Merike Kukk ja Natalia Levenko Eesti Panga avatud seminar 24. november 2022

1. Pangalaenude intressimarginaalid Eestis
erinevate laenutüüpide lõikes
Merike Kukk ja Natalia Levenko
Eesti Panga avatud seminar
24. november 2022

2. Motivatsioon:
o Kui 2010. aastate esimeses pooles olid pankade väljastatavate
eluasemelaenude intressimäärad madalamad või võrreldavad euroala
keskmisega, siis 2010-te teises pooles kui euroala riikide intressimäär jätkas
langust, Eestis intressimäär pigem tõusis
o Oluline on aru saada, milliste teguritega on pankade intressimarginaalide
muutused seotud
o Eestis on pangandusturu kontsentratsioon euroala kõrgeim (Kukk, Paulus,
Reigl, „Krediidituru kontsentratsioon ja süsteemne risk Euroopas“, Eesti panga
toimetis 4/2022)
Mis mõjutab pangalaenude intressimarginaalide dünaamikat?
 Mis on põhitegurid
 Konkurentsi/kontsentratsiooni olulisus
 Avaldatud Eesti Panga toimetisena 7/2022
UURIMUSTÖÖ EESMÄRK
2

3. Allikas: Eesti Panga statistikateade 17.11.2022
EESTI JA EUROALA INTRESSIMÄÄRAD 2012-2022
3
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
sept.2012
märts.2013
sept.2013
märts.2014
sept.2014
märts.2015
sept.2015
märts.2016
sept.2016
märts.2017
sept.2017
märts.2018
sept.2018
märts.2019
sept.2019
märts.2020
sept.2020
märts.2021
sept.2021
märts.2022
sept.2022
Tagatisega eluasemelaenud
Eesti euroala
0.0%
1.0%
2.0%
3.0%
4.0%
5.0%
6.0%
7.0%
sept.2012
märts.2013
sept.2013
märts.2014
sept.2014
märts.2015
sept.2015
märts.2016
sept.2016
märts.2017
sept.2017
märts.2018
sept.2018
märts.2019
sept.2019
märts.2020
sept.2020
märts.2021
sept.2021
märts.2022
sept.2022
Ettevõtete laenud
Eesti euroala

4. Hiljutine uurimus euroala riikide kohta:
Benkovskis et al (2021), Latvijas Bankas, Discussion paper 2/2021
 Intressimarginaalide tegurid euroala riikides, andmed 2014.-2020. aastate
kohta
 Turukontsentratsioon (Herfindahl-Hirschmann indeks, HHI) on
intressimarginaaliga positiivselt seotud, tugevam seos väiksemates riikides,
kus on väiksem turg.
 Balti riikides on intressimarginaal, võttes välja kliendiriski, likviidsusriski,
finantseerimiskuludest jm. pangapõhistest näitajatest tulenevad
erinevused, üks kõrgemaid:
o Eesti on viies peale Maltat, Lätit, Küprost ja Leedut (2020. aasta)
o Erinevus Läti ja Saksa pankade turumarginaalide vahel oli ca 2pp
INTRESSIMARGINAALID EUROALAL
4

5. Allikas: Benkovskis et al (2021), Latvijas Bankas, Discussion paper 2/2021
INTRESSIMARGINAALID EUROALAL
5
Balti riikides on
intressimarginaal, võttes välja
kliendiriski, likviidsusriski,
finantseerimiskuludest jm.
pangapõhistest näitajatest
tulenevad erinevused, üks
kõrgemaid:
o Eesti on viies peale Maltat,
Lätit, Küprost ja Leedut
(2020. aasta)
o Erinevus Eesti ja Saksa
pankade turumarginaalide
vahel oli ca 1.8pp

6.  Enamus uurimistöid on kogu krediidituru intressimarginaalide kohta
 Intressimäärad ja marginaalid on laenutüüpide lõikes väga erinevad, kuid varasemalt
tehtud rahvusvahelised uurimused on tehtud kogu laenuturu kohta
 Tarbimislaenude keskmised intressimäärad ja marginaalid on kordades suuremad kui
eluasemelaenu määrad, marginaalide vahe veelgi suurem
 Pankade vaheline erinevus on suurem kui pangasisesed muutused üle aja
 Hainz et al (2014) → Uurimus Tšehhi pangandusturu kohta 2004.-2011. aastatel,
vaadates nelja krediiditurgu eraldi
 Karmelavičius et al (2022) → Lietuvos Bankas uuring intressimarginaale kohta Leedus,
keskendudes ettevõtete laenudele ja eluasemelaenudele
 Oma uurimistöös Eesti kohta eristame nelja laenuturgu: (1) eluasemelaenud, (2)
tarbimislaenud; (3) pikaajalised ja (4) lühiajalised ettevõtete laenud
 Kasutame kättesaadavaid andmeid Eesti Pankade kohta → Eesti Pangale
esitatavad kasumiaruanded, bilanss ja laenustatistika
UURIMISTÖÖ PANUS
6

7. Ho ja Saunders (1981) vahendaja mudel:
 Ho ja Saunders töötasid välja 2-astmelise mudeli, kus eristasid pangapõhiseid (bank
specific) ja turupõhiseid (pure spread) intressimarginaaliga seotud tegureid:
𝑂𝑏𝑠𝑒𝑟𝑣𝑒𝑑 𝑠𝑝𝑟𝑒𝑎𝑑 = 𝑝𝑢𝑟𝑒 𝑠𝑝𝑟𝑒𝑎𝑑 + 𝑏𝑎𝑛𝑘 𝑠𝑝𝑒𝑐𝑖𝑓𝑖𝑐 𝑚𝑎𝑟𝑘𝑢𝑝𝑠
 Pankadel on erinev kliendiprofiil, finantseerimisstrateegia, juhtimine → pangapõhine
marginaal → igal pangal võib olla erinev marginaal
 Ka pankade sees erineb intressimarginaal kliendipõhise riski tõttu
 Turumarginaal (pure spread) kehtib kogu laenuturu kohta → seda mõjutavad
turupõhised tegurid → turu struktuur (konkurents) ja turuintressi risk
 Hilisemad tööd on turupõhiste teguritele lisanud makronäitajad → majandustsükkel
TEOREETILINE RAAMISTIK
7

8. Kasutame pankade andmeid EP-le esitatavatest kasumiaruannetest, bilansist ja
laenustatistikast
Andmed perioodist 2000Q1-2020Q1
Kokku 16 panka, kes pakuvad erinevat tüüpi laene:
 Eluasemelaenud – 12 panka
 Tarbimislaenud – 15 panka
 Pikaajalised ettevõtete laenud – 16 panka
 Lühiajalised ettevõtete laenud – 16 panka
Intressimarginaal (i.k. spread):
o 𝑆𝑝𝑟𝑒𝑎𝑑 = 𝑈𝑢𝑡𝑒 𝑙𝑎𝑒𝑛𝑢𝑑𝑒 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑒𝑠𝑠𝑖𝑚ää𝑟 − 𝑢𝑢𝑡𝑒 𝑑𝑒𝑝𝑜𝑠𝑖𝑖𝑡𝑖𝑑𝑒 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑒𝑠𝑠𝑖𝑚ää𝑟
VALIM
8

9. INTEREST RATE SPREADS
9
ELUASEMELAENUD
Pankade
eluasemelaenude
mediaanmarginaal
vähenes oluliselt kuni
2009. aastani
Peale 2011. aastat on
erinevused pankade
keskmistes
marginaalides
vähenenud

10. INTEREST RATE SPREADS
10
TARBIMISLAENUD
Ka tarbimislaenude
mediaanmarginaal
alanes 2009. aastani
Pankade
marginaalide
erinevused on peale
finantskriisi
suurenenud
2019. aastast on
näha marginaalide
kasvu

11. INTEREST RATE SPREADS
11
PIKAAJALISED
ETTEVÕTETE
LAENUD
Laenumarginaalid
alanesid kuni 2009.
aastani, peale
finantskriisiaegset
tõusu toimus
järjekordne
alanemine, kuid
2018. alates on
marginaalid
kõrgemad

12. INTEREST RATE SPREADS
12
LÜHIAJALISED
ETTEVÕTETE
LAENUD
Sarnane dünaamika
pikaajaliste laenude
marginaalidega

13. EMPIIRILINE MUDEL: 2-ASTMELINE
13
(1) Esimese astme mudelis hindame pangaspetsiifiliste tegurite mõju
intressimarginaalile → fikseeritud efektiga mudel, arvestades ristandmete
omavahelist sõltuvust (cross-sectional dependence):
 Esimese astme mudelis hindame ka ajas muutuva konstandi 𝑐𝑡 → ajas muutuv
turumarginaal 𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡
(2) Teise astme mudeliga hindame makro- ja turupõhiste tegurite seost
turumarginaaliga → ARDL mudel
𝑆𝑝𝑟𝑖𝑡 = 𝑐𝑡 + 𝛾′
𝑋𝑖𝑡−1 + 𝑢𝑖 + 𝜀𝑖𝑡
𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡 = 𝑐0 + 𝑐1𝑇 + ෍
𝑖=1
𝑝
𝜙𝑖 𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡−𝑖 + ෍
𝑗=0
𝑞
𝛽𝑗
′
𝑍𝑡−𝑗 + 𝜖𝑡

14. Neli krediiditurgu
Põhivalimid: panga turuosa ≥ 2% või turul üle kahe aasta.
 Eluasemelaenud – 7 panka
 Tarbimislaenud – 6 panka
 Lühiajalised ettevõtete laenud – 8 panka
 Pikaajalised ettevõtete laenud – 8 panka
MUDELIS KASUTATAV VALIM
14

15. 1. ASTME MUDELI MUUTUJAD
15
Muutuja Muutuja (i.k.) Suhtarv
Krediidirisk Credit risk Provision for loan losses-to-total loans
Alternatiivkulu Opportunity costs Reserves-to-assets
Turu puudused Market imperfections Fees-to-interest income or to-assets
∆ turuosa ∆ market share Change in the market share
∆ laenumahud ∆ volume of loans Volume of loans in logs
Pöördefektiivsus Inverse efficiency Operating costs-to-assets
Likviidsus Liquidity Liquid assets-to-liabilities
Finantseerimisstruktuur Financing structure Deposits-to-liabilities
Juhtimiskvaliteet Management quality Profit-to-assets
Riskikartlikkus Risk aversion Equity-to-assets

16. TULEMUSED
16
Krediidiriskil on oluline
roll eluasemelaenude ja
pikaajaliste ettevõtete
laenude puhul.
Turu puudused on
kõige tähtsam tegur
tarbimislaenude mudelis.
Laenumahu muutus ja
juhtimiskvaliteet on
seotud marginaalide
vähenemisega.
Pöördefektiivsus on
positiivse mõjuga.
Likviidsus korreleerub
vaid lühiajaliste laenude
marginaalidega.
Finantseerimisstruktuu
r on statistiliselt oluline
ainult tarbimislaenude
puhul.
Housing Consumer Long-term
corporate
Short-term
corporate
Credit risk 0.542** 0.367***
Market imperfections 0.257*** 1.766*** 0.248***
∆volume of loans -0.174 -0.982***
Inverse efficiency 0.421 0.205** 0.571**
Liquidity -0.438** -0.298**
Financial structure -0.541**
Management quality -0.177**
Observations 472 407 516 513
Groups 7 6 8 8
Within R2 0.776 0.592 0.713 0.400

17. 17
Eluasemelaenude
puhul muutuvad
intressimarginaalid
peamiselt krediidi-
riski muutuste pärast.
Enne ja pärast buumi-
kriisi perioodi langesid
intressimarginaalid
peamiselt krediidiriski
vähenemise tõttu,
samas aastatel 2006-
2010 kasvasid
marginaalid eelkõige
suurenenud krediidi-
riski tõttu. Väike, kuid
stabiilne panus on turu
puudustel
(tasud/intressitulud) ja
laenumahtude
muutustel.

18. 18
Tarbimislaenude
turul on kõige
olulisem panustaja
turu puudused, st
teenustasud käivad
käsikäes intressi-
marginaalidega.
Üleilmse kriisi ajal
vähenesid
laenumahud ja
see aitas kaasa
marginaalide
kasvule.

19. 19
Pikaajaliste
ettevõtete laenude
turg on sarnane
eluaseme- ja
lühiajaliste
korporatiivlaenude
turuga, kuna
peamised
panustajad on
krediidirisk ja
pöördefektiivsus.
Vaadeldud perioodi
jooksul langesid
teenustasud, aidates
seega kaasa
marginaalide
negatiivsele
dünaamikale.

20. 20
Kõige selgem pilt
on lühiajaliste
ettevõtete laenude
turul, nimelt
pöördefektiivsus
(tegevuskulude ja
varade suhtarv)
aitab kaasa
intressi-
marginaalide
vähenemisele,
samas kui
likviidsuse
muutused on
seotud
marginaalide
kasvuga.
-

21.  Krediidirisk on seotud pikaajaliste laenude marginaalide kasvuga ja seda nii
eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude puhul.
 Turu puudused suurendavad kõige rohkem tarbimislaenude marginaale.
 Kui pankade efektiivsus e juhtimiskvaliteet on madal, siis see tõstab
ettevõtete laenude marginaale.
 Laenumahtude kasv on seotud majapidamistele väljaantavate laenude
väiksemate marginaalidega.
 Suurem likviidsus vähendab lühiajaliste laenude marginaale ja seda nii
tarbimis- kui ka ettevõtete laenude puhul.
1. ASTME TULEMUSED – KOKKUVÕTE
21

22. 2. ASTME MUDEL
22
 Kuna turumarginaal on Eestis mittestatsionaarne näitaja, kasutame turupõhiste
tegurite hindamisel ARDL mudelit → eristame lühiajalisi liikumisi ja pikaajalisi seoseid
 Kasutatavad makro- ja turunäitajad:
o Turukontsentratsioon Herfindahl-Hirschmann indeks (HHI) ja
kontsentratsiooninäitaja (CR3) on laenutüübi põhised, arvutatud laenumahtudest
o Turu intressirisk → Euribori (Talibor/Euribor) volatiilsus
o Majandustsükkel → SKP kasv, inflatsioon, töötus
o Näitajad on standardiseeritud → hinnatud koefitsiendid on otseselt võrreldavad
 Näitame mudeleid, kus ebaolulised näitajad on välja jäetud

23. PURE SPREAD - ROBUSTNESS
23

24. (6.1) (6.2) (6.3) (6.4)
Housing Consumer Long-term
corporate
Short-term
corporate
ADJ (−𝛼)
(−𝛼) -0.194*** -0.434*** -0.319*** -0.717***
(0.055) (0.078) (0.079) (0.099)
LR
Unemployment 0.707*** 0.406*** 0.534***
(0.251) (0.151) (0.091)
HHI 0.959*** -2.633*** 0.717*** 0.377***
(0.244) (0.808) (0.200) (0.111)
Talibor/Euribor 0.292***
volatility (0.103)
Trend -0.076** 0.019** 0.011**
(0.034) (0.009) (0.005)
Constant 2.538***
(0.170)
Adjusted R2 0.172 0.293 0.186 0.450
Observations 79 79 81 81
Bounds tests:
F-test I(0) 0.001 0.000 0.007 0.000
t-test I(0) 0.010 0.000 0.010 0.000
F-test I(1) 0.002 0.001 0.020 0.000
t-test I(1) 0.028 0.001 0.046 0.000
TULEMUSED:
 Marginaal on pika-
ajalises positiivses
seoses töötusega →
tarbimislaenudel kõige
tugevam seos
 Suurema
turukontsentratsiooniga
on seotud kõrgem
marginaal (v.a.
tarbimislaenud, kus seos
on vastupidine)
 Turu intressirisk seotud
ainult lühiajaliste
ettevõtete laenudega

25. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI:
ELUASEMELAENUD
25
Turukontsentratsioon
on kõige enam seotud
eluasemelaenude
intressimarginaalide
muutusega →
kontsentratsiooni
vähenemine alandas
marginaali kuni 2014.
aastani, kuid peale
seda on
kontsentratsioon uuesti
suurenenud

26. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI:
TARBIMISLAENUD
26
Kuigi tarbimislaenuturu
kontsentratsioon on
kõige rohkem
vähenenud, on see
hoopis seotud
intressimarginaali
tõusuga → turg ei toimi
hinnapõhiselt.
Majandustsükli
(töötuse) muutus
tugevalt seotud
intressimarginaali
muutusega

27. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI:
ETTEVÕTETE PIKAAJALISED LAENUD
27
Turukontsentratsiooni
vähenemine aitas
kaasa
intressimarginaalide
langusele kuni 2016.
aastani, kuid alates
2017. aastast on
turukontsentratsioon
pigem suurenenud.
Majandustsükli roll
intressimarginaalide
muutuses on võrreldav
turukontsentratsiooni
omaga

28. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI:
ETTEVÕTETE LÜHIAJALISED LAENUD
28
Lühiajaliste ettevõtete
laenude
intressimarginaalide
muutused on
tugevamalt seotud
majandustsükli kui
turukontsentratsiooni
muutustega.
Intressmäära risk
(volatiilsus) oli oluline
2007.-2010. aastatel.

29. ERINEVATE TEGURITE PANUS TURUMARGINAALI
29
 Turupõhistel teguritel on olulisem
roll intressimarginaalide muutuses
võrreldes pangaspetsiifiliste
teguritega
 Majandustsükkel mõjutab enam
lühiajaliste laenude marginaale,
suurim mõju tarbimislaenudele
 Turukontsentratsioonist tingitud
marginaali muutused on
suuremad eraisikute laenude
puhul
 Euriboril põhinev laenumarginaal
on seotud euribori volatiilsusega
eraisikutele antavate laenude
puhul → euribori tõustes
tõuseb ka marginaal

30. 2. ASTME TULEMUSED – KOKKUVÕTE
30
 Turupõhistel teguritel on olulisem roll intressimarginaalide muutuses võrreldes
pangaspetsiifiliste teguritega
 Majandustsükkel (töötus) mõjutab rohkem lühiajaliste laenude
intressimarginaale, suurim roll majanduslanguse ajal
 Turukontsentratsioonist tingitud marginaali muutused on suuremad eraisikute
laenude puhul
 Tugevaim seos eluasemelaenude intressimarginaalidega
 Tarbimislaenu turg ei toimi hinnapõhiselt
 Intressmäära risk (euribor volatiilsus) seotud lühiajaliste ettevõtete laenude
intressimarginaalidega
 Kuid eraisikutele antavate laenude euriboril põhinev marginaali liigub koos
euribori volatiilsusega → kui Euribor tõuseb, võib oodata ka euriboril põhineva
laenumarginaali tõusu

31. TÄNAME!
KÜSIMUSED?
Merike Kukk ja Natalia Levenko
„Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes“
Eesti Panga toimetis 7/2022

32. Ho and Saunders (1981) dealership model:
 The optimal spread, difference between interest rate of credit and deposits:
s = 𝑎 + 𝑏 =
𝛼
𝛽
+
1
2
𝑅𝜎2
𝑄

𝛼
𝛽
is risk-neutral spread and depends on the elasticity of loan demand and deposit
supply functions → Inelastic functions → monopoly power → larger spread

1
2
𝑅𝜎2
𝑄 first order risk adjustment term
 𝜎2
– variance of the interest rate on deposits and loans
 𝑅 – bank management’s coefficient for absolute risk aversion
 𝑄 – the size of bank transactions
 Other effects on observed bank margins that are not integrated into the dealership
model
o Proxies for institutional costs, regulatory costs and credit risk exposure costs
LITERATURE – THEORETICAL FRAMEWORK
32

33.  Herfindahl Hirschmann Index (HHI):
where N is the number of banks in the market
The estimated index is between 0 and 1, for further analysis we have scaled the
index by 100
 Concentration index (CR3):
where n is 3 largest banks in the market, max value can be 100%
CONCENTRATION INDICES
33
𝐻𝐻𝐼 = ෍
𝑖=1
𝑁
𝑚𝑎𝑟𝑘𝑒𝑡𝑠ℎ𝑎𝑟𝑒𝑖
2
𝐶𝑅(𝑛) = ෍
𝑖=1
𝑛
𝑚𝑎𝑟𝑘𝑒𝑡 𝑠ℎ𝑎𝑟𝑒𝑖

34. ESTIMATIONS – 2ND STEP
34
 The estimated equation can be reparametrized in conditional error-correction
(EC) form:
 With the speed-of-adjustment coefficient 𝛼 = 1 − σ𝑖=1
𝑝
𝜙𝑖
 And the long-run coefficients 𝜃 =
σ𝑗=0
𝑞
𝛽𝑗
𝛼
 Rather short period -> we use BIC information criteria to determine the optimal
number of lags; in the final model max 3 lags are used
 We use Pesaran, Shin and Smith (2001) bounds tests to confirm/reject the
presence of long-term relationship
∆𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡 = 𝑐0 − 𝛼 𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡−1 − 𝜃𝑍𝑡 + ෍
𝑖=1
𝑝
𝜓𝑦𝑖 ∆𝑃𝑠𝑝𝑟𝑡−𝑖 + ෍
𝑗=0
𝑞
Ψ𝑥𝑗
′
∆𝑍𝑡−𝑗 + 𝜖𝑡

35. 35

36. 36

37. EURIBOR SPREADS MODELS
37
Housing Consumer Long-term
corporate
Short-term
corporate
Credit risk 0.576** 0.330***
Market imperfections 0.273*** 1.818*** 0.256***
∆volume of loans -0.085 -0.907***
Inverse efficiency 0.475** 0.308*** 0.677***
Liquidity -0.456*** -0.296***
Financial structure -0.419*
Management quality -0.148***
Observations 472 407 519 516
Groups 7 6 8 8
Within R2 0.806 0.644 0.735 0.367

38. 38

39. 39

40. TURUMARGINAAL JA TURUKONTSENTRATSIOON
40

41. ARDL MUDELI ROBUSTSUSTEST (CUSUM TEST)
41