Recomendados
Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Semelhante a Keskkonnapoliitika suundumused talveakadeemia 2014
Semelhante a Keskkonnapoliitika suundumused talveakadeemia 2014 (13)
Mais de Eesti Roheline Liikumine
Mais de Eesti Roheline Liikumine (8)
Keskkonnapoliitika suundumused talveakadeemia 2014
- 1. valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Eesti keskkonnapoliitika suundumused Oleme osa globaliseeruvast ja kiirelt muutuvast maailmast!
- 2. Planeedi Maa kriitilised piirid valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Rockström et al, Planetary Boundaries, 2009 1. Kliimamuutused 2. Maailmamere hapestumine 3. Osoonikihi hõrenemine 4. Toitainete (N,P) ringluse häirimine 5. Magevee kasutus 6. Maakasutuse muutus 7. Bioloogilise mitmekesisuse kadu 8. Aerosooliheide atmosfääri 9. Kemikaalireostus
- 3. Globaalse kriisi põhjus - inimene valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee
- 4. Rahvastiku kasv valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Maailma rahvastiku tihedus, elanikku/km2 Keskmine – 48,2 (NB! 12.sept.2013 kell 14:52) EL 27 – 116,9 Eesti -30,9 (Eurostat, 2011) http://www.worldometers.info/world-population/
- 5. Võsu rand 2050? valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee http://www.worldometers.info/world-population/
- 8. Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste vähenemine valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Allikas: GRID-Arendal
- 9. Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee http://www.footprintnetwork.org/ Eestlase ökoloogiline jalajälg 5-6 gha 2008.a. keskmine ökol. jalajälg elaniku kohta - 2.7 gha on võrdne 1.48 planeedi Maa poolt pakutavaga.
- 11. Meie heaolu täna baseerub loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste ületarbimisel valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee
- 12. Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee 2013 aasta globaalse ületarbimise päev oli 20.augustil, alates sellest päevast elasime tulevaste põlvede arvelt! Kas lapselastele heaolu jagub? Aasta Globaalse ületarbimise päev 1987 Detsember 19 1990 Detsember 7 1995 November 21 2000 November 1 2005 Oktoober 20 2007 Oktoober 26 2008 September 23 2009 September 25 2010 August 21 2011 September 27 2012 August 22 2013 August 20
- 13. Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Käesoleva aasta globaalse ületarbimise päev oli 20.augustil, alates sellest päevast elame tulevaste põlvede arvelt! Kas lapselastele heaolu jagub? Aasta Globaalse ületarbimise päev 1987 Detsember 19 1990 Detsember 7 1995 November 21 2000 November 1 2005 Oktoober 20 2007 Oktoober 26 2008 September 23 2009 September 25 2010 August 21 2011 September 27 2012 August 22 2013 August 20
- 14. Inimese heaolu täna sõltub just loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste kättesaadavusest valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee 2000>>2011 Uruguay põllumaal 4>>17% välisomanikud
- 15. Astume maailmaga ja EL-ga ühte sammu valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee ÜRO aastatuhande arengueesmärgid
- 16. EL kliima- ja energiapoliitika valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee
- 17. EL majanduspoliitika valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Eesti maailmas konkurentsivõimelt 32. positsioonil http://www.weforum.org/issues/competitiveness-0/gci2012-data-platform/
- 19. EL keskkonnapoliitika valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee ...clear vision of where we should be in the long term. “We live well, within the planet's ecological limits. Our prosperity and healthy environment stem from an innovative, circular economy where nothing is wasted and where natural resources are managed in ways that enhance our society's resilience. Our low carbon growth has long been decoupled from resource use, setting the pace for global sustainable economy”. Concretely, this means phasing out environmentally harmful subsidies, shifting taxation from labor to pollution, drawing up partnership agreements between Member States and the Commission on the implementation of EU environmental law, introducing complementary inspection capacity at EU level to address areas of serious concern. Speech - ‘Living well, within the limits of the planet’ European Commission - SPEECH/12/900 04/12/2012
- 20. EL keskkonnaalased soovitused Eestile valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee “4. Parandada energiatõhusust, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõidukite ja jäätmetega, kaaludes ka selliseid stiimuleid nagu sõiduautode maksustamine ja/või mootorikütuse aktsiisimäära tõstmine. Kiirendada piiriüleste energiaühenduste arendamist, et mitmekesistada energiaallikaid ja soodustada konkurentsi energiaturul.” Brüssel, 29.5.2013 COM(2013) 356 final NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta
- 21. Eestlane olla on uhke ja hää! valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee
- 24. Kasutame kõige mustemat energiat valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Elektritootmise väliskulud 1 kWh kohta eurosentides on Euroopas keskmiselt: •söejaamades 7,0 •rasket kütteõli põletavates jaamades 6,0 •gaasi ja biomassi põletavates jaamades 2,0 •hüdroelektrijaamades 0,2 •tuuleturbiinidega 0,4 Põlevkivielektri väliskulu 18 eurosenti kWh Allikas: http://externe.jrc.es/ ja EEA 2007
- 25. Kasutame kõige saastavamaid autosid valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Vanus aastates EE EU27 Sõiduautod 13,5 8,2 Bussid 14,8 9,3 Veokid 14,5 11,5 Eesti autopargi koosseis 2012
- 29. Veereostus 2000-2011 valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee 0,00 20 000,00 40 000,00 60 000,00 80 000,00 100 000,00 120 000,00 140 000,00 160 000,00 180 000,00 200 000,00 2000 2002 2004 2006 2008 2010 sulfaadid 0,00 2,00 4,00 6,00 8,00 10,00 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Fenoolid Muud 0,00 10,00 20,00 30,00 40,00 50,00 60,00 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Nafta
- 30. Jäätmeteke 2000-2011, mln. t valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee
- 33. Eesti keskkonnapoliitika suundumused valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee 1. Madalsüsiniku e. rohemajandus - ressursitõhususe ja energiatõhususe kasv (regulatsioon, maksud, riigi tugi innovatsioonile, vabatahtlikud initsiatiivid, tootjavastutus, rohehanked, keskkonnajuhtimine, keskkonnaarvepidamine) 2. Loodusliku mitmekesisuse säilitamine – liikide ja elupaikade kaitse, rohevõrgustiku säilitamine, ökosüsteemiteenustele hinna kehtestamine (regulatsioon, investeeringud, teavitus) 3. Läänemere kaitse – merekasutuse reguleerimine (mere ökosüsteemi inventeerimine, kaitsealade loomine, regulatsioon, reostustõrje suutlikkuse tõhustamine) 4. Keskkonnaseire ja järelevalve tõhustamine, keskkonnateabe kättesaadavuse parandamine – keskkonnaagentuuri loomine keskkonnakvaliteedi seire tõhustamine, keskkonnateabe (loodusvarad, -väärtused, seisund, load, kasutus, tasud) infosüsteemide ühendamine
- 34. Arengu planeerimise spikker: EESTI 2030+ valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Üleriigilise planeeringu EESTI 2030+ põhisuunad ja eesmärgid: 1. Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng • Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine; • Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. 2. Head ja mugavad liikumisvõimalused • Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil; • Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga; • Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega. 3. Varustatus energiataristuga • Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult; • Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega; • Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. 4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine
- 35. Globaalsuundumuste mõju Eestile valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Üleriigiline planeering EESTI 2030+ Peamiste üleilmsete arengusuundumuste ja Euroopa Liidu poliitika koosmõju analüüs näitab, et kuigi Eesti asustussüsteemis võib aset leida teatud nihkeid, jääb ruumiline struktuur põhijoontes samaks. Mõjutavateks trendideks on rahvastiku vananemine, teadmispõhise majanduse kasv, linnastumine ja Aasia majanduslik esiletõus. Suur mõju on ka ELi erinevatel poliitikameetmetel. http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/09/eesti- 2030-tekst_120725.pdf
- 36. Eesti ruumiarengu trendid valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee Eesti 2030+ Joonis 4 . Elukoha ja tööaja ankurpunktide põhjal leitud keskused, linnapiirkonnad ja keskuste tagamaad (Tartu ülikool).
- 37. RAK 2014-2020 Eesti arenguvajadused valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee http://www.struktuurifondid.ee/alusanaluusid
- 38. Mida silmas pidada? valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee • Arvesta globaalseid ja Euroopa suundumusi • Pööra probleemid (globaliseerumine, aegruumiliste vahemaade kahanemine, inimeste ränne, ressursinappus, rahvastiku vananemine) võimalusteks • Tugine olemasolevatele ressurssidel ja oskusteabel • Eristu, leia oma “nišš” ja “nägu” • Hoia keskkonda ja inimest, need on põhiväärtused • Väärtusta inimest – leevenda vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, loo liikumis- ja tegevusvõimalusi sotsiaalselt haavatavatele gruppidele (noored, vanad, puudega, üksikvanemad jt) •Väärtusta keskkonda – energia ja materjalitõhusam tootmine, ökodisain, loodushoid, ökosüsteemiteenuste tagamine • Väärtusta tööd – lisandväärtusrohkem tootmine, arene ” koostelt disainile”, “tootmiselt teenustele” • Väärtusta asju – tarbi kvaliteetsemat ja pikaealisemat, liigu “omamiselt kasutamisele” • Väärtusta aega – vähenda ajakadu läbi targa planeerimise ja nutika tegevuse