Digiõppevara autoriõigus

Digiõppevara
autoriõigus
Hans Põldoja

Tallinna Ülikool

Hans Põldoja

õppejuht, haridustehnoloogia dotsent

Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut

Haridus:

Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016)

Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)

hans.poldoja@tlu.ee

http://www.hanspoldoja.net

Koolituse teemad
• Autoriõiguse seadus

• Avatud sisulitsentsid ja Creative Commons

• Vaba sisu ja avatud õppematerjalide kogud

• Kasutatud teostele viitamine

• Plagiaat ja selle tuvastamise vahendid

Kaitstavad teosed ja nende liigid

Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid

• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud
mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav
ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil

• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed,
arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud),
muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograa
fi
ateosed,
kartograa
fi
ateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2021)

AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.

• Rahvaloominguteostele

• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele

• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele

• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale

• Päevauudistele

• Faktidele ja andmetele

• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud
programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted

Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii
avalikustamata kui avalikustatud teostele

• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema
surma

Autori õigused
• Isiklikud õigused

• Varalised õigused

Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele

• Õigus autorinimele

• Õigus teose puutumatusele

• Õigus teose lisadele

• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

• Õigus teose avalikustamisele

• Õigus teose täiendamisele

• Õigus teos tagasi võtta

• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist

Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele

• Õigus teose levitamisele

• Õigus teost avalikult esitada

• Õigus teost tõlkida

• Õigus teha teosest kohandusi

• Õigus teost üldsusele edastada

• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks

• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke

• Õigus teoseid üldsusele näidata

Millal ja kuidas tohib teise autori
teost kasutada?

Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine
isikliku kasutamise eesmärkidel
• Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt
avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise
eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

• Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise
eesmärkidel lubatud reprodutseerida:
 
1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid;
 
2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
 
3) elektroonilisi andmebaase;
 
4) arvutiprogramme, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 24 ja 25
ettenähtud juhtumid;
 
5) reprograa
fi
lisel viisil noote.

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja
hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine
motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava
või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise
kohustust.

• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva
materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei
taotle ärilisi eesmärke.

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja
hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud
õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus-
ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Motiveeritud maht
• Eesti autoriõiguse seadus ei täpsusta, mis on motiveeritud maht

• USA õigusruumis kehtib Fair Use Guidelines For Educational Multimedia (1996):

• kuni 10%, kuid mitte üle 3 minuti videost

• kuni 10%, kuid mitte üle 1000 sõna tekstist

• kuni 10% kuid mitte üle 30 sekundi muusikapalast või muusikavideost

• mitte üle 5 foto ühelt fotograa
fi
lt

• kuni 10%, kuid mitte üle 2500 kirje andmebaasist

Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?

• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid
(illustratsioonide kasutamisel)?

• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja
varaliste õiguste omaniku nõusolekut

• Orbteosed

Avatud sisulitsentsid ja
Creative Commons

Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse
alusel kaitstavat teost)

• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule
(litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast
tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest
tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)

Creative Commons litsentsid
• Attribution CC BY

• Attribution-ShareAlike CC BY-SA

• Attribution-NoDerivatives CC BY-ND

• Attribution-NonCommercial CC BY-NC

• Attribution-NonCommercial-ShareAlike CC BY-NC-SA

• Attribution-NonCommercial-NoDerivatives CC BY-NC-ND

Creative Commons piirangud
b Attribution — kohustus viidata teosele autori
poolt määratud viisil
a
ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid
tuleb edasi levitada sama, lähedase või
ühilduva litsentsi alusel
n NonCommercial — teost ei tohi kasutada
ärilistel eesmärkidel
d NoDerivatives — teost ei tohi muuta ega
kasutada tuletatud teoste loomisel

Creative Commons õigused
s
Share — õigus teost kopeerida ja levitada
erinevates formaatides
r
Adapt — õigus teost remiksida, kohandada,
ning võtta aluseks uute tuletatud teoste
loomisel, sh ärilistel eesmärkidel

Litsentsi esitusviisid
(Creative Commons, kuupäev puudub)

Creative Commons Eesti litsentsid
• Autorile viitamine

• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel
tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld

• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld

Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba
Dokumentatsiooni Litsents

• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid

Kuidas avatud sisulitsentsi ära
tunda?

Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud

• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja
ikoon

Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsents
CC BY
Attribution-ShareAlike litsents
CC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsents
CC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsents
CC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents
CC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents
CC BY-NC-ND

CC0 avaliku kasutuse litsents
• CC0 avaliku kasutuse litsents võimaldab loobuda nii paljudest
õigustest, kui see on juriidiliselt võimalik

• CC0 litsentsiga materjale on võimalik kombineerida erineva
litsentsiga sisuga

• CC0 litsentsiga materjalide kasutamisel puudub
viitamiskohustus, kuid akadeemiliste tavade järgi on viitamine
siiski soovitatav

Teised avatud sisulitsentsid
GNU Vaba
dokumentatsiooni
Litsents
Public Domain

BY–NC–ND
BY–ND
BY–NC–SA

BY–NC
BY–SA

BY

https://wordpress.org/openverse/

https://www.
fl
ickr.com/creativecommons

https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Screenshots

https://www.microsoft.com/en-us/legal/intellectualproperty/copyright/permissions

Vistutamine
• Vistutamine võimaldab esitada teise veebilehe sisu lühikoodi
kopeerimise teel

• Vistutamise puhul ei kopeerita sisu, vaid lühikood, seega on
see legaalne viis meediasisu esitamiseks teiste lehekülgede
sees

• Vistutamise puhul genereeritakse automaatselt korrektne viide

Litsentside
ühilduvustabel
Tuletatud teosele sobivad litsentsid
BY BY-NC BY-NC-ND BY-NC-SA BY-ND BY-SA
Esialgse
teose
litsents
BY Jah Jah Jah Jah Jah Jah
BY-NC Jah Jah Jah
BY-NC-ND
BY-NC-SA Jah
BY-ND
BY-SA Jah

Litsentsivaliku kriteeriumid
• Teiste autorite teosed, mida oma õppematerjali koostamisel
on kasutatud

• Keskkond, kus õppematerjal avaldatakse

• Piirangud, millega soovitakse oma õppematerjali kaitsta

Soovitus
• Töömahukad teosed — CC Attribution-Share Alike

• Fotod — CC Attribution

Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori
nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika
kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”

(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise
eesmärkidel)

https://wiki.creativecommons.org/wiki/Best_practices_for_attribution

APA7 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(Tallinna Ülikool, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Isikuandmete kaitse seadus, 2019)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], 2020, lk 272).
Täpsemad juhised tekstisisese nimi-aasta viitamise kohta APA kodulehel: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/author-date
Allika tüüp Nimi ja aasta sulgudes Nimi tekstis, aasta sulgudes
Ühe autori teos (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kahe autori teos (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolme või enama autori teos (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupi teos (lühendiga) Esimene viide:
(Haridus- ja Teadusministeerium [HTM], 2019)
Korduvad viited:
(HTM, 2019)
Esimene viide:
Haridus- ja Teadusministeerium [HTM] (2019)
Korduvad viited:
HTM (2019)
Grupi teos (lühend puudub) (Apple, 2019) Apple (2019)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
1 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020

Täielikud viitekirjed kasutatud allikate loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos DOI-
numbriga
(Journal article with a DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Tekstisisene viide sulgudes: (Väljataga & Laanpere, 2010)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Väljataga ja Laanpere (2010)
Täpsemad juhised APA kodulehel:
https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/journal-
article-references
Journal Article
2. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
koos mitte-andmebaasi URL’iga
(Journal article without a DOI, with a
nondatabase URL)
Christiansen, J.-A., & Anderson, T. (2004). Feasibility of Course Development
Based on Learning Objects: Research Analysis of Three Case Studies.
International Journal of Instructional Technology & Distance Learning, 1(3), 21–38.
http://www.itdl.org/Journal/Mar_04/article02.htm
Tekstisisene viide sulgudes: (Christiansen & Anderson, 2004)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Christiansen ja Anderson (2004)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
teaduskirjastuse andmebaasis või
trükiversioonina
(Journal, magazine, or newspaper article
without a DOI, from most academic
research databases or print version)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Tekstisisene viide sulgudes: (Põldoja et al., 2006)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Põldoja et al. (2006)
Journal Article
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
2 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020

APA7 viitamiss
ü
steemi l
ü
hikokkuv
õ
te
• https://www.tlu.ee/sites/default/
fi
les/inline-
fi
les/
apa7_lyhikokkuvote.pdf

Viited koosnevad kahest osast
• Tekstisisesed viited

• Kasutatud allikate loetelu viited

Autor Nimi ja aasta sulgudes
Nimi tekstis, aasta
sulgudes
Üks autor (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kaks autorit (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolm või enam autorit (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupp lühendiga
esimene viide
(Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM], 2019)
Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM] (2019)
korduv viide (HTM, 2019) HTM (2019)
Grupp ilma lühendita (Apple, 2019) Apple (2019)

Kasutatud allikate loetelu viite neli osa
Autor. (Avaldamise aeg). Pealkiri. Avaldamiskoht.

Ajaleheartikkel veebis (16)
Ibrus, I. (2019, 18. mai). Riikliku andmejagamise
süsteemiga Facebooki ja Google'i vastu. Äripäev. https://
www.aripaev.ee/arvamused/2019/05/18/riikliku-
andmejagamise-susteemiga-facebooki-ja-googlei-vastu

Raamat (21)
Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for
Data Driven Design. SAGE Publications.

Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös

nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta
omistatud töö esitajale

• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks
nii originaalkeeles kui tõlgitult

• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina
(jutumärkides) koos korrektse viitega

Plagiaadivormid
• Teksti sõnasõnaline kopeerimine

• Mosaiikplagiaat — üksikute sõnade muutmine kopeeritud
tekstis

• Ümbersõnastamine — teise autori idee esitatakse oma
sõnadega, kuid ilma viiteta

• Eneseplagiaat — iseenda varasemate tekstide kasutamine ilma
viiteta
(Plagiaadivormid, 2018)

https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid

https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Põldoja, H. (2009). Digitaalsed õppematerjalid. K.
Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe:
Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 49–67). Tallinn:
TLÜ informaatika instituut. https://
opikeskkonnad.
fi
les.wordpress.com/2016/09/
tiigriope_haridustehnoloogia_kasiraamat.pdf

Põldoja, H. (2012). Õppematerjalid ja autoriõigus.
https://oppekava.ee/gumnaasium-uhiskonnaopetus/
1
Õppematerjalid ja autoriõigus
Hans Põldoja - Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadur
Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene
seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright
tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga
oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu
levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse
reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud
õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades.
Gümnaasiumi riiklikus õppekavas kuulub intellektuaalomandi ja autoriõiguste temaatika
sotsiaalainete ainevaldkonda. Ühiskonnaõpetuse II kursuses puudutatakse intellektuaalomandi
küsimusi ühiskonna majandamise teemas. Põhjalikumalt käsitletakse intellektuaalomandi
temaatikat valikkursuses “Inimene ja õigus”. Kokkuvõttev artikkel intelletuaalomandi kaitsest on
ilmunud põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus (Hiir, 2010).
Käesolev peatükk jaguneb neljaks osaks. Esmalt antakse ülevaade autoriõiguse seadusega
kaitstavatest teostest, autoriõigusega kaasnevatest õigustest ning teoste vabast kasutamisest
hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Teises osas tutvustatakse tänapäevast lähenemist
autoriõigusele, mida tuntakse avatud sisulitsentside nime all. Kolmandaks antakse ülevaade
olulisematest veebikeskkondadest, kust õpetajad võivad leida õppematerjale. Lõpetuseks
jagatakse soovitusi oma õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks.
Autoriõiguse seadus
Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu
dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid
(Autoriõiguse seadus, 2011). Seaduse järgi tekib autoriõigus koheselt koos teose loomisega ja
kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist
koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70
aastat pärast tema surma.

Kasutatud fotod
• Elias Bizannes: Is copyright a little fuzzy? https://www.
fl
ickr.com/photos/liako/
3700283776/

• Brittany Hogan: Supreme Court, https://www.
fl
ickr.com/photos/
79157069@N03/14099973753/

• David K: Puzzle Crazy .... not this crazy., https://www.
fl
ickr.com/photos/
davidkineugene/6398423383/

• Matthew Paul Argall: Bottlebrush and road sign, https://www.
fl
ickr.com/photos/
79157069@N03/37669579672/

• Tim (Timothy) Pearce: Prison cell with bed inside Alcatraz main building san francisco
california, https://www.
fl
ickr.com/photos/timpearcelosgatos/3557791151/

Viited
• Autoriõiguse seadus. (2021). RT I, 28.12.2021, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/
128122021003

• Creative Commons. (kuupäev puudub). About The Licenses. http://creativecommons.org/
licenses/

• Fair Use Guidelines For Educational Multimedia. (1996). https://
fi
les.eric.ed.gov/fulltext/
ED402920.pdf

• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess ja
sisu. https://web.archive.org/web/20130124002600/http://www.creativecommons.ee/
wp-content/uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf

• Plagiaadivormid. (2018). https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja

hans.poldoja@tlu.ee

http://www.slideshare.net/hanspoldoja/

Tallinna Ülikool

Digitehnoloogiate instituut

Digiõppevara autoriõigus

Recomendados

Recomendados

Mais conteúdo relacionado

Semelhante a Digiõppevara autoriõigus

Semelhante a Digiõppevara autoriõigus (20)

Mais de Hans Põldoja

Mais de Hans Põldoja (20)

Digiõppevara autoriõigus