Naisajaloo loeng 9. aprillil 2014 Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele. Näituse "Naised ja poliitika" seletuseks. Tutvustab mõningaid naisi ärkamisaega kuni NL okupatsioonini ja naisliikumise ajalugu kuni tänapäevani välja. Marie Reisik, Helmi Mäelo, Lilli Suburg, Marta Lepp, Marta Sillaots, Natalie Johanson-Pärna. Viited naisajaloo uurimisallikatele.

1. Vaikus ja võim
Eesti naised poliitikas
Evelin Tamm
Rapla Vesiroosi Gümnaasium
9APR2014

2. Feminism?

4. Natalie Johanson-Pärna (1843 - 1915)
Õppis Tartus taani käsitööõpetaja Adolf von
Clauson-Kaasi kursustel, täiendas end Soomes
Asutas 1880 Tallinnas esimese eesti
naiskäsitöökooli ja oli aastani 1885 selle juhataja
Korraldas käsitöökursusi
Avaldas EKSis peetud kõne „Eesti tütarde haridus"
(1882) ja õpiku „Naesterahva käsitööde raamat.
Kunstkudumine varrastega" (1891).

5. Lilli Suburg (1841 – 1923)
Esimene teadlik naisõiguslane Eestis
1882. a. asutas tütarlastekooli Pärnusse, mis hiljem
kolis sealt edasi Viljandisse. Tegemist oli esimese
eestimeelse tütarlastekooliga Eestis
1887. asutas Viljandis esimese naistele suunatud
ajakirja "Linda”, milles naisõiguse teema kõrval
käsitleti ka kooli ja kasvatusega seotud teemasid,
aga ka palju muud
Kirjutas mitmeid autobiograafilisi ja
autobiograafiliste sugemetega teosed
Oli kirjavahetuses Natalie Johanson-Pärna, C.R.
Jakobsoni jt

6. Marta Lepp-Utuste (1883–1940)
Aktiivne vasakpoolne poliitik ja
esimesi sotsiaaldemokraate
Eestis
Osales 1905 a. revolutsioonis ja oli
hiljem asumisel Siberis
Avaldas loendamatuid artikleid sh
naistööliste olukorrast
Asutas Tallinna Naistööliste
rühmituse 1917.a.
Oli aktiivne poliitik ja naistegelane
Hiljem taarausuline ja toimetas
nende ajakirja ”Hiis”

7. Marie Reisik (1887–1941)
Aktiivne naisõiguslane ja esimene,
kes kasutas mõistet feminism
Eesti Naisliidu asutajaid 1920.a. ja
selle juht kuni NL okupatsioonini
Töötas esmalt õpetajana nt Tormas
Alates 2011 aastast kirjutas
naisliikumisest ja naiste õigustest
artikleid ja toimetas ajakirja
Naesterahva Elu ja Töö
Aktiivne poliitik (Rahvaparteis),
osales Asutava kogu ja Riigikogu
töös

8. Kes on pildil?

9. Marta Sillaots (1887 - 1969)
Õppis töchterschules ametliku nimega ”Tallinna
Kõrgem Tütarlastekool”
1905.a tegi Nikolai gümnaasiumi juures eksamid ja sai
koduõpetaja kutse
Töötas muuhulgas ka Elfriede Lenderi
tütarlastegümnaasiumis Tallinnas õpetajana
Avaldas mitmeid kasvatusteaduslikke artikleid
Hiljem kirjanduskriitik, kes tegeles aktiivselt
naistegelaskujude analüüsi ja naiskirjanike teoste
pildile toomisega ajakirjas ”Eesti Kirjandus”

10. Helmi Mäelo (1898–1978)

11. Mõned daatumid ajaloost
1882 Natalie Johanson-Pärna kõne Eesti Kirjameeste Seltsis Eesti
naise haridusest
1882 Lilli Suburgi kool Pärnus, hiljem kolib Viljandisse
1887 Lilli Suburg asutab Viljandis esimese naisteajalehe ”Linda”
1905 Noor-Eesti kogumikus ”Wõitluse Päewil” ilmub Helene Taari
artikkel ”Uue aja naisliikumisest”
1905 Naised lubatakse esimest korda Tartu Ülikooli
vabakuulajateks. Võivad siseneda saali juhul, kui meestest
jääb kohti üle
1906 Soome naised saavad hääleõiguse
1907 asutatakse Tartus Eesti Naesterahvaste Selts
1911 ajakirja Käsitöö lisa ”Naesterahva Töö ja Elu” peatoimetajaks
Marie Reisik
1912 esimene naisdoktor Johanna Sild-Rebane kaitses kraadi
Bernis

12. Mõned daatumid ajaloost
1917 Eesti naine saab tänu Venemaal toimunud
revolutsioonile valimisõiguse
1917 27.-28.mai esimene Eestimaa Naiste Kongress
1920 Eesti naisorganisatsioonide Liit, hiljem Eesti Naisliit
1926 Marie Reisiku põhjalik ülevaateartikkel ”Naisliikumine
Eestis” ilmub kogumikus ”Eesti.Maa. Rahvas. Kultuur”
1935 toimub V Eestimaa Naiste Kongress, ülevaatenäitus
”Naine ja raamat”
1936 ilmub Vera Poska-Grünthali raamat ”Naine ja
naisliikumine: peajooni naisliikumise ajaloost ja
probleemistikust”
1957 ilmub Rootsis Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade”
2014 7. märts toimub VI Eestimaa Naiste Kongress
”Kasutamata võimalus”

13. Naisajaloo uurimisest Eestis
”Linda” al 1887
”Naesterahwa elu ja töö” al 1911
Eesti naisorganisatsioonide Liidu aastaraamatud
Eesti Akadeemiliste naiste ühing ”Eesti naisüliõpilaste selts 1911 – 2011”
Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade” (1957, Rootsis, 1999 Eestis)
Vera Poska-Grüntal ”Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise ajaloost
ja probleemistikust” (1936)
Vita academica vita feminea. Artiklite kogumik (1999) Tartu Ülikool
”Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” (2005)
Naiste omaelulookirjutus, kirjavahetus jne
Ajakiri ”Ariadne Lõng”
Digiväljaanne Naised riigikogus Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel

14. Tänan tähelepanu eest!
tammevelin@gmail.com
Twitter @tammevelin
Instagram #Estfem
naised.net
evelintamm.blogspot.com