7. … Klassifikatsioon: tõvestava objekti alusel – bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus seeneviirus Nakatumine: piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud)
8.
9. Viiruse pärilikkusaineks on DNA või RNA DNA-Viirused RNA -viirused ÜksikahelalineRNA Üks RNA molekul (polioviirus, paragripp) Mitu RNA molekul (retroviirus, gripp) Üksikahelaline DNA Lineaarne molekul (bakteriviirus pF) rõngasmolekul (bakteriviirus ФХ 174) Kaksikakahelaline DNA (adenoviirused) rõngasmolekul (herpesviirused) Kaksikahelaline RNA Üks RNA molekul (reoviirus) Mitu RNA molekul (rotaviirus)
10. Viiruste genoom sisaldab... Replikatsiooni- geenid Regulaator- geenid Struktuur- geenid Replikatsiooni- valgud Regulaator- valgud Struktuur- valgud Vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest Kontrolivad raku ainevahetust Moodustavad koos genoomiga viirus- osakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakku
11. Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ei paljune iseseisvalt Pole rakulist ehitust Ei kasva ega arene Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped Muteeruvad Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.
12. Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on võimalik viiruseid vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus herpesviirus sigaviirus Ehitus…
13.
14. Ehitus… valguline kate e. kapsiid nukleiinhape (DNA või RNA) ümbris – peremeesraku membraanist Kapsiid denatureerub 60 – 75 ° C juures Viirusosake ehk virioon Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist DNA või RNA ensüümid kapsiid ümbris valgud
15. Ehitus: Ümbris Kapsiid Genoom Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku membraaniga Raku retseptorid antiretseptorid RNA-viirus
22. Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse – süstitakse vaktsiini. Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused. Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad selle lagundamiseni . Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega.
27. … Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus vabaneb kapsiidist
29. … Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomiga Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel LÜSOGEENNE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumebraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist
30. Viiruste teke ja evolutsioon Taandarenenud rakusisesed parasiidid Mingite rakkude RNA või DNA molekulid omandasid kapsiidvalkude geenid ja võime liikude rakust rakku Isepaljunevast valke kodeerivast mRNA -molekulist Enne elusorganisme Rakud olid enne olemas
![Viruste avastamine ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]]()