1. Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu
Hans Põldoja
IFI6070.DT Intelligentne arvutikasutus
Foto: Horia Varlan
2. Hans Põldoja
Haridustehnoloogia lektor
Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut
Doktorant
Aalto University, School of Arts, Design and Architecture
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net
6. Autoriõiguse ajaloost
• Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.)
• Statute of Anne (1710, Suurbritannia)
• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886,
viimane versioon 1971)
• Autoriõiguse seadus (1992)
8. Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on
väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle
vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või
mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud
teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja
loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed,
fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2014)
9. AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid,
kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja
põhimõtted
10. Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja
kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast
tema surma
12. Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
13. Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
15. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja
refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui
järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku
mõtte õige edasiandmise kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva
materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei
taotle ärilisi eesmärke.
16. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on
lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud
mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle
ärilisi eesmärke.
17. Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid
(illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja
varaliste õiguste omaniku nõusolekut
• Orbteosed
20. Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi
autoriõiguse alusel kaitstavat teost)
• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele
isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest
varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja
kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub
maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)
22. Vaba tarkvara mõisted
• Vaba tarkvara (free software) — Richard Stallmann ja The
Free Software Foundation, 1985
• Avatud lähtekoodiga tarkvara (open source software) —
Open Source Initiative, 1998
23. Vaba tarkvara põhivabadused
(GNU GPL)
• Vabadus programmi mistahes eesmärgil kasutada (vabadus
0).
• Vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja seda oma
vajadustele vastavaks kohandada (vabadus 1). Juurdepääs
lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks.
• Vabadus programmi koopiaid levitada, et oma naabrit aidata
(vabadus 2).
• Vabadus programmi parendada ning oma täiendusi
avalikkusele kättesaadavaks teha, et kogu ühiskond sellest
kasu saaks (vabadus 3). Juurdepääs lähtekoodile on selle
vabaduse teostamise eeltingimuseks.
(Mõtsküla, 2009)
24. Levinumad vaba tarkvara
litsentsid
• GNU General Public License
• Apache License
• MIT License
• BSD License
• GNU Lesser General Public License
25. Vaba tarkvara litsentside võrdlus
http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_free_and_open-source_software_licenses
33. Creative Commons piirangud
b
Attribution — kohustus viidata teosele autori
poolt määratud viisil
a
Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid
tuleb edasi levitada sama, lähedase või
ühilduva litsentsi alusel
n
Noncommercial — teost ei tohi kasutada
ärilistel eesmärkidel
d
No Derivative Works — teost ei tohi muuta
ega kasutada tuletatud teoste loomisel
40. Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU
Vaba Dokumentatsiooni Litsents
• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad
materjalid
42. Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus,
URL ja ikoon
44. Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsents
CC BY
Attribution-ShareAlike litsents
CC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsents
CC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsents
CC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents
CC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents
CC BY-NC-ND
80. Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid
kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud,
teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku
äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel
ja õigusemõistmise eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2014)
84. Litsentsivaliku kriteeriumid
• Teiste autorite teosed, mida oma teose koostamisel on
kasutatud
• Keskkond, kus teos avaldatakse
• Piirangud, millega soovitakse oma teost kaitsta
87. Ülesanne
• Tutvu esitluses viidatud keskkondadega ja otsi endale
kasulikku avatud sisu
• Avalda mingi omaloodud teos mõnes avatud sisu
keskkonnas
• Kirjuta selle põhjal reflekteeriv sissekanne oma ajaveebi
88. Essee teemad
• Mina kui autor
• Vaba tarkvara või kommertstarkvara?
• Mida tähendab vaba tarkvara haridusele?
• Mida tähendab avatud sisu haridusele?
89. Viited
• Autoriõiguse seadus (2014). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/
129102014004
• Creative Commons (n.d.). About The Licenses. Loetud aadressil http://
creativecommons.org/licenses/
• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise
protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-
content/uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf
• Mõtsküla, P. P. (2009). Vaba tarkvara litsentside süstemaatiline analüüs.
(Magistritöö). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/images/50001107/
wmag.pdf
• Plourde, M. (2013). MOOC poster. Loetud aadressil http://
commons.wikimedia.org/wiki/File:MOOC_poster_mathplourde.jpg
90. Kasutatud fotod
• Horia Varlan, Large copyright graffiti sign on cream colored wall: https://
www.flickr.com/photos/horiavarlan/4273272605/
• Giulia Forsythe, Using The Strength Of Copyright To Share:
@creativecommons #taaaccct #open4us: https://www.flickr.com/photos/
gforsythe/9102402492/
• Olle Eriksson, iPhone photography: https://www.flickr.com/photos/
39894986@N02/14725513025/
• davitydave, Meanwhile, On Muni: https://www.flickr.com/photos/dlytle/
8494598040/
• jakob fenger, free beer bottles: https://www.flickr.com/photos/
42934556@N00/1374651250/
91. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
IFI6070 Intelligentne arvutikasutus
http://ifi6070.wordpress.com
Tallinna Ülikool
Digitehnoloogiate Instituut