Ladyfest 2017 programmi raames 9. märtsil Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus peetud loeng Lilli Suburgi ajakirja Linda saamisloost ja mõjust Eesti naisliikumisele.

1. Lilli Suburgi ajakiri Linda 130
Evelin Tamm
9.märtsil 2017 Tallinnas
Evelin Tamm
9.märts 2017 Tallinnas

2. Sündis 1. augustil 1841.a. Rõusa mõisas (pildil)
1855- 1859 õppis Pärnu Kõrgemas
Tütarlastekoolis, Lydia Jannseni pinginaaber
Waldburgi suurtalu ja Suburgi “kannatusaastad
kodus”, õpetab õdesid ja vendi
Tutvub Pestalozzi, Rousseau, Goethe, Schilleri,
Milli, Mallhusi jt teostega
1869 koduõpetaja kutseeksam Pärnus
Lapsepõlv ja õpinguaastad

3. Waldburgi loodusest ja Suburgi elust inspireerituna
1877 ilmub autobiograafiline romaan “Liina”
“Liina, hüüa omale seltsi! Hüüa, ehk kuuleb veel mõni neist, kes enda oma
rahva eest sakslaste sekka ära peitnud!”
1884 raamatu teine trükk ja 1892 tõlgiti teos soome keelde ja avaldati “Uusi Suometari” lisas, kolmas trükk
1927
1881 “Maarja ja Eeva”
1887 “Leeni, ehk igavene käsualune”
Hiljem ilmuvad veel “Linda, rahva tütar” ja “Suburgi perekonna lugu” ja
“Minu saatusega võitluskäik”

4. Ajakirjanduse teedelt tütarlastekooli asutajaks
1878 Perno Postimehe peatoimetaja
1880 teeb esimese katse ajakirja asutada
1881 tahab naistele seltsi asutada
1880/1882 asutab Pärnusse eesti tütarlastekooli

5. “Esimene Eesti naisterahva lugemise raamat” (1882)
Katsusin jälle korra naisterahvastele ühte lehte asutada, mille läbi ehk
vaimukamaid vastuvõtlikumaid vaimu-unest üles raputada oleks saanud. Panin
Eesti Kirjameeste Seltsile ette ühe raamatu mitmes andes seltsi kirjastusel välja
anda. Ei oldud nõus - vist oli ka proovileht nõrk. - Nii ringuta ja rabele, tihti nagu
üle jõu, ei leia kusagilt tuge, ei arusaamist.
(Suburg “Suburgi perekonna elulugu” 2002:432)

6. Koolijuhist esimese eesti naisteajakirja asutajaks
1885 kolib kooli Viljandisse
tegutseb kuni 1898
1887 asutab ajakirja Linda
annab Lindat välja kuni 1894
(Allikas EKLA A-165-112)

9. Kui Lilli Suburg hakkas Lindat välja andma,
olid toimetus ja trükikoda koolimaja teises
otsas. Trükikoda juhatas luuletaja Andres
Rennit. See mees oli tagasihoidliku
iseloomuga, korrektne oma elus ja
vaimukas sõnas. Linda ilmumine tõi palju
elevust koolis ja seltskonnas. Suburgi kooli
ümber kogunes haritud eesti seltskond. Lilli
Suburg oli väga tark ja haritud naine, kuid
suurte eluraskustega võideldes pisut
närvilik ja isemeelne. Nooruses oli ta väga
ilus olnud.
Mari Raamot “Minu mälestused” 1962:52,53

10. … nagu ma pikemal, aastaid kestval
tutvusel ja kaastöötamisel nägin, oli ta
õige energiline, töötahtega ja võimega
ning kindla iseloomuga inimene. Nii, et
mis ta kord mõtles ja õigeks pidama
hakkas, sellest ei loobunud ta iialgi, ega ei
lasknud end kellegil sellest pöörata…
Andres Rennit “Kuidas ma kord ühe pedagoogi ja tulevase
ajakirjaniku üles leidsin.” käsikiri EKLA Fond 110 M3:2
Foto: EKLA A-80-120

11. Mõelge ise, preili Lilli Suburg...
… kas võib küll üks naesterahvas omas korralises elus kohuseid oma peale võtta,
mis teda igatahes avalikult rahva sekka minema sunnivad!
… just naesterahva õrnus piab naesterahvast maailma avalikult käratsevalt,
tolmuselt vainult peletama. Ke senna kipub ja oma “vabaduse” trummiga teisi
sinna kutsub, sellel enesel on “naesterahva vaimu loomus” tundmata asi, see on
loodusest määratud piirest välja astunud ja sellel ei ole õigust seal oma sõna
sekka anda, kus naesterahva “õrnusest” jutt on; sellel ei ole ka õigust
meesterahva poolt seda õrna austamist pärida, mida naesterahva vasta üles
näidata iga mehe kohus on.
(Tallinna Sõber 12. Detsember 1887)

12. Tsensorihärra teatab mulle, vihast sinine: ta olevat Peterburis käinud ja seal olevat
talle öeldud: “Linda” olevat ainuke pedagoogiline ajaleht Eestis, teda pidavat tõsta
aidatama. Ma pidavat nüüd poliitikast kõnelema.
- Ma ei tea ju, kui kaugele mu piirid ulatuvad, Teie riipsutate ju vähema kui
sõna maha, mis politikat puudutab.
- Noh, nüüd kirjutage aga julgesti, mis tahate.
- Kuidas võib Linda kosuda, kui Teie kõik vastaste pealekäimised läbi lasete,
minu vastused aga oma kriipsutustele võimatuks teete?
- Seda ei saa nüüd enam sündima!
Ja tõesti kadusid kallaletikkumise kirjad ära. - “Saarlane” viimane vapsikas, ilmus
valge veeruga, mille pealkirjaks oli “Lindale”.

13. Tõesti, kõik oleks hästi edeneda võinud, kui vähegi rohkem “ärganud” vaimuga
naisterahvaid oleks olnud. Nende 380-nelegi lugejale tellisid lehte enamasti
noored mehed, kas vennad või sõbrad. Mõned naisterahvad tulid päris salamahti
oma numbreid ära viima. Mõningad jutustasid, kuidas nad “Lindat”, seda meeste
poolt naisterahvaste rikkujaks nimetatud lehte, ainult aidas kirstu nurgas hoida ja
salaja lugeda tohtivat.
(Suburg “Suburgi perekonna elulugu” 2002:452)

14. Lindas
- Naiste õiguste olukorrast Eestis ja kogu maailmas
- Kasvatusest
- Karskusest
- Algupärased kirjanduslikud palad
- Kirjanike ja avaliku elu tegelaste elulood
- Kirjanduskriitika
- Nõuandeid ja tarkusi (pere)naistele
1887-1890 kord kuus, 1891-1892 märts 4-5 korda kuus

15. Vanaduspõlv kasutütre Anna Wiegandi (abielus
Lammas) juures Hummulis Egerti talus
1922 omistatakse EV kirjanikupension
Sureb 8. veebruaril 1923.a Valgas
Maetud Vändra surnuaiale
Pildil Suburgi 75. juubeli tähistamine Mari
Raamoti juures Sahkapuul 1916.a.
Allikas: Mari Raamoti Mälestused 1962:146

16. Naisliikumine Suburgist
Avaldab oma artikleid ja temast kirjutatakse
ajakirjas Naiste Töö ja Elu
1916 Tartu ja Valga Naisseltsi auliige
1917 Esimesel naiskongressil loetakse ette Lilli
Suburgi tervitus
Naisliit asutab Lilli Suburgi nimelise stipendiumi
1926 Naisliit püstitab Lilli Suburgile
mälestusamba Vändra kalmistule
“Lilli Suburgile - eesti naised”

17. Lilli Suburg – on seevastu kõige puhtakujulisem feminist. Feminism oli kogu
tema tegevuse tõukejõuks, mis avaldus tema esmakordses nais-ajakirja
loomises, tütarlaste-koolide asutamises, tema kirjanduslikus toodangus, milles
käsitletud naise seisukorda ja hingeelu.
Lilli Suburgi tegevus, - kõige pealt hariduse nõudmine eesti naistele ja ta enese
tegevus sel alal, sai esimeseks lähtekohaks meie teadlikule naisliikumisele ja
selle püüdeile. Mitmed tema õpilased on meie naistegelaste hulgas tuntud jõud.
Marie Reisik “Naisliikumine Eestis” 1926

18. Allikad
Aino Undla-Põldmäe (2002). Lilli Suburg. Kogutud kirjatööd.
Eve Annuk (2010). “Autobiograafia kui “tõe” diskursus: Lilli Suburgi “Minu
saatusega võitluskäik” Methis
Andres Rennit “Kuidas ma kord ühe pedagoogi ja tulevase ajakirjaniku üles
leidsin” EKLA F:110 M3:2
Mari Raamot (1962). “Minu mälestused”
Ajakirjad “Linda” ja “Naiste Töö ja Elu”
Eesti Kirjandusmuuseum Lilli Suburgi käsikirjad ja kirjavahetus
evelintamm.blogspot.com