1. ETRUSKID JA ROOMA
RIIGI ALGUS
Siret Vene

2. Itaalia rahvastik
 Itaalikud – poolsaare kesk-ja
lõunaosas
 Latiinid – Kesk-Itaalias Latiumi
maakonnas
 Kreeklased – Itaalia
lõunarannikul, Sitsiilias
 Etruskid – Apenniini poolsaare
loodeosas

3. Etruskid
 8.-6. sajand Põhja-ja
Kesk-Itaalia
mõjuvõimsaim rahvas
 Päritolu segane:
1) Pärit Väike-Aasiast?
2) Itaalia põliselanikud?
http://www.castellitoscani.com/etruria.htm

4.  Kohandasid kreeka
tähestiku oma keelele
 Meresõitjad, kaupmehed,
head ehitajad, head
metallitöötlejad
 Neil kujunes 12 suuremat
linnriiki
 Ülikuid maeti
hauakambritesse
 Uskusid paljusid jumalaid
 Uskusid surmajärgsesse
ellu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm
 Tegelesid ennustamisega ons/8/85/Banditaccia_Sarcofago_Degli_Sp
osi.jpg

5.  Skulptuuris
segunevad
idamaise ja kreeka
arhailise kunsti
mõjud.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Etruscan_m
other_and_child_500_to_450_BCE.jpg

6.  Väga arenenud ehituskunst: võimsate
müüridega korrapärase planeeringuga linnad,
templid, teed, veehoidlad ja –juhtmed,
sillaehitus.
 Oskasid ehitada võlvi.
 Roomlased võtsid etruskidelt üle elumaja tüübi
– aatriummaja.

7. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm
ons/b/bc/Chimera_di_Arezzo.jpg

8. Rooma linna tekkimine
 Tekkis Tiberi jõe seitsmele künkale
 Umbes 600 e. Kr olemas ühtne asula, mida
võib pidada linnaks. Arvatavasti kujunes linn
tegelikult 10-7. sajandil e. Kr.: Kapitooliumi
künkale rajati kindlus, templeid, ühiskondlikke
hooneid. Rajati Ostia sadam, foorum.
 Hilisemal ajal kinnitasid roomlased, et linn on
rajatud 21. aprill 753 e. Kr.
 Linna olevat rajanud sõjajumal Marsi ja noore
preestrinna poeg Romulus.

9. Kuningate aeg (753-510 e. Kr)
 Pärimusejärgi esimene kuningas Romulus
 Viimane aga Targuinius Superbus (Uhke)
 Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna
põhijooned.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm
ons/6/6a/She-
wolf_suckles_Romulus_and_Remus.jpg

10. Varane Rooma ühiskond:
Ühiskonnakorraldus
 Talupojaühiskond
 Põhiline ühiskondlik ühik oli sugukond, mis
jagunes perekondadeks, nt Fabiuste
perekonnas oli 300 liiget, Claudiustel 5000.
 10 sugukonda moodustasid kuuria.
 10 kuuriat moodustasid triibuse ehk hõimu.
 3 triibust (Tities, Ramnes, Luceres)
moodustasid Rooma rahva (POPULUS
ROMANUS)

11. Nimetraditsioon
 Praenomen e eesnimi, nt Gaius
 Nomen gentile e sugukonnanimi, nt Julius
 Cognomen e lisanimi: võeti kasutusele
patriitsiperedes, märkis ka sugukonnaharu või
mõnda iseloomulikku omadust, seda pärandati
perekonna sees, nt Caesar
 GAIUS JULIUS CAESAR
 Adoptiivpojad said kasuisa kolm nime ja
lisasid sellele oma sugukonnanime anus-
lõpuga.

12.  Kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt
perekonnanime naissoo vorm. Nt Julius
Caesari tütar sai nimeks Julia.

13. Seisused
 PATRIITSID: pärinevad senatisse kuuluvatest
suguvõsadest, algselt moodustasid vaid
nemad populus romanuse.
 PLEBEID: esialgu need kodanikud, kes ei
põlvnenud kuningliku senati liikmetest, hiljem
öeldi nii lihtrahva kohta. Nende seast päris
vaeseid kutsuti PROLETAARLASTEKS.

14. Klienteelsuhted
 KLIENT – vaene kodanik. Sai patroonilt
kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks
koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel
käima. Lubas olla patroonile ustav. Toetasid
patrooni rahvakoosolekul.
 PATROON – rikas kodanik. Lubas olla
kliendile ustav.
 Aja jooksul võitlesid plebeid endale õigusi
juurde.

15. Valitsemiskorraldus
 Riigi eesotsas kuningas, kes valitses koos
senatiga.
 Kuninga võim oli piiratud, ta oli väejuht,
kohtunik ja mõnede religioossete kohustuste
täitja.
 Senat koosnes sugukondade vanematest.
100…300. Selle liikmeid kutsuti isadeks.
 Rahvakoosolekud e komiitsid toimusid esialgu
kuuriate kaudu.