2. Energia ja aine liikumine
looduses
Taimed valmistavadTaimed valmistavad toitaineidtoitaineid looduses leiduvatestlooduses leiduvatest
elututest ainetestelututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja: süsihappegaasist, veest ja
mineraalainetest.mineraalainetest.
Toitainete valmistamiseks kasutavad taimedToitainete valmistamiseks kasutavad taimed
valgusenergiat.valgusenergiat.
Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, rasvadTaimede poolt valmistatud toitained on valgud, rasvad
ja süsivesikud.ja süsivesikud.
Taimede poolt valmistatud toitained sisaldavadTaimede poolt valmistatud toitained sisaldavad
keemilist energiat.keemilist energiat.
3. Energia ja aine liikumine
looduses
LoomadLoomad ei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärastei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärast
kasutavadkasutavad nad taimede pooltnad taimede poolt valmistatud toitaineidvalmistatud toitaineid..
Osad loomad toituvad taimedest. Nende kehasOsad loomad toituvad taimedest. Nende kehas
muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks.muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks.
Taimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümberTaimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümber
taimerakkudes leiduvat tselluloosi.taimerakkudes leiduvat tselluloosi.
Teine osa loomadest ei suuda omastada taimset toitu,Teine osa loomadest ei suuda omastada taimset toitu,
seepärast söövad nad teisi loomi.seepärast söövad nad teisi loomi.
Paljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on agaPaljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on aga
võimelised ümber töötlema nii taimseid kui kavõimelised ümber töötlema nii taimseid kui ka
loomseid toitaineid.loomseid toitaineid. Need on segatoidulised loomad.Need on segatoidulised loomad.
4. Energia ja aine liikumine
looduses
Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineidNii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid
sellekse, et saada energiatsellekse, et saada energiat kasvamiseks, uutekasvamiseks, uute
kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojusekudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse
hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks.hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks.
Loomad ei tarvita ära kogu taimede pooltLoomad ei tarvita ära kogu taimede poolt
toodetud toidukogust. Suurem osa sellesttoodetud toidukogust. Suurem osa sellest
sureb ja hakkab kõdunema.sureb ja hakkab kõdunema.
5. Energia ja aine liikumine
looduses
Kõdunemisel osalevadKõdunemisel osalevad mullas elavadmullas elavad seenedseened jaja
bakteridbakterid. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja
loomades leiduvaid toitaineid.loomades leiduvaid toitaineid.
Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaesesSuur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses
keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevadkeskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad
bakterid energiat ka käärimise teel.bakterid energiat ka käärimise teel.
Surnud elusorganismide jäänustest moodustubSurnud elusorganismide jäänustest moodustub
mulla toitaineterikas kiht huumus.mulla toitaineterikas kiht huumus.
6. Energia ja aine liikumine
looduses
Energiavahetus on protsess, mille käigus organismidEnergiavahetus on protsess, mille käigus organismid
hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad sellehangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle
keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siiskeemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis
eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks.eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks.
Taimed ja osad bakterid valmistavad elututestTaimed ja osad bakterid valmistavad elututest
ainetest toitained, muundades päikeseenergiaainetest toitained, muundades päikeseenergia
keemiliseks energiaks.keemiliseks energiaks.
7. Energia ja aine liikumine
looduses
HINGAMINEHINGAMINE
Selleks on vajalik
hapnik.
KÄÄRIMINEKÄÄRIMINE
Toimub ilma hapnikuta.
PÕLEMINEPÕLEMINE
Selleks on vajalik
hapnik.
Enamik baktereid,
seened loomad ja ka
taimed valguse
puudusel
saavad energiat valmis
toitainetest ja
muundavad energiat
soojuseks, kasutavad
liikumiseks ja
mitmesugusteks
elutegevusprotsesside
ks ning kasvamiseks.
Osad bakterid ja pärmseened
saavad energiat valmis
toitainetest ja muundavad
energiat soojuseks,
kasutavad liikumiseks ja
mitmesugusteks
elutegevusprotsessideks
ning kasvamiseks.
Taimedest
moodustunud kütused
annavad energiat,
mida saab muuta
teisteks
energialiikideks.
8. LÄMMASTIKURINGE
Lämmastikuringe kujutab endastLämmastikuringe kujutab endast
protsesside ahelat, mille käigus molekulaarneprotsesside ahelat, mille käigus molekulaarne
õhulämmastik Nõhulämmastik N 22(vaba lämmastik) muudetakse(vaba lämmastik) muudetakse
lämmastikulämmastiku--ühenditeks (seotud lämmastik) jaühenditeks (seotud lämmastik) ja
nendest moodustub taas vaba Nnendest moodustub taas vaba N22..
N2 (ÕHUS)N2 (ÕHUS) N-ühendidN-ühendid VALKAINEVALKAINE N2 (ÕHKU)N2 (ÕHKU)
10. LÄMMASTIKURINGE
2.2. MMullas elavate nitrifitseerivate bakterite poolullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool
muudetakse ammoniaak ja amooniumisooladmuudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad
nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape).nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape).
Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetNitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademeteega.ga.
NHNH33 NONO33־־ või NHvõi NH44־־ NONO33־־, HNO, HNO33־־
või:või:
välkvälk õhusõhus vihmavesivihmavesi
NN22 + O+ O22 NONO NONO22 HNOHNO33, NO, NO33
NO ja NONO ja NO22 satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.
11. LÄMMASTIKURINGE
3.3. Taimed sünteesivad N-ühenditest valke.Taimed sünteesivad N-ühenditest valke.
Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.
taimedtaimed loomadloomad
N-ühendN-ühend TAIMNE VALKTAIMNE VALK LOOMNE VALKLOOMNE VALK
N2 (õhku)N2 (õhku) see onsee on DENITRIFIKATSIOONDENITRIFIKATSIOON
12. LÄMMASTIKURINGE
4.4. Surnud taim- ja loomorganismide, samuti kaSurnud taim- ja loomorganismide, samuti ka
ekskrementide lagunemisel toimub:ekskrementide lagunemisel toimub: ammonifikatsioon.ammonifikatsioon.
Selle käigus surnud organismi valkudest eraldubSelle käigus surnud organismi valkudest eraldub
ammoniaak.ammoniaak.
llagunemineagunemine
VALGUDVALGUD NH3NH3
See onSee on AMMONIFIKATSIOON:AMMONIFIKATSIOON:
13.
14.
15.
16. SÜSINIKURINGE
COCO22 (õhus)(õhus)
Vesi: taimedVesi: taimed Maa: taimedMaa: taimed tööstustööstus
transporttransport
lloomadoomad loomadloomad vulkaanidvulkaanid
COCO22 + H+ H22O = HO = H22COCO33 bakterid, seenedbakterid, seened
(mullas)(mullas)
CaCOCaCO33 settedsetted mineraalainetemineraalainete naftanafta
tekkimine etekkimine e kivisüsikivisüsi
mineralisatsioonmineralisatsioon põlevkivipõlevkivi
17. SÜSINIKURINGE
Põlemisel, hingamisel ja kõdunemiselPõlemisel, hingamisel ja kõdunemisel
moodustunud COmoodustunud CO22 läheb õhku. Sealt seovad sedaläheb õhku. Sealt seovad seda
rohelised taimed, misrohelised taimed, mis fotosünteesilfotosünteesil muundub COmuundub CO22
orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos,orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos,
tärklis) ning eraldavad seejuures õhku Otärklis) ning eraldavad seejuures õhku O22..
18. SÜSINIKURINGE
Taimedest toituvad inimesed ja loomad. NiiTaimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii
satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, midasatuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida
kasutatakse organismi ülesehituseks jakasutatakse organismi ülesehituseks ja
energiaallikana.energiaallikana.
19. SÜSINIKURINGE
Taimede ja loomade hukkumise järel jäänusedTaimede ja loomade hukkumise järel jäänused
kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhukõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu
juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellestjuurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest
kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekibkujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib
taas CO2, mis läheb õhu koostisesse.taas CO2, mis läheb õhu koostisesse.
Vees tekivad aja jooksul looduslikudVees tekivad aja jooksul looduslikud
karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt)karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt)
ning maismaal kriit, dolomiit jtning maismaal kriit, dolomiit jt
23. VEERINGE
Väike veeringe esineb maailmamere jaVäike veeringe esineb maailmamere ja
selle kohal asuva õhkkonna vahel.selle kohal asuva õhkkonna vahel.
sademed
veeaur
maailmameri
24. VEERINGE
Suur veeringe esineb nii mere kuiSuur veeringe esineb nii mere kui
maapinna kohal asuva õhkkonna vahelmaapinna kohal asuva õhkkonna vahel
pinnavesi põhjavesi
maailmameri
sademed
veeaur
