Eesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega „Majandusprognoos aastaks 2014“ Äripäeva majanduskonverentsil „Äriplaan 2014“

1. Majandusprognoos aastaks 2014
Ardo Hansson
Eesti Pank
Äriplaan 2014
Nokia kontserdimaja, Tallinn

2. • Kriis näitab taandumise märke, kuid maailm ei taastu ühtlaselt
• Eesti väike majanduskasv varjutab pilti tugevast tootmistegevusest
• Eesti edasist majanduskasvu määrab järjest enam see, kuidas rakendada
olemasolevat nappi inimressurssi
25.09.2013 Äriplaan 2014 2

3. Hetkeseis meid ümbritsevas majandusruumis
• Euroalal on märgata majandusaktiivsuse elavnemist
– Sel aastal sai läbi 6 kvartalit väldanud majanduslangus, mis oli pikim
ühisraha senises ajaloos
– Kriisist väljumise taga on Euroopa Liidu institutsioonide otsustavad
sammud
• Esimesed positiivsed märgid ei anna alust liigsele kindlustundele
– Finantsvõimendus on vähenenud, era- ja avalik sektor vähendavad
võlakoormust ja parandavad bilansse
– Aastate jooksul tekkinud tasakaalustamatuste likvideerimine võtab aega
• Üleilmne taastumine on ebaühtlane
– Arenenud riikide positsioon on tugevnenud, kuid arenevaid riike
kimbutavad kasvuraskused
– Suve lõpul on mitmed organisatsioonid alandanud arenevate riikide
kasvuprognoose
25.09.2013 Äriplaan 2014 3

4. Maailmamajandus muutub aktiivsemaks
25.09.2013
Allikad: IMF, WEO kevad 2013,* Euroopa Keskpanga sügisprognoos, ** Eesti Panga juuniprognoos
4Äriplaan 2014
Majanduskasv (%)

5. Senised reformid kannavad vilju
25.09.2013 Äriplaan 2014 5
Allikas: Euroopa Komisjon
• Eelarve puudujääk väheneb nii Euroopas kui ka teistes piirkondades
• Euroopa Komisjon prognoosib selle tendentsi jätkumist
Eelarve tasakaal Eelarve tasakaal

6. Eesti asub Euroopa kasvukaardil soodsas
piirkonnas
25.09.2013 Äriplaan 2014 6
Allikas: Euroopa Komisjon
20142013 EUROOPA RIIKIDE MAJANDUSKASV
Allikas: Euroopa Komisjon
• Peamiste kaubanduspartnerite osas valmistab muret Soome käekäik
negatiivne
0% - 1%
1% - 2%
2% - 3%
3% ja enam

7. Eesti olulise kaubanduspartneri, Soome majandus
on silmitsi struktuursete probleemidega
25.09.2013 Äriplaan 2014 7
0
1
2
3
4
5
6
1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010
Paberitööstus Elektroonika
Osakaal SKP.st, %
Allikas: Suomen Tilastokeskus, Soome Pank 24877
• Soomele oluline olnud paberi- ja elektroonikatööstus on hääbunud
Allikas: Soome statistikaamet, Soome Pank

8. Soome majandust koormab tööjõukulude kasv
25.09.2013 Äriplaan 2014 8
• Viimasel kümnel aastal on kulutused tööjõule kasvanud kiirelt, mis on vähendanud
majanduse konkurentsivõimet
Allikas: Eurostat

9. Tööjõukulude kiire kasv on tuntav ka Eestis
25.09.2013 Äriplaan 2014 9
Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Tööjõukulud on kandunud lõpptoodete hinda eelkõige teenuste sektoris
• Keskmine brutokuupalk kasvas 2013.a teises kvartalis 8,5%, teenuste (v.a side) hinnatase
tõusis augustis 4,2%
• Väliskonkurentsile avatud tööstuse tegevusaladel on raske palgasurvele järgi anda ja seetõttu
hinda tõsta – sellega kaasneks konkurentsivõime langus

10. Eesti palkasid survestab tööjõupuudus
25.09.2013 Äriplaan 2014 10
Allikas: Euroopa Komisjon
• Ettevõtted hindavad tootmist piiravatest teguritest olulisimaks nõudlust, kuid
suurenenud on ka tööjõunappuse osatähtsus
• Tööstusettevõtete hinnangu kohaselt ei sea finantseerimistingimused arengule takistusi
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööstusettevõtete toodangukasvu piiravad faktorid
piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus
materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid

11. Olemas on ka kasutamata puhvreid
25.09.2013 Äriplaan 2014 11
• Alarakendatud ja seni tööd mitte otsinud inimesi on umbes 60 tuhat
• Selle ressursi kaasamine eeldab tõenäoliselt suuremat töötingimuste paindlikkust
• Reservatsioonipalk, st palk, millega praegused töötud on nõus tööle asuma, on kiirelt
tõusnud (aastaga 11,4%-15,4%, sõltuvalt haridustasemest)
Allikas: Statistikaamet

12. Suurenevad tööjõukulud hakkavad kergitama
alusinflatsiooni
25.09.2013 Äriplaan 2014 12
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
alusinflatsioon majapidamiste energia toiduained kütused tarbijahinnaindeks
Allikas: Statistikaamet, Eesti Pank
• Alusinflatsioon on seni püsinud madal tänu sideteenuste jätkuvale odavnemisele ning
tööstuskaupade aeglasele hinnakasvule
• Järgmisel aastal on majapidamiste energia hinnatõus märksa väiksem kui tänavu
(2013. aastal enam kui 1 pp ehk umbes kolmandik inflatsioonist)

13. Eesti väike majanduskasv on tugevalt
mõjutatud ühest tegevusalast
25.09.2013 Äriplaan 2014 13
Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Majanduskasv langes teises kvartalis 1%ni, kuid aeglustumine polnud laiapõhjaline
• Veonduse ja laonduse kõrval kasvas ülejäänud majandus aastaga 2,4%
• Tegevusalade lisandväärtus (v.a veondus ja laondus) kasvas 3,4% ning kasv on kiirenenud

14. Eelolevatel aastatel võime oodata
majandusaktiivsuse suurenemist
25.09.2013 Äriplaan 2014 14
Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Majanduskasv jõuab juba järgmisel aastal 4% juurde, mis on lähedal Eesti oodatavale
pikaajalisele kasvumäärale

15. Euroopa majandus kosub üksnes sammhaaval
• Majanduskeskkond meie ümber on muutunud, kasvuüllatusi ei tasu
üleilmsel areenil oodata
• Euroalal jätkub mõõdukas majandusaktiivsuse taastumine madala
inflatsiooni keskkonnas. See võimaldab keskpangal intresside taset
madalana hoida
• Euroopa Keskpank on kinnitanud, et intressid võivad lähiajal püsida
praegusel või madalamatel tasemetel
• Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mõju on hakanud
juba avalduma. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning
konkurentsivõime kasvanud (sh probleemsetes riikides)
• Praegused märgid euroala majanduse elavnemisest on õrnal
pinnasel, riskid on endiselt allapoole
25.09.2013 Äriplaan 2014 15

16. Eestil tuleb rõhuda tugevustele, kuid edasine areng
eeldab ka kitsaskohtade teadvustamist
• Eesti on hoopis teises arengufaasis võrreldes eelmise kümnendiga, meile
jõukohane 3-4% majanduskasv on saavutatav juba järgmisel aastal
• Eestil on jätkuvalt potentsiaali kasvada kiiremini kui ülejäänud euroala
• Eesti majanduskasv oli esimesel poolaastal üllatavalt nõrk, kuid sel pole
laiapõhjalist alust
• Eesti eelis teiste Euroopa riikide eest on kriisist väljumine suurenenud
võlakoormata – riigivõlg on jätkuvalt Euroopa väikseim. See pakub
kindlust maksusüsteemi stabiilsuse osas
• Järjest enam hakkab Eesti arengut mõjutama inimtegur – Eestis elavate
inimeste arv väheneb, sealhulgas ka tööealiste hulk
• Mitte üksnes tööjõuressursi hulk, vaid ka selle arendamine on eelolevatel
aastatel tootmismahu suurendamise keskne küsimus
25.09.2013 Äriplaan 2014 16

17. 25.09.2013 Äriplaan 2014 17
2012 2013 2014 2015
SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7
SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3
THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7
Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5
Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4
Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga juunikuise majandusprognoosi
põhinäitajad