1. Mis on essee?

2. Sageli on arutletud selle üle, mis on kirjandi ja essee erinevus. Seda ei ole kerge teha, sest terminit essee kasutatakse üsna vabalt. Ka erineb selle mõiste tähendus erinevates kultuurides ja kirjandustes mõnevõrra. Inglise keeles puudub eraldi mõiste kirjandi kohta, seal nimetatakse ka kirjandit esseeks. Saksa ja prantsuse kultuuritraditsiooniga maades, kuhu kuulub ka Eesti, peetakse esseeks isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekste, mis esitavad autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata.

3. Essee võib sisaldada 50% ulatuses teiste mõtteid, mida on seostatud iseenda seisukohtadega. Ka vormilt on esseed raske kirjeldada, sest ta vormivabadus on suur . Tähtis ei ole vormikindlus: kui tekst on nauditavalt kirjutatud, isikupärane ja loominguline, siis loetakse seda esseeks, kuigi tal puudub võib-olla sissejuhatus või selgelt eristuv lõpetus. Seega tundub, et essee ja koolikirjandi erinevus on põhiliselt meisterlikkuses.

4. Essee võib olla lühike 2-3 leheküljeline või pikk väljaarendatud tekst. Seal on lubatud teksti puudutavad keele- ja vormieksperimendidki. Pikkusest ja vormist sõltumata peab tekstist olema nähtav autori mõtete kulg ja areng. Teksti peaks iseloomustama analüüsiv laad, et kirjutaja mõttekäik oleks kergesti jälgitav.

5. Esseele on iseloomulik täpne ja isikupärane stiil, mis peab aitama kaasa sisu mõistmisele ja selle jälgimisele. Kasutatakse mitmesuguseid väljendusvahendeid: kujundlikkust, suhtumist väljendavaid sõnu, mõisteid ja andmeid. Essees saavad kokku köitev mõte ja andekas sõna .

6. PEALKIRI · esitab aine, osutab probleemile · kujundlik · irriteeriv SISSEJUHATUS · lähtub faktist · mälupildist · tundest · sündmusest

7. ARENDUS · konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele · eritleb LÕPETUS · avatud lõpp · puänt · üldistus · peab näitama, et ülesanne on lõpuni viidud, niidid kokku seotud

8. Eeltöö · Kirjuta kõik teemaga seostuvad mõtted märksõnadena paberile, tõmba huvitavamatele joon alla, lähtu nendest. · Tuleta meelde teemaga mingil viisil seonduvaid kirjandusteoseid, autoreid, tegelasi, situatsioone, probleeme ja nende lahendusi jms. · Kirjuta meelelises ja kujundlikus sõnastuses mälupilt. · Tuleta meelde teemaga seostuvaid isiklikke kogemusi, olukordi , kuhu oled sattunud. · Esita heuristilisi küsimusi. · Koosta loetelusid (hea-halb; õige-vale; poolt-vastu jne) · Koosta mõistekaart - mõistekaardi keskel on stiimulsõna (võtmesõna) ja selle ümber seoseid loovad vastussõnad.

9. Essees on kesksel kohal autori nägemus käsitletavatest nähtustest ja nendega seonduvatest probleemidest. Autor toetub oma subjektiivsele arvamusele, kujutelmadele, peab julgema olla kriitiline ja isegi irooniline. Kirjandis toetub autor üldistustest tulenevatele järeldustele.

10. Analüüsil aitavad Sind järgmised küsimused: 1 . Mis on probleem , sõnasta? 2. Kas probleem on selgelt sõnastatud (pealkirja ja sissejuhatuse kooskõla)? 3 . Kas kokkuvõttes on vastus, lahendus probleemile ? 4 . Kas teema käsitlus on asjakohane , kas sisu vastab teemale? 5 . Kas esitatakse konkreetseid fakte , näiteid , kas ilmnevad teadmised teema kohta? 6 . Kas essee ülesehituses on täheldatav sisemine loogika ? 7 . Kas teema avamine on analüüsiv , kas järeldusteni jõutakse läbi analüüsi? 8 . Milline on autori stiil (lauseehituslikud eripärad; keeleline korrektsus, kirjavahemärkide kasutamine jne)? 9 . Milline on essee autori keelekasutus (võõrsõnade osakaal, uudissõnad, sõnakordused, parasiitsõnad)? 10 . Kas on tajutav autori isiklik hoiak käsitletava teema suhtes? 11 . Kas esitatav seisukoht on positiivne ?