Ajaloolane Ago Pajur tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Eesti Panga loomise tähistamiseks ettekande „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus".
24. veebruariga 1918 on dateeritud Tallinnas trükitud iseseisvusmanifest ning 24. veebruaril 1919 kinnitas Ajutine valitsus riigipanga põhikirja. Mõlema dokumendi koostajana nimetatakse Juhan Kuke nime. Kes oli Juhan Kukk ning milline oli tema roll manifesti ja põhikirja sünniloos?
Avalik loeng toimus 22. veebruaril 2014, Eesti Panga muuseumis
4. Ühistegevuse edendaja
1906 Valga vastastikune krediidiühing –
asjaajaja-raamatupidaja
1910 Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus –
asjaajaja
1911 Ühistegevusleht – toimetaja
1914 Ühistegevuse büroo – juhataja
1915 Ühistegevuse edendamise selts –
esimees
1917 Eesti tarvitajate ühisuste keskühisus
– nõukogu esimees
Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus
10. Enamlaste aeg
Anton Teetsov
Käspert pöörab pearaamatupidaja poole nõudmisega, et
see asjad üle annaks. See vastab, et temal oma ülemuse
poolt sarnast käsku ei ole ja sellepärast ka midagi üle
anda ei saa. „Ah siis teie heaga üle anda ei taha?“ küsib
Käspert juba õige kurjalt. Herra Teetsov kordab oma
endist vastust ja selle peale käsutab Käspert soldatitele:
„Ajage need inimesed siit välja“ ja demonstratiivses
animarsis jalutavad kõik ametnikud Kooli uulitsalt välja.
Käspert pitseerib kõik ruumid kinni ja seab vahid ustele.
Kui aga järgmisel päeval Kingissepp tööle asub – leiab ta
eest ainult kadastri arhiivi, millega midagi peale ei oska
hakata, ja päevakorra raamatu, mille lehtede vahel
mõnerublaline päeva saldo. Nüüd hakatakse endiseid
ametnikka tagasi kutsuma. Keegi ei ole nõus. Ainult üks
kirjutaja, mingisugune endine vene kiriku salmilaulja,
asub enamlaste ettepanekul töösse, kuid ka tema ei oska
sääl nähtavasti midagi ära teha.
Johannes Käspert
12. Teel iseseisvusele
Vanemate Nõukogu koosolek
18. veebr. 1918 Haritlaste Klubi ruumides
Estonias.
Koos hrad: Jaakson, Saral, Raamot, Neggo,
Kukk, Vilms, Päts.
Harutatakse Eesti iseseisvuse manifesti
projekti. Manifesti alusjooned kiidetakse
ühel häälel hääks. Tema lõpulikuks
redakteerimiseks valitakse komisjon
herradest Kukk, Jaakson, Ast, Peterson, kes
oma töö juba järgmiseks päevaks valmis
peavad tegema.
15. Tallinn, 24. veebruar 1918
Öö vastu 24. veebruari magasime koos praeguse teedeülema hra
Reinokiga Kadriorus, Keskühisuse direktori Namsingi korteris. […]
Umbes kella 4 paiku hommikul äratasid meid tumedad mürtsud ja tugev
akende põrisemine unest. Aknast välja vaadates oli mere poolt välgutaolisi
sähvatusi näha, mille järele tugev mürin käis. Ajasime majarahva, kes
tagumistes tubades magas, üles, et ühiselt selgusele jõuda, mis õieti lahti
on. Elekter oli kinni, sellepärast tuli istuda ja nõu pidada pimedas.
Mürtsude järele jõudsime lõpuks otsusele, et siin suurtüki laskmisega
laevadelt tegemist, umbes Keila sihis. Mürtsutamine kestis umbes ½ tundi,
siis jäi kõik jälle vaikseks. Katsusime uuesti magama jääda, kuid uni oli
erutatud, ja umbes kella 6 ajal saime praeguselt kriminaalpolitsei ülemalt
teate, et Saksa väed Keila ja Nõmme vahel seisvat ja et enamlased kogu
oma krempliga Vene laevadele olevat põgenenud. Uulitsale tulles nägime
mõnd vähemat enamlast Narva maanteed pidi alla kihutavat, kotid ja
pambud vankril ja püss laskevalmis käes. Vist hilisemad kolijad…
16. Tallinn, 24. veebruar 1918
Tarvis oli kõige kiiremalt tegutseda, et mitte linnas anarhia lahti ei
läheks ja et Maapäev oma kõrgemaid funktsioone teostada saaks. Kõige
pealt tulid Vanemate kogu ja Maavalitsuse liikmed varjupaikadest üles
otsida […] Minul isiklikult koos hrade Veileriga, Mikitaga ja
Maavalitsuse liikme Petersoniga tuli rutuliselt korraldada juba varem
valmis töötatud ja vanematekogu poolt heaks kiidetud manifesti
trükkimist ja laialilaotamist. […] Asusime hommiku kella 10 paiku
„Päevalehe“ trükikota Dunkri tänaval, käskjalge ladujate järele saates.
Ladujad seletavad aga, et nemad ei julge isiklikult tööle muidu tulla,
kuid neid mitte just otsekohe väevõimuga ei sunnita. Ei olnud midagi
teha, tuli 2 püssimeest igale järele saata – ja töö algas […] Töö läks
õige kiiresti ja juba kella 2 ajaks olid esimesed eksemplarid trükitud
manifestist „Eestimaa rahvastele“ väljas…
17. Tallinn, 24. veebruar 1918
Samaks ajaks olid minu poolt kokku kutsutud „Estoniasse“ Haritlaste
klubi ruumidesse ka kõik Tallinnas olevad Maapäeva ja Vanemate kogu
liikmed. Päästekomitee oli seks ajaks ka juba omale avaliku asupaiga
praegusse rahaministeeriumi majasse valinud ja Komitee liige Dr.
Konik oli klubisse tulnud, et informatsioone sündmuste üle saada.
Koosolek ei olnud mitte rohkearvuline, aga üks moment on minul siiski
väga selgesti temast meelde jäänud. Kui Dr. Konik sisse astus, hakkas
Maanõukogu liige V. Maasik, selleaegne sotsiaaldemokraat, etteheitvalt
pärima, kelle loaga Päästekomitee on loodud ja iseseisvuse manifest
välja kuulutatud. Tema nägevat siin Maapäeva võimu usurpeerimist. Dr.
Koniku vastus oli siin väga selge ja lühike: kätt tasku poole ulatades
ütles ta Maasikule: „veel üks sõna ja Teid kantakse siit välja!“
18. Tallinn, 24. veebruar 1918
Umbes kella 7 ajaks õhtul sain sel päeval esimest
korda koju. Kuid mahti puhkamiseks ei antud.
Käskjalg tuli Päästekomiteest, et kohe sinna ilmuks,
nimelt Ajutise Valitsuse moodustamisele. Ees leidsin
peale Päästekomitee liigete herra Poska ja
Petersoni. Ajutise Valitsuse liigete nimekiri oli juba
kokku seatud ja minult küsiti nõusolekut raha- ja
riigivaradeministriks. Olin nõus, ehk küll mingi
raha ega vara oma valitsemise alla vastu võtta
seekord ei olnud.
Rahaministeeriumi maja, kus Päästekomitee asus, oli täiesti sõjalaagri moodi. Kuulipildujad
ustel, sõjamehed igasugustes mundrites, valgete sidemetega varrukatel, koolipoisid püssidega,
ratsanikud jne. Eesruumis suur kuumavee katal, kus teed keedeti, ja kotid kuivikutega.
Päästekomitee asukoht oli praegune rahaministri kabinett, kus paar pinki ja üks liht laud kogu
mööbliks oli.
19. Ajutine valitsus
Ajutine Valitsus otsustas kogu ööks kokku
jääda. Lühike tukastus kõvadel pinkidel ja käes
oligi 25. veebruari hommik. Kella 10 ajaks on
vormilik Ajutise Valitsuse koosolek kokku
kutsutud vastasolevatesse reaalkooli
ruumidesse. Mõned ministrid, kes ööd kodus
olid maganud, on aegsasti kohal. Rutuliselt
võetakse vastu mõned dekreedid ja otsused,
mis otsekohe avalikult teada antakse ühes
Ajutise Valitsuse koosseisuga. Punkt kell 12
sõitis jalgrattal akende alt läbi esimene saksa
sõdur, valge krüsanteem rinnas.
22. Ajutise valitsuse III koosseis
(27.11.1918 – 09.05.1919)
Ajutise
valitsuse
asukoht
novembris
1918
23. Rahaministrina
Sularaha hankimas:
• lahkuvalt Saksa võimult u. 1 miljon
• eraannetused ja -laenud u. 1,5 miljonit
• riigimaksud u. 1 miljon
• siselaen 9 miljonit
August Winnig
Pehr Evind Svinhufvud
• välislaen Soomelt 20 miljonit
Alfred Sinisoff
Joakim Puhk
26. Hilisem tegevus
Riigimees
Parlamendis
Majandusmees
Ühistegevuses
Asutav kogu (1919–20)
Riigikogu I koosseis (1920–23)
Riigikogu esimees (1921–22)
Riigikogu II koosseis (1923–26)
Eesti ühistegelise liidu esimees 1919–30
ETK direktor 1923–24, 1926–30
Rahvapanga juhatuse esimees
Tarvitajateühisuse Oma juhatuse liige
Valitsuses
Ettevõtluses
rahaminister Strandmani valitsuses (1919)
rahaminister Tõnissoni valitsuses (1919–20)
kaubandus-tööstusmin. Piibu valitsuses (1920–21)
teedeminister Piibu valitsuses (1920–21)
kaubandus-tööstusminister Pätsi valitsuses (1921)
Riigivanem 1922–23
Eesti Panga direktor 1924–26
Riigi turbatööstuse nõukogu esimees 1925–40
AS Balti puuvillavabriku juhat. esim. 1931–40
AS Kreenbalt direktor 1933–40
Organisatsioonides
Kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige
Üleriikliku tekstiilitöösturite ühingu esimees
Börsikomitee liige