1. Finantsstabiilsuse ülevaade
23.10.2013

2. Teemad
• Eesti finantssektori ja seda mõjutava väliskeskkonna areng
• Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
• Hinnangud ja järeldused
2

3. Suurem majandusaktiivsus on vähendanud
rahvusvahelise finantskeskkonna ebakindlust
Mõnes euroala riigis taastub majandus aeglasemalt ning riske
võimendavad kõrge võlakoormus ja nõrk pangandussektor
Euroala SKP reaalkasv ja tööpuudus
4%
14%
12%
2%
10%
0%
8%
-2%
6%
4%
-4%
2%
SKP kvartalikasv (vasak telg)
SKP aastakasv (vasak telg)
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
0%
2003
-6%
tööpuudus (parem telg)
Allikas: EcoWin
3

4. Rahaturuintressimäärad on praeguses
rahapoliitilises keskkonnas püsinud madalal
10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad ja intressimäärad
pankadevahelisel rahaturul
4.0%
3.5%
3.0%
2.5%
2.0%
1.5%
1.0%
0.5%
0.0%
2009
2010
2011
Saksamaa 10a
USA 10a
2012
euroala 3k
2013
USA 3k
Allikas: EcoWin
4

5. Turgude senine suur usaldus on taganud Põhjamaade
pangagruppidele rahastamise hea kättesaadavuse ja
stabiilse hinna
Turult kaasatavate vahendite suur osakaal teeb
Rootsi pankade rahastamise haavatavaks
Põhjamaade ja Euroopa pankade CDS-preemiad
baaspunkti
400
350
300
250
200
150
100
50
0
-50
-100
-150
2008
2009
2010
Euroopa ja Põhjamaade pankade CDSi preemiate vahe
2011
2012
Itraxx Europe Senior Financials
2013
Põhjamaade pangagrupid
Allikas: Bloomberg
5

6. Rootsi ja Norra finantsstabiilsuse oluliseks riskiks
on tõusnud majapidamiste kõrge võlakoormus ja
kinnisvarahindade kiire kasv
Kinnisvarahindade langus võib põhjustada majanduslanguse ja raskendada
pankade võimet finantsturgudelt vahendeid kaasata
Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid (2005=100)
200
180
160
140
120
100
2005
2006
2007
2008
Stockholm
2009
2010
Oslo
2011
2012
2013
Allikad: Valueguard, Norwegian Association of Real Estate Agents, Eesti Panga arvutused
6

7. Majanduskasvu aeglustumine ei ole Eesti
ettevõtete maksevõimet halvendanud
Ettevõtete maksekäitumine
20%
18%
16%
14%
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
I pa
II pa
2007
I pa
II pa
I pa
II pa
I pa
II pa
I pa
II pa
I pa
II pa
2008
2009
2010
2011
2012
viivislaenude osakaal laenuportfellis
maksuvõlgadega ettevõtete osakaal
maksehäiretega ettevõtete osakaal
I pa
2013
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank
7

8. Majapidamiste maksevõimega seotud riske on
lisaks madalale EURIBORile aidanud vähendada
ka soodne areng tööturul
Töötuse määr ja palgakasv
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2008
2009
töötuse määr
2010
2011
keskmise brutokuupalga aastakasv
2012
2013
hoiuste aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
8

9. Kinnisvarahinnad on kasvanud
nominaalsest SKPst kiiremini
Kinnisvarahindade, palga ja SKP nominaalkasv
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
-40%
-50%
2008
2009
SKP nominaalkasv
2010
palgakasv
2011
2012
2013
korterite mediaanhinna kasv
Allikad: statistikaamet, maa-amet
9

10. Eluasemelaenude kasv on siiski tagasihoidlik
Pankade laenustandardid ei ole muutunud
Üle 25a tähtajaga uute eluasemelaenude osakaal laenudes ja
eluasemelaenuportfelli kuine muutus
45%
200
40%
150
35%
30%
100
mln eurot
25%
20%
50
15%
10%
0
5%
0%
-50
2005
2006
2007
2008
2009
laenujäägi muutus kuus (parem telg)
2010
2011
2012
2013
üle 25a tähtajaga laenude osakaal (vasak telg)
10

11. Eluasemelaenude marginaal ei ole muutunud
Eluasemelaenude intressimäära komponendid
7%
6%
5%
4%
3%
2%
1%
0%
2005
2006
2007
2008
2009
6 kuu EURIBOR
2010
2011
intessimarginaal
2012
2013
11

12. Tänu hoiuste kasvule on pankade laenuportfelli
rahastamine tasakaalustatum
laenude-hoiuste suhe (vasak telg)
hoiuste maht (parem telg)
2013
2012
2011
2010
2009
18,000
16,000
14,000
12,000
10,000
8,000
6,000
4,000
2,000
0
2008
2007
2006
2005
2003
2002
2001
2000
1999
1998
1997
2004
Laenud ja hoiused
180%
160%
140%
120%
100%
80%
60%
40%
20%
0%
mln eurot
Laenude-hoiuste suhe langes 109% tasemele
laenude maht (parem telg)
12

13. Pankade kapitaliseeritus on tänu heale
kasumlikkusele paranenud
Kapitali kvaliteet on kõrge ja finantsvõimendus madal
Pangandussektori kapitali adekvaatsus
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2008
2009
kapitali adekvaatsus
2010
2011
Tier 1 kapital riskivarade suhtes
2012
2013
Tier 1 kapital koguvarade suhtes
13

14. Peamised riskid ja järeldused

15. Enamik Eesti finantsstabiilsust
ohustavaid riske on väikesed
• Eesti finantsstabiilsust toetab Euroopa mõõtmes
•
•
•
euroala majanduse pööre kasvule
pingelangus finantsturgudel
turud usaldavad Põhjamaade panku
• Eesti mõõtmes toetab finantsstabiilsust
•
•
•
Eesti majanduse hea kasvuväljavaade
siinsete pankade hea kapitaliseeritus
ettevõtete ja majapidamiste stabiilselt hea laenude teenindamise võime
15

16. Euroala majanduslangus halvendas euroala
pankade varade kvaliteeti märgatavalt
•
Varade tegeliku kvaliteedi määramatus on kahandanud usaldust
Euroopa panganduse suhtes
•
Euroopa Keskpank ja riiklikud finantsjärelevalveasutused hindavad kõigi
suuremate pankade bilansse ja teevad tugevusanalüüsi
– Ühtsetel alustel pankade hindamine vähendab määramatust ning on
oluliseks eeltingimuseks euroala panganduse toimimist ohustavate
riskide vähendamisele
•
Pankadel tuleb kapitali puudujäägi korral kaasata kapitali, esimese
valikuna erasektorist ja viimase võimalusena valitsuste abiga
– Kapitali puudujääk piiraks pankade võimet majandust
laenuandmisega toetada
16

17. Põhjamaade finantssektorit hinnatakse
turvaliseks, kuid kasvanud on kinnisvaraturu riskid
•
Põhjamaade jätkuvalt kiirele kinnisvarahindade kasvule võib järgneda
kiire langus
•
See kahandaks investorite usaldust Põhjamaade pankade suhtes, kes
rahastavad oma tegevust suuresti kinnisvaralaenudega tagatud
võlakirjadega
•
Lisaks otsesele mõjule siin tegutsevatele Põhjamaade pankadele
kanduksid raskused Eestisse ka selle kaudu, et meile olulistel
eksporditurgudel võib tekkida majanduslangus
•
Rootsi ja Norra on kinnisvaraturust lähtuvate riskide tõttu karmistanud
laenuandmise tingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel
eluasemelaenude riskantsust suuremaks
17

18. Eestis tegutsevad pangad peaksid
kinnisvaralaenude väljastamisel olema
jätkuvalt ettevaatlikud
•
Eestis on kinnisvarahinnad madalate intressimäärade keskkonnas kiiresti
kasvanud
– Kiire kasv võib nii pankadele kui ka nende klientidele tekitada
ebamõistlikke kiire kasvu jätkumise ootusi, mis võib suurendada
kinnisvaralaenude sektori riske
•
Pankade ja laenuvõtjate ettevaatlikkuse tõttu on laenuturg mõjutanud
kinnisvaraturu hindu ja tehingumahtusid märksa vähem kui
kinnisvarabuumi ajal
•
Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et pangad jätkaksid senist
ettevaatlikku hoiakut kinnisvaralaenude väljastamisel
18

19. Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti
Põhjamaade kinnisvarahindade kiirele kasvule järgneda võiv järsk langus ohustab piirkonna
majandust ja pangagruppe
Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv tekitab spiraali, kus pangad, laenuvõtjad ja säästjad
hakkavad käituma üha riskantsemalt
väike risk
suur risk
19

20. Eesti pangandussektori vastupanuvõime
hoidmiseks on oluline säilitada kapitali
miinimumnõue 10% tasemel
•
2014. aastast kehtib Euroopa Liidus kõigile pankadele 8% kapitali adekvaatsuse
miinimumnõue
– Eestis on 1997. aastast kapitali adekvaatsuse nõue olnud 10% ning pangad
on Eestis olnud aastaid märksa kõrgemalt kapitaliseeritud
•
Vajadus kõrgema kapitaliseerituse järele tuleneb sellest, et Eesti majandus on
avatuse ja jätkuva konvergentsi tõttu enamikest teistest Euroopa Liidu riikidest
märksa muutlikum
– Senine kogemus on näidanud, et nii Eestist kui ka väljast lähtuvad šokid
võivad Eesti majandust ja seeläbi pankade varade kvaliteeti kahjustada väga
kiiresti ja väga suures ulatuses
•
Seetõttu on pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks oluline kehtestada
süsteemse riski puhver 2% tasemel – pankade kapitali miinimumnõue koos
puhvriga jääks seega Eestis edasi 10% tasemele
20

21. Kavandatavad kapitalinõuete muudatused
alates 2014. aastast
kuni 31.12.2013
alates 2014
10%
8%
süsteemse riski puhver
-
2%*
vastutsükliline puhver
-
0%*
Kapitalinõuded kokku
10%
10%*
kapitali adekvaatsuse miinimumnõue
* ettepanek nõude kehtestamiseks
•
Uue regulatsiooni järgi kehtib pankadele lisaks 2,5% kapitali säilitamise
puhver, mille mittetäitmise korral piiratakse panga dividendide ja
boonuste makseid
21

22. Täname!