Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask andis 24. oktoobril ülevaate Eesti pangandussektori arengust.

1. Finantsstabiilsuse ülevaade
Jana Kask
Avatud seminar
Eesti Panga muuseumis, 24. oktoobril 2013
1

2. Teemad
• Eesti finantssektori ja seda mõjutava väliskeskkonna areng
• Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
• Hinnangud ja järeldused
2

3. Suurem majandusaktiivsus on vähendanud
rahvusvahelise finantskeskkonna ebakindlust
Mõnes euroala riigis taastub majandus aeglasemalt ning riske
võimendavad kõrge võlakoormus ja nõrk pangandussektor
Euroala SKP reaalkasv ja tööpuudus
4%
14%
12%
2%
10%
0%
8%
6%
-2%
4%
-4%
2%
SKP kvartalikasv (vasak telg)
SKP aastakasv (vasak telg)
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
0%
2003
-6%
tööpuudus (parem telg)
Allikas: EcoWin
3

4. Rahaturuintressimäärad on praeguses
rahapoliitilises keskkonnas püsinud madalal
10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad ja intressimäärad
pankadevahelisel rahaturul
4.0%
3.5%
3.0%
2.5%
2.0%
1.5%
1.0%
0.5%
0.0%
2009
2010
Saksamaa 10a
2011
USA 10a
2012
euroala 3k
2013
USA 3k
Allikas: EcoWin
4

5. Turgude senine suur usaldus on taganud
Põhjamaade pangagruppidele rahastamise hea
kättesaadavuse ja stabiilse hinna
Turult kaasatavate vahendite suur osakaal teeb Rootsi pankade
rahastamise haavatavaks
Põhjamaade ja Euroopa pankade CDS-preemiad
400
350
300
baaspunkti
250
200
150
100
50
0
-50
-100
-150
2008
2009
2010
2011
2012
Euroopa ja Põhjamaade pankade CDSi preemiate vahe
Itraxx Europe Senior Financials
Põhjamaade pangagrupid
2013
Allikas: Bloomberg
5

6. Rootsi ja Norra finantsstabiilsuse oluliseks riskiks
on tõusnud majapidamiste kõrge võlakoormus ja
kinnisvarahindade kiire kasv
Kinnisvarahindade langus võib põhjustada majanduslanguse ja
raskendada pankade võimet finantsturgudelt vahendeid kaasata
Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid
(2005=100)
200
180
160
140
120
100
2005
2006
2007
2008
Stockholm
2009
2010
2011
2012
2013
Oslo
Allikad: Valueguard, Norwegian Association of Real Estate Agents, Eesti Panga arvutused
6

7. Põhjamaade kinnisvaraturu ja võlakoormusega
seotud riske vähendavad majapidamiste
likviidsuspuhvrid
Samas võib majapidamiste finantsvarade likviidsus osutuda ebapiisavaks
Majapidamiste võla ja finantsvara suhe kasutatavasse tulusse 2012.
aasta lõpus
300%
250%
200%
150%
100%
50%
0%
Taani
võlg
Norra
Rootsi
Soome
finantsvarad ilma pensioni- ja kindlustusvarata
euroala
Eesti
sularaha ja hoiused
Allikas: Euroopa Keskpank, Statistics Norway, statistikaametid
7

8. Majanduskasvu aeglustumine ei ole Eesti
ettevõtete maksevõimet halvendanud
Ettevõtete maksekäitumine
20%
18%
16%
14%
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
I pa
II pa
2007
I pa
II pa
2008
I pa
II pa
I pa
II pa
I pa
II pa
2009
2010
2011
viivislaenude osakaal laenuportfellis
maksuvõlgadega ettevõtete osakaal
maksehäiretega ettevõtete osakaal
I pa
II pa
2012
I pa
2013
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank
8

9. Majapidamiste maksevõimega seotud riske on
lisaks madalale EURIBORile aidanud vähendada
ka soodne areng tööturul
Töötuse määr ja palgakasv
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2008
2009
töötuse määr
2010
2011
keskmise brutokuupalga aastakasv
2012
2013
hoiuste aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
9

10. Kinnisvarahinnad on kasvanud
nominaalsest SKPst kiiremini
Kinnisvarahindade, palga ja SKP nominaalkasv
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
-40%
-50%
2008
2009
SKP nominaalkasv
2010
palgakasv
2011
2012
2013
korterite mediaanhinna kasv
Allikad: statistikaamet, maa-amet
10

11. Ligi kümnendiku eluasemelaenuvõtjate laenujääk
on tagatise väärtusest suurem
Eluasemelaenuportfelli jaotus LTV suhte alusel
30.09.2013
laenude arvu alusel
laenumahu alusel
0%
20%
kuni 50%
40%
51-80%
60%
81-100%
80%
100%
üle 100%
11

12. Eluasemelaenude kasv on siiski tagasihoidlik
Pankade laenustandardid ei ole muutunud
Üle 25a tähtajaga uute eluasemelaenude osakaal laenudes ja
eluasemelaenuportfelli kuine muutus
45%
200
40%
150
35%
100
25%
20%
50
mln eurot
30%
15%
10%
0
5%
0%
2005
-50
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
laenujäägi muutus kuus (parem telg)
üle 25a tähtajaga laenude osakaal (vasak telg)
12

13. Eluasemelaenude marginaal ei ole muutunud
Eluasemelaenude intressimäära komponendid
7%
6%
5%
4%
3%
2%
1%
0%
2005
2006
2007
2008
2009
6 kuu EURIBOR
2010
2011
2012
2013
intessimarginaal
13

14. Tänu hoiuste kasvule on pankade laenuportfelli
rahastamine tasakaalustatum
Laenude-hoiuste suhe langes 109% tasemele
Laenud ja hoiused
18,000
160%
16,000
140%
14,000
120%
12,000
100%
10,000
80%
8,000
60%
6,000
40%
4,000
20%
2,000
laenude-hoiuste suhe (vasak telg)
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
2000
1999
1998
0
1997
0%
mln eurot
180%
laenude maht (parem telg)
hoiuste maht (parem telg)
14

15. Pankade kasumlikkust mõjutava puhta intressitulu
kahanemine on peatunud
Ettevaates mõjutab kasumlikkust peamiselt laenunõudlus ja -hind
Pankade puhaskasum ja laenukahjumid
500
5%
4%
300
3%
200
mln eurot
400
2%
100
1%
0
0%
-100
-1%
-200
-2%
-300
-3%
-400
-4%
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
puhaskasum
laenukahjumid (neto)
puhaskasum ilma erakorralise finantstuluta
puhaskasumi suhe varadesse (parem telg)

16. Pankade kapitaliseeritus on tänu heale
kasumlikkusele paranenud
Kapitali kvaliteet on kõrge ja finantsvõimendus madal
Pangandussektori kapitali adekvaatsus
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2008
2009
2010
kapitali adekvaatsus
2011
2012
2013
Tier 1 kapital riskivarade suhtes
Tier 1 kapital koguvarade suhtes
16

17. Peamised riskid ja järeldused

18. Enamik Eesti finantsstabiilsust
ohustavaid riske on väikesed
• Eesti finantsstabiilsust toetab Euroopa mõõtmes
• euroala majanduse pööre kasvule
• vähenenud pinged finantsturgudel
• turud usaldavad Põhjamaade panku
• Eesti mõõtmes toetab finantsstabiilsust
• Eesti majanduse hea kasvuväljavaade
• siinsete pankade hea kapitaliseeritus
• ettevõtete ja majapidamiste stabiilselt hea laenude teenindamise
võime
18

19. Euroala majanduslangus halvendas euroala
pankade varade kvaliteeti märgatavalt
• Varade tegeliku kvaliteedi määramatus on kahandanud usaldust
Euroopa panganduse suhtes
• Euroopa Keskpank ja riiklikud finantsjärelevalveasutused hindavad kõigi
suuremate pankade bilansse ja teevad tugevusanalüüsi
– Ühtsetel alustel pankade hindamine vähendab määramatust ning on
oluliseks eeltingimuseks euroala panganduse toimimist ohustavate
riskide vähendamisele
• Pankadel tuleb kapitali puudujäägi korral kaasata kapitali, esimese
valikuna erasektorist ja viimase võimalusena valitsuste abiga
– Kapitali puudujääk piiraks pankade võimet majandust
laenuandmisega toetada
19

20. Põhjamaade finantssektorit hinnatakse
turvaliseks, kuid kasvanud on kinnisvaraturu riskid
• Põhjamaade jätkuvalt kiirele kinnisvarahindade kasvule võib järgneda kiire
langus
• See kahandaks investorite usaldust Põhjamaade pankade suhtes, kes
rahastavad oma tegevust suuresti kinnisvaralaenudega tagatud
võlakirjadega
• Lisaks otsesele mõjule siin tegutsevatele Põhjamaade pankadele kanduksid
raskused Eestisse ka selle kaudu, et meile olulistel eksporditurgudel võib
tekkida majanduslangus
• Rootsi ja Norra on kinnisvaraturust lähtuvate riskide tõttu karmistanud
laenuandmise tingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel
eluasemelaenude riskantsust suuremaks
20

21. Eestis tegutsevad pangad peaksid
kinnisvaralaenude väljastamisel olema
jätkuvalt ettevaatlikud
• Eestis on kinnisvarahinnad madalate intressimäärade
keskkonnas kiiresti kasvanud
– Kiire kasv võib nii pankadele kui ka nende klientidele
tekitada ebamõistlikke kiire kasvu jätkumise ootusi, mis võib
suurendada kinnisvaralaenude sektori riske
• Pankade ja laenuvõtjate ettevaatlikkuse tõttu on laenuturg
mõjutanud kinnisvaraturu hindu ja tehingumahtusid märksa
vähem kui kinnisvarabuumi ajal
• Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et pangad jätkaksid
senist ettevaatlikku hoiakut kinnisvaralaenude väljastamisel
21

22. Laenuportfelli kasv on pidurdunud ning
võlakoormus jätkab alanemist
Laenu- ja liisinguportfelli maht ja suhe SKPsse
20
140%
18
120%
16
100%
14
12
80%
10
60%
8
6
40%
4
20%
2
laenude ja liisingu maht
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
0%
2002
0
laenude ja liisingu suhe SKPsse
22

23. Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised
riskid
Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti
Põhjamaade kinnisvarahindade kiirele kasvule järgneda võiv järsk langus
ohustab piirkonna majandust ja pangagruppe
Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv tekitab spiraali, kus
pangad, laenuvõtjad ja säästjad hakkavad käituma üha riskantsemalt
väike risk
suur risk
23

24. Eesti pangandussektori vastupanuvõime
hoidmiseks on oluline säilitada kapitali
miinimumnõue 10% tasemel
• 2014. aastast kehtib Euroopa Liidus kõigile pankadele 8% kapitali
adekvaatsuse miinimumnõue
– Eestis on 1997. aastast kapitali adekvaatsuse nõue olnud 10% ning
pangad on Eestis olnud aastaid märksa kõrgemalt kapitaliseeritud
• Vajadus kõrgema kapitaliseerituse järele tuleneb sellest, et Eesti majandus
on avatuse ja jätkuva konvergentsi tõttu enamikest teistest Euroopa Liidu
riikidest märksa muutlikum
– Senine kogemus on näidanud, et nii Eestist kui ka väljast lähtuvad
šokid võivad Eesti majandust ja seeläbi pankade varade kvaliteeti
kahjustada väga kiiresti ja väga suures ulatuses
• Seetõttu on pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks oluline
kehtestada süsteemse riski puhver 2% tasemel – pankade kapitali
miinimumnõue koos puhvriga jääks seega Eestis edasi 10% tasemele
24

25. Eestis põhjustab struktuurset süsteemset riski
majanduse suurem volatiilsus
Ka peamiste kaubanduspartnerite majanduse volatiilsus on kõrge
10
SKP reaalkasvu standardhälve
9
8
7
6
5
4
3
2
1
CH
FR
BE
AT
IT
NL
PL
DE
DK
ES
CY
NO
UK
PT
SE
HU
CZ
FI
LU
SI
SK
IS
GR
IE
BG
RU
HR
LT
EE
LV
0
1996-2013
5 aastat
3 aastat
Allikas: Eurostat, EP arvutused

26. Kavandatavad kapitalinõuete muudatused
alates 2014. aastast
kuni
31.12.2013
alates 2014
10%
8%
süsteemse riski puhver
-
2%*
vastutsükliline puhver
-
0%*
Kapitalinõuded kokku
10%
10%*
kapitali adekvaatsuse miinimumnõue
* ettepanek nõude kehtestamiseks
• Uue regulatsiooni järgi kehtib pankadele lisaks 2,5% kapitali säilitamise
puhver, mille mittetäitmise korral piiratakse panga dividendide ja
boonuste makseid
26