstusest: kui lindistusi oleks müüdud kontserdikorraldajatele, kes saaksid kontserdi kuulajatele pakutakse poole kontserdi pealt lindistust kuulata selleks, et muusikud saaksid varem koju minna. Selle asemel pakuti lindistusi neile, kel ei olnud võimalik kontserdile tulla. (Edison leiutas grammofoni 1877)
- Selecting this applications (where the alternative is nothing) is far more important for the successful implementation of the technology than is the technology itself. Innovatsiooni protsessi tuleb aktiivselt juhtida. Vastasel juhul süsteem muudab innovatiivsed ideed eos oma struktuuridega ja eesmärkidega sobivaiks.
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10 Rohit Talwar: Social 1. Education becomes a new battleground Across the developed world in particular concerns will continue rising over the standards of state education systems and the risk of falling behind emerging economies where the value of education is held in high regard. Challenges will become ever-louder on the content, appropriateness and teaching methods in use. Pressure will mount to rethink both the underlying philosophy and physical delivery of education in many countries. Demands will increase for a greater emphasis on applying new insights from research on learning, integrating technology and blending live and virtual classroom components. The focus will also shift to finding new models for running the system. For example, the Khan Academy is a not-for-profit educational organization created and operated by Salman Khan. With the stated mission "of providing a high quality education to anyone, anywhere", the Academy supplies a free online collection of more than 1,600 videos on mathematics, science, history, and economics.
- 07/02/10 07/02/10 07/02/10