Loenguslaidid Tallinna Ülikooli digihumanitaaria kõrvaleriala kursusel IFI6223.DT Keel ja tehnoloogia, 13. oktoober 2021.

1. Infoallikad,
infootsing ja
viitamine
IFI6223.DT Keel ja tehnoloogia

2. Milliseid allikaid üliõpilastöödes
kasutatakse?

3. Töö Allikate arv Teadusartiklid Raamatud ja
raamatupeatükid
Aruanded Õigusaktid Spetsifikatsioonid
ja standardid
Tarkvara
dokumentatsioon
Üliõpilastööd
A 18 1 1
B 17 2 7 1 3
C 13 2
D 15 1 7
E 26 2 9 2
F 50 1 1 46
G 37
H 24 4 1 10

4. Hästi sobivad allikad
• Teadusartiklid
• Raamatud ja raamatupeatükid
• Aruanded
• Standardid ja spetsifikatsioonid
• Tarkvara dokumentatsioon
• Õigusaktid
• Teemakohased üliõpilastööd

5. Mingites olukordades sobivad allikad
• Ajakirjanduses ja veebiportaalides ilmunud artiklid
• Ajaveebipostitused
• Videod

6. Allikad, mida tuleks võimalusel vältida
• Vikipeedia artiklid
• Õppematerjalid
• Veebileheküljed, mis ei kuulu eelmisel kahel slaidil välja
toodud allikatüüpide alla
• Allikad, millel puudub autori nimi ja avaldamise aeg

7. Kust leida infoallikaid?

8. Kust leida infoallikaid?
• Otsingumootorid
• Teadusartiklite ja -ajakirjade andmebaasid
• Raamatud
• Raamatukogude andmebaasid
• Ülikoolide repositooriumid
• Uuringud erinevate organisatsioonide kodulehtedel

9. Google

11. https://www.google.ee/advanced_search

12. Täpsustatud otsing Google’is
• Fraasi otsimine: “tallinna ülikool”
• Otsingusõna välistamine: tallinn -ülikool
• Kombineeritud otsing: infoteadus OR informaatika
• Otsing domeeni piires: infoteadus site:tlu.ee
• Otsingusõna automaatne pakkumine: github vs

13. https://support.google.com/websearch/answer/2466433

14. Teadusartiklite andmebaasid

15. https://scholar.google.com

17. Otsingutulemuste piiramine
• Täpne otsingufraas
• Otsingusõnad esinevad ainult pealkirjas
• Avaldamise aastad

18. Ametlikult avaldatud versioon
• Artikli ametlik versioon on avaldatud kirjastuse andmebaasis
(ACM, IEEE, ScienceDirect, SpringerLink) ja ei ole enamasti
ilma sisselogimata kättesaadav
• ResearchGate, Academia.edu, Semantic Scholar, arXiv.org on
mitteametlikud avaldamiskohad ja neile ei sobi töös viidata

19. https://www.tlulib.ee/andmebaasid/e-andmebaasid/

21. EZproxy aadress

22. Olulisemad TLÜ võrgust ligipääsuga
andmebaasid
• ACM Digital Library: http://dl.acm.org
• IEEE Xplore: https://ieeexplore.ieee.org
• SAGE Publications: https://journals.sagepub.com
• ScienceDirect: http://www.sciencedirect.com
• SpringerLink: http://www.springerlink.com
• Taylor & Francis: http://www.tandfonline.com
• Wiley Online Library: https://onlinelibrary.wiley.com

23. https://www.youtube.com/watch?v=NxtdV_jAGTs

24. Otsingupäringute koostamine

25. Digitehnoloogiate
instituudi
kodulehekülje
informatsiooni
arhitektuuri analüüs
Informatsiooni visualiseerimine
information visualization
information visualisation
Ülikoolide kodulehed
university web
university website
“higher education” web
“higher education” website
Kaartide sorteerimine
card sorting
Informatsiooni arhitektuur information architecture
Sisukaardid
site map
site maps
sitemap
sitemaps

26. Näide 2
• Teema: COVID-19 lähikontaktide tuvastamise rakenduse disain
Tallinna Ülikoolile
• Märksõnad: COVID, coronavirus, “tracing app”, “tracing
apps”, “attendance monitoring”

27. Viidete põhjal otsimise strateegiad
• Tagasivaatav otsing (ingl backward reference searching) —
vanemad allikad, millele on käesoleva töö kasutatud allikate
all viidatud
• Edasivaatav otsing (ingl forward reference searching) —
uuemad allikad, mis on käesolevat allikat viidanud

28. Raamatud

30. https://books.google.com

31. https://www.ester.ee

32. http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/kojulaenutus/raamatukogudevaheline-laenutus

33. Ülikoolikoolide lõputööde
repositooriumid

34. https://www.etera.ee

35. http://dti.tlu.ee/digiois/

36. https://digikogu.taltech.ee

37. https://dspace.ut.ee

38. https://comserv.cs.ut.ee/ati_thesis/

39. Uuringud

40. https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika-0

41. https://mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud

42. Eesti ajakirjandus

43. https://artiklid.elnet.ee

44. http://www.digar.ee

45. Vikipeedia?

46. https://en.wikipedia.org/wiki/Human–computer_interaction

47. https://en.wikipedia.org/wiki/Human–computer_interaction

48. Vikipeedia sobib alguspunktiks, kuid
kasutada ja viidata tuleks algallikatele

49. Infootsingu kavandamine

50. Infootsingu
kavandamine
Teema
Märksõnad eesti keeles
Märksõnad inglise keeles
Probleemi aktuaalsust toetavad
allikad
Uuringuaruanded
Ajakirjandus
Teadusartiklid
Teoreetilist tausta toetavad
allikad
Raamatud
Teadusartiklid
Lähedasel teemal uuringud ja
arendusprojektid
Lähedasel teemal üliõpilastööd
Töö metoodikat toetavad allikad
Raamatud
Teadusartiklid
Teadusartiklid
Uuringuaruanded
Projektide koduleheküljed
Standardid ja spetsifikatsioonid
Õigusaktid
Tarkvara dokumentatsioon

51. Wayback Machine

52. https://web.archive.org

53. Kogutud materjali hindamine

54. Kogutud materjali hindamine
• Teaduslikud allikad
• Lühikokkuvõtted
• Tsiteerimiste arv
• Avaldamise aeg
• Mitteteaduslikud allikad:
• Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus
• Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)

55. Pattern Languages in Design
Pattern languages in
architecture
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein,
M. (1977). A Pattern Language: Towns,
Buildings, Construction. Oxford: Oxford
University Press.
Erickson, T. (2000). Lingua Francas for
Design: Sacred Places and Pattern
Languages (pp. 357–368). Presented at
the the conference, New York, New York,
USA: ACM Press. http://doi.org/
10.1145/347642.347794
Salingaros, N. A. (2000). The Structure of
Pattern Languages. Architectural Research
Quarterly, 4, 149–161.
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V.
(2006). Using pattern languages to
mediate theory–praxis conversations in
design for networked learning. Alt-J, 14(3),
211–223. http://doi.org/
10.1080/09687760600836977
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Cited by 212
Alexander, C. (1979). The Timeless Way of
Building. New York, NY: Oxford University
Press.
Cited by 4085
Cited by 3627
Cited by 135
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015
Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C.
(2004). Design Patterns For Collaborative
Learning: From Practice To Theory And
Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin
(Eds.), Proceedings of EdMedia World
Conference on Educational Media and
Technology (pp. 2493–2498).
Cited by 64
Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van
Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P.,
et al. (2005). A first exploration of an
inductive analysis approach for detecting
learning design patterns. Journal of
Interactive Media in Education, (3), 1–10.
Cited by 39
Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R.,
Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., &
Rusman, E. (2004). Towards a Pattern
Language for Networked Learning.
Presented at the Networked Learning
Conference 2004. Retrieved from http://
www.networkedlearningconference.org.uk/
past/nlc2004/proceedings/
individual_papers/goodyear_et_al.htm
Cited by 96
Cited by 45
Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design
patterns for complex learning. Journal of
Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/
10.5204/jld.v1i3.35
Cited by 24
Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis,
Y. (2007). Eliciting design patterns for e-
learning systems. Computer Science
Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/
10.1080/08993400600773323
Identifying design patterns
Gibbons, A. S. (2010). A Contextual
Framework for Identifying Instructional
Design Patterns. In P. Goodyear & S.
Retalis (Eds.), Technology-Enhanced
Learning: Design Patterns and Pattern
Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense
Publishers.
Cited by 45
McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J.
(2006). Patterns, designs and activities:
unifying descriptions of learning structures.
International Journal of Learning
Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/
10.1504/IJLT.2006.010632
Cited by 114
Goodyear, P. (2005). Educational design
and networked learning: Patterns, pattern
languages and design practice.
Australasian Journal of Educational
Technology, 21(1), 82–101.
Cited by 297
Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003).
Towards a Pattern Language for Person-
Centered E-Learning. In C. Crawford, N.
Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis
(Eds.), Proceedings of Society for
Information Technology Teacher Education
International Conference (pp. 2379–2382).
Chesapeake, VA.
Cited by 16
Sharing patterns
Sharing patterns
Pattern examples compared with
Alexander (INDEPENDENT REGION =
STUDY PROGRAMME)
Set of patterns for networked learning
Identifying patterns using IMS LD
Patterns deliberately leave some
implementation aspects vague
4 benefits of using patterns in learning
design

56. Pattern Languages in Design
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015

57. Allikate haldamise vahendid

58. Zotero

59. https://www.zotero.org

60. https://www.zotero.org

62. https://www.zotero.org/support/word_processor_integration

63. https://www.zotero.org/iosbeta

64. https://www.papershipapp.com

65. Papers

66. https://www.papersapp.com

68. Viitamine

69. http://www.apastyle.org

70. https://www.tlu.ee/dt/oppetoo/dokumendid-ja-juhendid

71. APA7 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(Tallinna Ülikool, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Isikuandmete kaitse seadus, 2019)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], 2020, lk 272).
Täpsemad juhised tekstisisese nimi-aasta viitamise kohta APA kodulehel: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/author-date
Allika tüüp Nimi ja aasta sulgudes Nimi tekstis, aasta sulgudes
Ühe autori teos (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kahe autori teos (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolme või enama autori teos (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupi teos (lühendiga) Esimene viide:
(Haridus- ja Teadusministeerium [HTM], 2019)
Korduvad viited:
(HTM, 2019)
Esimene viide:
Haridus- ja Teadusministeerium [HTM] (2019)
Korduvad viited:
HTM (2019)
Grupi teos (lühend puudub) (Apple, 2019) Apple (2019)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
1 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020

72. Täielikud viitekirjed kasutatud allikate loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos DOI-
numbriga
(Journal article with a DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Tekstisisene viide sulgudes: (Väljataga & Laanpere, 2010)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Väljataga ja Laanpere (2010)
Täpsemad juhised APA kodulehel:
https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/journal-
article-references
Journal Article
2. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
koos mitte-andmebaasi URL’iga
(Journal article without a DOI, with a
nondatabase URL)
Christiansen, J.-A., & Anderson, T. (2004). Feasibility of Course Development
Based on Learning Objects: Research Analysis of Three Case Studies.
International Journal of Instructional Technology & Distance Learning, 1(3), 21–38.
http://www.itdl.org/Journal/Mar_04/article02.htm
Tekstisisene viide sulgudes: (Christiansen & Anderson, 2004)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Christiansen ja Anderson (2004)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
teaduskirjastuse andmebaasis või
trükiversioonina
(Journal, magazine, or newspaper article
without a DOI, from most academic
research databases or print version)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Tekstisisene viide sulgudes: (Põldoja et al., 2006)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Põldoja et al. (2006)
Journal Article
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
2 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020

73. Kasutatud fotod
• Agnieszka Boeske, https://unsplash.com/photos/ky0ljKGar78

74. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
IFI6223.DT Keel ja tehnoloogia
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool