Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettekanne Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil

1. Eesti ja euroala majandusest
Ardo Hansson

2. -4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikad: IMF WEO Update January 2016, April 2015 (katkendlik joon)
Suuremate majanduste majanduskasv
prognoos
Ameerika Ühendriigid
Jaapan
Venemaa
Maailmamajanduse kasv on osutunud
oodatust aeglasemaks
• Arenevate riikide kasv aeglustus eelmisel aastal viiendat aastat järjest
• Maailmamajanduse kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi
• Venemaa majanduses pole veel paranemise märke näha
2
Hiina

3. Toormete hinna langus on jätkunud
• Nafta on selle aasta alguses odavnenud, vastupidiselt oodatule
• Kuna nafta edasiseks odavnemiseks on vähe ruumi, siis kaob inflatsioonist varasem suur
negatiivne panus
3
0
20
40
60
80
100
120
1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016
Nafta, USD/barrel
-46%
-40%
Allikas: Thomson Reuters

4. -200%
-150%
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
1/1/2013 1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016
USD/EUR vahetuskurss (vasak telg)
SEK/EUR vahetuskurss (vasak telg)
RUB/EUR vahetuskurss (parem telg)
Euro odavnemine on piiranud energia hinna alanemist
ja suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet
• Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui kaks aastat tagasi
• Euro vahetuskurss on Eesti kaubanduspartnerite valuutade suhtes viimasel
kahel aastal ulatuslikult kõikunud ja kallinenud
4Allikas: Thomson Reuters
Euro kursi muutus 2013. aasta algusega võrreldes

5. Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. aastaks 1,6%ni
ÜTHI-inflatsioon, %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Majanduskasv kvartali võrdluses, %
2014 2015* 2016* 2017*
0,4% 0,1% 1,0% 1,6%
2014 2015* 2016* 2017*
0,9% 1,5% 1,7% 1,9%
* prognoos
5

6. Madal inflatsioon võimaldab Eurosüsteemil intresse
madalana hoida, kuid edasine intressilangetamise
ruum praktiliselt puudub
6Allikas: Euroopa Keskpank, Bloomberg

7. • Viimastest meetmetest kõige suurema mahuga on laiendatud varaostuprogramm, mille
raames ostetakse nii riigivõlakirju, pankade kaetud võlakirju kui ka varaga tagatud võlakirju
(ABS):
– kuine ostumaht on 60 miljardit eurot;
– ostud kestavad kuni märtsini 2017 või seni, kuni euroala inflatsiooni dünaamika on
kooskõlas Eurosüsteemi mandaadiga hoida inflatsioon euroalal alla kahe protsendi, kuid
selle lähedal;
– väga hoolikalt tuleb silmas pidada varaostudega kaasnevaid ohte.
• (Eel-)kommunikatsioonil on järjest tähtsam roll rahapoliitika ülekandemehhanismides.
– Samas näitas 2015. a viimaste kuude kogemus, et turuootuste juhtimisel peab säilitama
mõõdutunde.
• Rahapoliitika saab pakkuda tuge nõudluskeskkonnale, kuid see ei asenda reforme teistes
majanduspoliitika valdkondades.
Lisaks standardsetele meetmetele kasvanud
mittestandardsete meetmete roll
7

8. • Laiendatud varaostuprogrammi raames ostab Eesti Pank iga kuu
keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju (valdavalt Euroopa
institutsioonide võlakirjad).
• Eesti Pank on rahapoliitilises diskussioonis pidanud oluliseks rõhutada
järgmist:
– euroala madalal inflatsioonil on ka väliseid põhjuseid (näiteks nafta
hindade äärmiselt järsk langus), mis pigem soodustavad nõudlust;
– püsivalt madal intressikeskkond toob kaasa täiendavaid riske
finantsstabiilsusele;
– valitsuse võlakirjade ostmine alandab nende võla teenindamise kulu
ning võib kahjustada riigi rahanduse ja struktuurireformide kvaliteeti.
Eesti Panga rollist Eurosüsteemis
8

9. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Euroopa Keskpank
Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2015
3 kuu EURIBOR
Rahaturgudel jääb negatiivne intressimäär kestma
prognoos
9

10. -1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
-0,2%
-0,1%
2,1% 2,1% 2,2%
Pangalaenude intressimäärad
0,0%
2,5% 2,6%
2,7%
Rahastamistingimused püsivad Eestis soodsad
• Laenuintressimäärad jäävad järgmisel kahel aastal madalaks
• Laenukasv küll kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus jätkab vähenemist
prognoos
10

11. Investeeringud väljuvad madalseisust
• Suurim osa investeeringute vähenemisest 2015. aastal tuli energeetikasektorist, kuid
ka ülejäänud tegevusaladel soetati vähem tootmiskapitali
• Ettevõtted ja majapidamised jäävad investeeringute tegemisel vaoshoituks
-6,1%
1,1%
4,8%
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
2012 2013 2014 2015 2016 2017
valitsemissektor (pp) ettevõtted (pp) majapidamised (pp) investeeringud kokku (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Investeeringute kasv
11

12. Eesti majanduse investeeringumahukus on
vähenenud, kuid osaliselt on see ootuspärane muutus
Eesti, 2000–2007
Eesti, 2014
7%
9%
11%
13%
15%
17%
19%
21%
5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000
investeeringuteosakaalSKPs
ostujõuga korrigeeritud SKP tase elaniku kohta 2010. aasta ELi hindades
Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetuleku tase ELi riikides*
*2000.–2007. aasta keskmine
Allikad: Eurostat, Eesti Pank
12

13. Kindlustunne on paranenud, kuid püsib ajaloolisest
keskmisest madalam
13Allikas: Euroopa Komisjon Viimane vaatlus: detsember

14. Ekspertide hinnang hetkeolukorrale on pisut
halvenenud
14
Horisontaaltelg: ekspertide
hinnang jooksvale olukorrale
Vertikaaltelg: hinnang olukorrale 6
kuu pärast
Allikas: EKI

15. Välisnõudlus toetab Eesti kasvu väljavaadet, kuid
välisnõudluse paranemine on aeglane
• Välisnõudluse taastumine on mitmel varasemal korral jäänud ootustele alla
-4
-2
0
2
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp)
Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank
prognoos
Välisnõudluse kasv
15

16. Nõrga välisnõudlusega toimetulemiseks on
konkurentsivõimelisus äärmiselt oluline
• Eesti eksportijad peavad hakkama saama toodangu hinna languse ja samaaegse
palgakulude kasvuga
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2013 2014 2015
keskmise palgaväljamakse aastane muutus
ekspordihindade aastane muutus (ilma naftatoodete ja koksita)
ettevõtete kasumi aastane muutus (kolme kvartali libisev keskmine)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, maksu- ja tolliamet 16

17. Ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud
-10%
-5%
0%
5%
10%
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Pank
Majandusindikaatorite aastane muutus 2015. aasta kolmandas kvartalis
* Kolme kvartali libisev keskmine
keskmine
palgaväljamakse
jaemüük
reaalne
majanduskasv
toodang
töötaja kohta
püsivhindades
hõive
ettevõtete
investeeringud
jooksevhindades
kaubaeksport
jooksevhindades
ettevõtete
kasum*
17

18. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta
nominaalse tööjõu ühikukulu kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Tööjõukulude muutus
Tööjõu nappuse tõttu palgatõus eriti ei aeglustu
• Tööjõukulude osa lisandväärtuses jääb eelmiste aastatega võrreldes suuremaks
• Edasise palgatõusu eelduseks on lisandväärtuse kasv töötaja kohta
18

19. 5.9% 5.8%
7.1%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuudus kestuse järgi
Tööpuuduse määr on ligilähedane buumiajale
• Tööturul osalemise aktiivsus on kasvanud selle sajandi kõrgeima tasemeni
• 2017. aastal tööpuuduse määr suureneb, sest osa töövõimereformiga
tööturule sisenejatest ei leia rakendust
prognoos
19

20. Töökohale sobivus on ületanud ootusi
• Vakantsete töökohtade arv pole hakanud kuhjuma, seega on võimalus
palgasurvete edasiseks tõusuks olemas
20
III kv 2015
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
0% 4% 8% 12% 16% 20%
tööjõupuudus(baromeetrinäitaja)
töötuse määr (hooajaliselt tasandatud)
Beveridge'i kõver Eestis (III kv 2003 – III kv 2015)
Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Eesti Pank

21. Tööturg on muutunud efektiivsemaks
• Üle- ja alakvalifikatsiooni indikaatorid ei ole viimastel aastatel eriti muutunud
21
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
kõrghariduseta töötajate osakaal juhtide ja tippspetsialistide seas
kõrgharitute osakaal, kes peavad end ülekvalifitseerituks
töötajate osakaal, kes on enda hinnangul alakvalifitseeritud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

22. Hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest
elanike arv kahaneb
-4
-2
0
2
4
6
8
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tootlikkuse panus (pp) hõive panus (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Eesti majanduskasvu allikad
Allikas: statistikaamet
prognoos
22

23. 1,2%
2,2% 3,1%
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2012 2013 2014 2015 2016 2017
netoeksport (pp) investeeringud (pp) varud ja statistiline vahe (pp)
eratarbimine (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks
• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeeringuid
• Inflatsiooni kiirenemine kahandab eratarbimise kasvu
23

24. -0,4%
1,2%
2,9%
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tarbijahindade muutus
Inflatsioon järgmistel aastatel kiireneb
• Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline: kallinevad toorained ja muu
importtoodang, tööjõukulude suurenemine tõstab kodumaise toodangu hinda
prognoos
24

25. -1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tasuta kõrgharidus (pp) Tasuta ühistransport (pp) Maksud (pp) Kokku (pp)
Allikas: Eesti Pank
Administratiivsete meetmete mõju inflatsioonile
Maksud annavad suure osa eelseisvast hinnatõusust
prognoos
• Plaanitavad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisitõusud
annavad ligikaudu kolmandiku inflatsioonist
25

26. Nafta hinna langusel on Eestile olnud
positiivne mõju
26
-0.4
-0.2
0.0
0.2
0.4
0.6
0.8
1.0
2014 2015 2016 2017
Euroopa Liidu riikide nõudluse kaudu (pp) energia- ja õlitööstuse kaudu (pp) ostujõu kaudu (pp) kogumõju (%)
Nafta hinna languse mõju Eesti SKPle
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
Märkus. Joonis näitab nafta hinna muutuse mõju SKP tasemele võrreldes sellega, kui nafta hind oleks jäänud 2014.a III kvartali tasemele.
• 2015. aasta lõpu seisuga hinnates oleks nafta hinna languseta SKP umbes 0,5% väiksem

27. -2%
-1%
0%
1%
2%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed
tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos
Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)
Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on head
• Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majandusolukorrale kohane ja võtnud
arvesse tööjõu- ja tarbimismaksude lahknevust üldisest majanduskasvust
• Sisenõudluse ergutamine praeguses olukorras viiks majanduse veelgi enam
tasakaalust välja
27

28. KOKKUVÕTTEKS
28

29. • Praeguste tootmisvõimaluste juures oleks majandus suuteline
kasvama 3%, kuid eelmise aasta majanduskasvuks kujuneb umbes 1%
• Majanduskasvu kiirenemise eeldusteks on välisnõudluse taastumine
ja ettevõtete konkurentsivõime paranemine
• Eksportiva sektori konkurentsivõime on varasemast suurema surve
all, seda tõendab ka sel aastal kaotatud turuosa eksporditurgudel
• Maailmamajandus ja mitmed olulisemad kaubanduspartnerid on
nõrgas seisus – võitlus turuosa pärast on teravnenud
Eesti majanduse kasv on hetkel allpool kasvuvõimekust
29

30. • Eesti majanduse lähiaastate olukord sõltub sellest, kuidas
tekkinud ebakõlad lahenevad
• Kiirem majanduskasv sõltub eelkõige kasvupotentsiaali
suurendamisest tootlikkuse senisest kiirema kasvu teel
• Eesti kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi
rahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, kahanenud erasektori
võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused
• Kui tööviljakus ei suurene, siis on tulemuseks palgatõusu oluline
aeglustumine, võimalik on ka palkade alanemine koos
tööpuuduse suurenemisega
Majandus on teelahkmel
30

31. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2014 2015 2016 2017
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,97 20,46 21,45 22,66
SKP muutus püsivhindades (%) 2,9 1,2 2,2 3,1
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 -2,1 2,0 3,9
THI-inflatsioon (%) -0,1 -0,4 1,2 2,9
Töötuse määr (%) 7,4 5,9 5,8 7,1
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 5,1 4,8 5,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,7 0,1 0,1 0,0
31