1. Seened
Helina Reino
GAG
2014

2. • Seened on üks
eukarüootsete
organismide riikidest
• Seeni uurib
mükoloogia.
• Looduses on rohkem
kui 70 000 liiki seeni
• Koosnevad
seeneniitidest ehk
hüüfidest.

3. Seeneraku ehitus
MEMBRAAN
TUUM
LÜSOSOOM
RAKUKEST
TSENTRIOOL
GOLGI
KOMPLEKS
RIBOSOOMID
MITOKONDER
ENDOPLASMAATILINE
RETIIKULUM

4. Teadusmaailmas jagatakse seened
järgmistesse hõimkondadesse:
Maismaal elunevad saproobid või taimede,
loomade ja seente parasiidid või
poolparasiidid
Ikkesseened
Kottseened
Viburseened
Kandseened
Teisseened
Liikide arvu poolest suurim seenterühm. Siia
kuuluvad: “hallitused” ja osad söögiseened ja
pärmseened.
1000 liiki. Nt kapsa tõusmepõletik. Parasiidid
tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk).
Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail.
Tuntud söögiseened: shampinjonid, riisikad,
puravikud, pilvikud jt.
Kunstlik rühm. Võivad põhjustada
nahaärritust ja toidusaastet, materjalide
bioloogilist lagunemist.

5. Lihtsam jaotus:
hallitusseened
pärmseened
parasiteerivad seened
kübarseened

6. HALLITUSSEENED
• Soodsale pinnasele satuvad eosed
• Eosest areneb seeneniidistik. Kogu
niitide mass moodustab seene keha.
• Läbi kesta eritavad seeneniidid
ümbritsevasse keskkonda aineid, mis
lahustavad erinevaid toitaineid - valke,
rasvu, süsivesikuid ja mitmesuguseid
muid ühendeid.
• Lahustunud toitained imetakse
seeneniidistiku sisemusse. Nende
arvelt toimub seene kasvamine ja
arenemine.
Rohehallitus e Penicillium

7. HALLITUSSEENED

8. PÄRMSEENED
• Pärmseened paljunevad peamiselt
pungumise teel (kui toitaineid on piisavalt).
• Mônikord paljunevad eoste moodustamise
teel (kui toit lôpeb jaguneb sisu neljaks
eoseks).
• Neid leidub puuviljadel, ôienektaris,
marjadel, mullas, vees, nahal jne. Pärmseeni
on ka kultuuristatud ja kasvatatud.
• Pärmseened teostavad hapnikuta
keskkonnas käärimist, lôhustades suhkru
alkoholiks ja süsihappegaasiks. Seetôttu
leiavad nad laialdast kasutamist
toiduainetetööstuse mitmetes harudes

9. PÄRMSEENED

10. KÜBARSEENED
• See, mida me seenest näeme on viljakeha.
• Suurem osa seenest - seeneniidistik ehk
mütseel asub mullas.
• Metsas kasvavate kübarseente niidistik on
ühenduses puujuurtega.
• Metsapuude peentel juurenarrmastel
puuduvad juurekarvad. Neid ümbritseb
vilditaoliselt läbipõimunud ja juurtega kokku
kasvanud mükoriisa.
• Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja
mineraalainetaga ja saavad ise puujuurtest
toitaineid.

11. KÜBARSEENED
kübar
jalg
hüüf
mütseel
spoor

12. PARASITEERIVAD SEENED
• Elavad teiste organismide arvel, toitudes
nende kudedest.
• Paljud seened parasiteerivad inimestel
kahjustades nahka, tekitavad jalgade- ja
küünte seenhaiguseid, kõõma.
• Loomadel ja eriti taimedel põhjustavad
seenhaigusi.
• Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened,
nõgiseened, jahukasteseened jt.
• Lagundavad puitu (majavamm)

13. PARASITEERIVAD SEENED

14. Seente tähtsus looduses
Lagundajad Sümbiondid
Mükoriisa – kooselu
kõrgema taimega
Samblikud –
kooselu
rohevetikatega

15. Seente tähtsus inimese elus
Toiduks

16. Seente tähtsus inimese elus
Tööstuses:
Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt.

17. Seente tähtsus inimese elus
Tööstuses:
Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid).

18. Seente tähtsus inimese elus
Kahjustavad hooneid (niisked ruumid, majavamm)

19. Seente tähtsus inimese elus
Tekitavad mürgitusi

20. Seente tähtsus inimese elus
Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine)

21. Seente tähtsus inimese elus
 Tekitavad haigusi (mükoos)