Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm Eesti Pank 28.03.2016

1. Eesti leibkondade finantskäitumise ja
tarbimisharjumuste uuring:
ülevaade tulemustest
Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm
Eesti Pank
28.03.2016
1

2. Ülevaade uuringust
2
• Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring ehk
Household Finance and Consumption Survey (HFCS) on esimene Eestis
läbiviidud küsitlus, mille eesmärk oli saada võimalikult täielik ülevaade
perede varadest ja kohustustest
• Sarnaseid uuringuid viivad läbi või plaanivad läbi viia kõik euroala riigid:
- I laine 2008–2011 (15 euroala riiki)
- II laine 2013–2014 (15 euroala riiki + Eesti, Läti ja Iirimaa)
- III laine 2017 (18 euroala riiki + Leedu)
• Seejärel hakatakse uuringut kordama kolmeaastase intervalliga
• Eesti tulemusi võrdleme esimeses laines osalenud riikide tulemustega
• Eestis viidi küsitlus läbi märtsist juunini 2013
• Uuringus osales 2220 Eesti leibkonda

3. Uuringu eesmärk on saada ülevaade leibkonna
bilansist ja netovarast
3
LEIBKONNA BILANSS
VARAD* KOHUSTUSED**
Reaalvarad: Tagatisega laenud:
Peamine elukoht Kinnisvaralaenud, mille tagatiseks on
Muu kinnisvara leibkonna peamine elukoht (LPE)
Ettevõtlusvara (aktiivne omand) Kinnisvaralaenud muu kinnisvara tagatisel
Sõidukid
Väärisesemed
Finantsvarad: Tagatiseta laenud:
Nõudmiseni hoiused Arvelduskrediit
Säästuhoiused Krediitkaardivõlg
Elukindlustuspoliisid Muud tagatiseta laenud
Investeerimisfondid
Võlakirjad
Börsil kaubeldavad aktsiad
Ettevõtlusvara (passiivne omand)
Võlgnevused leibkonna ees
III samba pensionifondid, elukindlustus
Muud finantsvarad (futuurid, optsioonid,
väärismetallid, litsentsitasud jm)
NETOVARA = VARAD* - KOHUSTUSED**
*Varad ei sisalda sularaha ja II samba pensionifonde
** Kohustused ei sisalda autode jm sõidukite liisinguid

4. Uuringu tulemused
4

5. NETOVARA
5

6. Eesti leibkondadel on suhteliselt vähe vara
• Netovara mediaanväärtus oli Eestis 43 600 eurot (95% usalduspiirid 39,3 – 47,9)
• Euroala mediaan oli 109 200 eurot (2,5 korda kõrgem kui Eestis)
• Võrreldes uuringu esimeses laines osalenud riikidega oli Eestis kõige madalam netovara mediaan
6
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450

7. Netovara aritmeetiline keskmine on mediaanist
üle kahe korra suurem (nii Eestis kui ka euroalal)
7
• Netovara aritmeetiline keskmine on Eestis 97 100 eurot (95% usalduspiirid
83,8 – 110,4)
• Euroala aritmeetiline keskmine on 230 800 eurot (2,4 korda kõrgem kui Eestis)
0
100
200
300
400
500
600
700
800

8. Netovara on ebavõrdselt jaotunud
8
Netovara jaotus: Lorenzi kõver
• Lorenzi kõver näitab leibkondade varade kumulatiivset osakaalu koguvarades,
kusjuures leibkonnad on järjestatud netovara alusel (alates väikseima varaga
leibkondadest kuni suurimani).
• Eesti Lorenzi kõveral paremaks iseloomustamiseks võib välja tuua kõvera
väärtused kvintiilide kohta. Näiteks alumine kvintiil ehk 20% omab 0,15%
varadest, alumised kaks kvintiili ehk 40% 3,8% varadest, samas ülemine kvintiil
71% varadest.
0%
20%40%60%80%
100%
Netovarakumulatiivneosakaal
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Leibkondade kumulatiivne osakaal

9. Varade jaotus on ebavõrdsem kui
sissetulekute jaotus
9
Netovara ja sissetulekute Lorenzi kõverad
0%
20%40%60%80%
100%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Leibkondade kumulatiivne osakaal
Netovara Sissetulek

10. Netovara Gini koefitsiendid euroala riikides
10
• Gini koefitsient on ebavõrdsuse mõõdik, mis varieerub nullist üheni. Mida lähemal on see ühele,
seda ebavõrdsem on varade jaotus. Eesti netovara Gini koefitsient oli 0,69 (euroalal 0,68)
• Sissetulekute Gini koefitsient oli Eestis 2013. aastal 0,36
• Kõrge varade ebavõrdsuse tase Eestis pole ootuspärane, kuna:
1) riikides, kus on kõrge koduomanike osakaal, on varad võrdsemalt jaotunud
2) netovara Gini koefitsiendid on madalad Slovakkias ja Sloveenias, kus on meiega sarnane
ajalooline taust (postsotsialistlikud riigid, eluruumide erastamine 1990ndatel)
0,00 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80
Austria
Saksamaa
Küpros
Eesti
Prantsusmaa
Portugal
Soome
Luksemburg
Holland
Itaalia
Belgia
Malta
Hispaania
Kreeka
Sloveenia
Slovakkia
Euroala

11. VARADE STRUKTUUR
11

12. Peamise osa varadest moodustavad reaalvarad,
finantsvarade osakaal on tagasihoidlik
12
90%
10%
Eesti
83%
17%
Euroala
Reaalvarad
Finantsvarad
Eestis on reaalvarade osakaal varades suurem (90%) kui euroalal keskmiselt (83%)

13. Reaalvaradest moodustavad suurima osa kodu
ja muu kinnisvara
13
61%
23%
3%
2%
12%
Euroala
Peamine elukoht
Muu kinnisvara
Sõidukid
Väärisesemed
Ettevõtlusvara
(aktiivne omand)
56%
19%
4%
1%
20%
Eesti
Varad ettevõtetes, kus leibkonnaliikmed lisaks omandisuhtele ka igapäevaselt töötavad,
moodustavad Eestis reaalvaradest suurema osa (20%) kui euroalal keskmiselt (12%)

14. Finantsvarad on Eestis vähe hajutatud,
peamiselt omatakse pangahoiuseid
14
68%
5%
9%
8%
10%
Eesti
43%
23%
2%
26%
5%
Euroala
Hoiused
Investeerimisfondid,
väärtpaberid
Võlgnevused leibkonnale
Vabatahtlikud pensionifondid,
elukindlustus
Muud finantsvarad

15. Kinnisvaralaenud moodustavad Eestis 95%
laenudest
15
85%
10%
5%
Eesti
63%
20%
17%
Euroala
Kodulaenud
Muud
kinnisvaralaenud
Tagatiseta laenud

16. Noortel peredel on Eestis suhteliselt palju vara
16
• Euroalal on peredel enim vara enne pensionileminekut, Eestis on kõige varakamad nooremad
pered (vanusegrupid 35-44 ja 45-54)
• Põhjused:
- noorematel peredel on Eestis suhteliselt suured sissetulekud
- noorematel on olnud võimalus soetada laenuga kinnisvara, mille väärtus on
suurem
• Ka laenud on Eestis kontsentreerunud noorematele leibkondadele, alates vanusest 55+ on
laenukoormus nullilähedane
• Põhjused:
- vanematel leibkondadel oli võimalus eluase 90ndatel erastada
- eluasemelaenude turg kujunes välja suhteliselt hiljuti

17. Koduomanikel on oluliselt enam vara kui
rentnikel
Netovara
mediaan
(€1000)
Netovara
aritmeetiline
keskmine
(€1000)
Varade
aritmeetiline
keskmine
(€1000)
Kohustuste
aritmeetiline
keskmine
(€1000)
Osakaal
kogu
netovarast
(%)
Leibkondade
osakaal (%)
Rentnikud vs omanikud
Koduomanikud (ilma laenuta) 56.6 98.8 99.5 0.7 58.9 57.9
Koduomanikud (laenuga) 69.5 172.6 213.4 40.8 33.2 18.7
Rentnikud 1.5 32.7 35.0 2.5 7.9 23.4
Kõik leibkonnad 43.6 97.1 105.6 8.6 100.0 100.0
17

18. Ettevõtjatel on oluliselt rohkem vara kui
muudel leibkondadel
Netovara
mediaan
(€1000)
Netovara
aritmeetiline
keskmine
(€1000)
Varade
aritmeetiline
keskmine
(€1000)
Kohustuste
aritmeetiline
keskmine
(€1000)
Osakaal
kogu
netovarast
(%)
Leibkondade
osakaal (%)
Leibkonna viiteisiku hõivestaatus
Palgatöötajad 52.0 101.3 113.1 11.9 59.9 57.4
Ettevõtjad 116.4 378.2 402.0 23.9 19.9 5.1
Pensionärid 32.7 58.8 59.4 0.6 16.2 26.8
Muud mittehõivatud 9.5 35.8 39.6 4.0 3.9 10.6
Kõik leibkonnad 43.6 97.1 105.6 8.6 100.0 100.0
18

19. FINANTSKOORMUS
19

20. Eesti leibkondade finantskoormus on euroala
keskmisest madalam
20
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
Laenu-vara suhtarv (%)
0
50
100
150
200
250
Laenu-sissetuleku suhtarv (%)
• Finantskoormuse suhtarvud on arvutatud perede kohta, kellel on laenud
• Optimaalne laenukoormus on seda suurem, mida suurem ja stabiilsem on sissetulek
• Võrreldes sarnast sissetulekut omavate riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus
suhteliselt suur (Eesti Panga Majanduse Rahastamise Ülevaade, veebruar 2016)
• Väikse sissetulekuga laenu võtnud peredel on Eestis suur laenukoormus

21. Kodulaenude jääk on võrreldes eluaseme
väärtusega suhteliselt suur
21
0
10
20
30
40
50
60
Kodulaenu tagatuse suhtarv (%)
• Kodulaenu tagatuse suhtarv on Eestis euroala keskmisest suurem kahel peamisel põhjusel:
1) enamik eluasemelaene võeti buumiaastatel, mil kinnisvarahinnad olid kõrged,
buumile järgnes hindade korrektsioon
2) Eesti eluasemelaenud on suhteliselt hiljuti võetud, seetõttu on tagasimaksmata osa
suur
• Laenujääk ületab eluaseme väärtust (kodulaenu tagatuse suhtarv oli üle 100%) ligikaudu
kümnendikul Eesti leibkondadest

22. Eesti leibkondadel on toimetulekuvaru
ligikaudu ühe kuu sissetuleku väärtuses
22
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Likviidsete netovarade-sissetuleku suhtarv (%)
Pensionäridel on võrreldes sissetulekuga suurimad finantspuhvrid (nii Eestis kui ka euroalal)

23. KOKKUVÕTE
23

24. Peamised järeldused
24
• Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus on 43 600 eurot (95% usalduspiirid 39
300–47 900 eurot)
• Varade ebavõrdsus on Eestis suhteliselt suur, mis on osaliselt põhjustatud
kinnisvarahindade suurtest piirkondlikest erinevustest
• Kõige suurema osa varadest moodustab leibkonna peamine elukoht (50%
brutovarast)
- kinnisvara osakaal kogu brutovarast on 67,5%
• Peamise elukoha tagatisel antud laenud moodustavad suurima osa laenudest (85%
kogulaenust)
- kinnisvaralaenude osakaal kogulaenust on 95%
• Finantsvarade osakaal on suhteliselt väike (10% brutovarast)
• Laenu võtavad peamiselt nooremad ja kõrgema sissetulekuga pered
• Eesti leibkondade finantskoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka
finantspuhvreid on vähem

25. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Autorite kontaktid:
Jaanika.Merikyll@eestipank.ee
Tairi.Room@eestipank.ee
25

26. Finantskoormuse näitajad: mõistete selgitused
26
• Laenu-vara suhtarv: leibkonna võlgnevuste koguväärtus jagatud varade koguväärtusega.
Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta.
• Laenu-sissetuleku suhtarv: leibkonna võlgnevuste koguväärtus jagatud aastase
brutosissetulekuga. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta.
• Laenu teenindamise–sissetuleku suhtarv: leibkonna kuiste laenumaksete ja kuise
brutosissetuleku jagatis. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta.
Arvelduskrediidiga ja krediitkaardivõlgnevusega seotud laenumakseid pole arvesse võetud,
kuna selle kohta uuringus andmeid ei kogutud.
• Laenujäägi suhe eluaseme väärtusse: eluasemelaenu jääk jagatud eluaseme antud hetke
väärtusega. Arvutatud eluasemelaene omavate leibkondade kohta.
• Likviidsete netovarade–sissetuleku suhtarv: netovarade koguväärtus jagatud leibkonna
aastase brutosissetulekuga. Likviidsed netovarad saadakse, kui liidetakse järgmiste varade
väärtused: deposiidid, investeerimisfondid, võlakirjad, ettevõtlusvara (passiivne omand) ja
börsil kaubeldavad aktsiad. Sellest lahutatakse arvelduskrediit, krediitkaardivõlad jm
tagatiseta laenud. Arvutatakse kõikide leibkondade kohta.

27. Uuringus osalenud leibkonna esindaja
(Household reference person, HRP)
Canberra Grupi definitsioon
Järgnevaid kriteeriume rakendatakse alltoodud järjekorras, kuni üks isik on
leibkonna viiteisikuna (inimene, kes vastab küsitlusele) välja valitud:
• üks partneritest (vaba)abielus, kellel on ülalpeetavad lapsed
• üks partneritest (vaba)abielus, kellel pole ülalpeetavaid lapsi
• üksikvanem ülalpeetavate lastega
• suurimat sissetulekut omav isik
• vanim isik
Allikas: Canberra Group Handbook on Household Income Statistics, UNECE
2011
27