Linux koolis

1. Linux koolis – kuidas ja milleks?
Edmund Laugasson
EIÕPS juhatuse liige
edmund.laugasson@eiops.edu.ee
Esitlus kätte saadav aadressil http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/

2. Kuidas see algas?
● Internetist otsides võib leida Elmer Joandi artikli aastast 1998 –
http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/linux_koolis.htm –
seal tuuakse peamise argumendina välja GPL litsents ja
lähtekoodi avatus
● veidi hilisem artikkel Koolielus aastast 2011 –
http://koolielu.ee/info/readnews/124977/linux-koolides kus
tuuakse välja, et Linuxit mittekasutavad koolid panevad oma
õpilased ebavõrdsemasse olukorda
Sama artikli lõpus veel mõned viited.

3. Kuidas see algas?
● Koolilinuxi projekt Eestis – http://www.nordtech.ee/koolilinux/ -
kena algatus kuid jäi pooleli. Huvilistele projekt lugemiseks -
http://et.scribd.com/doc/4055115/Koolilinuxi-projekt
● väike artiklite kogumik aastast 2010 -
http://et.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkva
ra-mujal-maailmas
- selgub, et mitmed koolid üle maailma on üle minemas või juba
läinud Linuxile
● Jüri Vainu raamat „Operatsioonisüsteem Linux“
(1998):
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/index2.htm

4. Mida on tehtud?
● inglaste kena algatus - http://www.linuxgfx.co.uk/ ja
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Linux_Schools_Project - Ubuntu LTS-
versiooni baasil valmislahendus koolidele: veebipõhine haldus (4096-bit
AES krüpto), LAMP, FTP, e-post, Samba failiserver, PDC (primaarne
domeenikontroller – NT 4.0), LDAP, proxy (Squid), DHCP-server,
intsidentide haldus, WPKG tugi Windowsi klientidele jne
● analoogne lahendus Fedora baasil - http://directory.fedoraproject.org/
● Wikipedia ülevaade
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_adopters

5. Mida on tehtud?
● täpset ülevaadet ei saa kuniks ei ole tehtud vastavat uuringut – kohustust
registreerida ju ei ole, üks arutelu - http://pingviin.org/ftopic3241.html
● kuuldavasti Eestis kasutatakse mitmes koolis vabatarkvara ja see arv kasvab üha
enam, mida lähemale 01.07.2014 tuleb – sellest mõne hetke pärast
● manpremo – hea algatus meie oma tegijate poolt -
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Manpremo
ja https://www.manpremo.org/
● 2010 Vaba Tarkvara Päev: materjalid leitavad:
https://www.ria.ee/tark-e-riik-2010/
ja ka
http://wiki.softwarefreedomday.org/2012/Estonia/
http://www.softwarefreedomday.org/

6. Mida on tehtud?
● ECDL-ile (http://www.ecdl.ee/) vastavad vaba tarkvara materjalid -
http://www.opensource.bda.lv/ee/oppematerjalid/ - võiks teha
kaasaegsemad materjalid, nt Estobuntu baasil
● http://atveries.lv/cd/index-ee.html - veel lätlastelt valik vaba
tarkvara Windowsile
● http://www.valo-cd.net/ - soomlaste analoogne algatus
● neid on kindlasti veelgi - http://opensourcewindows.org/ ,
http://osswin.sourceforge.net/ , http://opensourcelist.org/ ,
http://vabavara.eu/ , http://www.theopendisc.com/
● riigi tugi oleks siin asjakohane...

7. Mida on tehtud?
● veel viiteid:
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-source_software_pack
ages
http://viki.pingviin.org/Windowsi_programmide_vasted_Linuxis
http://www.digitaldarknet.net/thelist/
● vabatarkvaraliste analoogide leidmine:
http://www.osalt.com/
http://alternativeto.net/
● http://linux.ee/ , https://pingviin.org/
http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/
http://www.estobuntu.org/

8. Riiklik õppekava?
● Põhikooli Riiklik Õppekava -
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv sisaldab
lisa 10: valikaine „Informaatika“ -
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa10.pdf
kus punktis 1.1.4 Füüsiline õppekeskkond räägitakse erinevate
operatsioonisüsteemidega arvutite vajadusest : lisaks Windowsile
kas Mac OS või Linux – ideaalis võiks kõiki kolme õpetada ent
Apple-i riistvara käib koolidele üle jõu – jääb vaid Linux...
● riik ei jõua kontrollida punkti 1.1.4 täitmist...

9. 01.07.2014?
● Maailmapanga andmeil -
http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-a
nd-lending-groups#High_income
- on Eesti kõrge sissetulekuga maa: 12 476 € ja rohkem aastas
● sellest tulenevalt ei saa Microsoft pakkuda enam programmi
„Partners in Learning“ (PiL) hüvesid – soodsamaid hindu litsentside
rentimisel
● hinnatõus toimus 01.07.2011 kuid veidi enne seda
pakuti 3-aastast püsilepingut, mida enamus
koole ka valis
– 3 aastat saabki täis 01.07.2014

10. Litsentside hinnad koolis
● kui enne hinnatõusu oli ühe töökoha (MS Windows + MS Office)
maksumus Koolilepingus (MS School Agreement) 3,9 € (koos KM-
ga) siis uued hinnad on ~13,77 korda kallimad: MS Windows
23,01 € ja MS Office 30,68 € - kokku 53,69 € - siia lisandub veel
viirusetõrje – see oli esialgne prognoos
● koolis ei tohi kasutada tuntud tasuta viirusetõrjeid – AVG, Avira,
MS Security Essentials jne – rahapuudusel
suurem turvarisk...

11. Litsentside hinnad koolis
reaalsed hinnad (€, sh KM) pärinevad GT Tarkvaralt 7.08.2012 seisuga
periood
litsents tüüp min kogus MS Windows MS Office
aastates
kõik kooli
Koolileping rent arvutid kuid 1 või 3 24 32
vähemalt 25
kõik 200+
töötunniga
OVS-ES rent 1 või 3 23 32
töötajad kuid
vähemalt 5
Open Academic väljaostmine 5 2 76 78

12. Litsentside hinnad koolis
Kõik siintoodud litsentsid nõuavad aluslitsentsi, milleks on 113 € ühe
arvuti kohta. Siia lisandub veel viirusetõrje tasu orienteeruvalt 11 € ühe
arvuti kohta aastas. Veel olgu öeldud, et üks organisatsioon saab ühe
korra kasutada Microsofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline)
võimalust ehk siis 113 €-ga saada aluslitsents. Hiljem tuleb osta
karbiversioon ehk siis suurusjärk 200 € aluslitsentsiks. Teiste sõnadega
tuleks kohe valida see arvutite hulk, millele aluslitsents mainitud
Microsofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline) raames ostetakse
kuna seda saab teha vaid üks kord.
Aluslitsentsiks osta selline, mida ka kasutada
saab (mitte MS WinXP Home RUS)...

13. Viirusetõrje?
Märkimist väärib asjaolu, et näiteks Linuxit kasutades pole vaja
viirusetõrjet osta kuna seal pahavara praktiliselt ei levi
operatsioonisüsteemi eripärade tõttu. Sama lugu on tegelikult ka
Mac OS-iga. Samas tuleb hoida ka Linuxit kaasaegsena ehk siis
uuendada – turvalisus ei ole seisund vaid pidev protsess, mille eest
peab hea seisma ja seda sõltumata kasutatavast tarkvarast. Lihtsalt
vabatarkvara kasutades ei tule lisakulutusi viirusetõrje näol. Samas
Linuxit jt sealseid programme on oluliselt lihtsam ehk siis
vähem töömahukam kaasaegsena hoida kui seda
Windowsi või Mac OS-i all on.

14. Viirusetõrje?
MS Security Essentials-i asemel pakutakse koolidele MS Forefront
Endpoint Protection nimelist viirusetõrjet hinnaga 2,8 € ühe arvuti
kohta ja seda siis koos Koolilepingu või OVS-ES lepinguga
(rendilepingud) – kogus peab olema sama, mis põhitoodetel (kas siis
arvuti- või töötajapõhine).
Symantec Endpoint Protection-i orienteeruv hind on 10,2 € ühe
arvuti kohta – seda siis Open Academic Licence-i puhul.
Teised viirusetõrjed on juba kallimad.

15. Open Academic Licence
Väljaostulitsents Open Academic annab kaasa autoriseerimiskoodi,
mis võimaldab 2 aasta jooksul üksikult litsentse juurde osta. Kui see
aeg möödas siis tuleb uuesti miinimumkogus litsentse võtta, mis
taas 2 aasta jooksul võimaldavad siis üksikult juurde lisada. Litsents
ise on tähtajatu.
Alati on võimalik ka täisversioon võtta – koos uue arvutiga on
suurusjärk 100 € (OEM-litsents) ja olemasolevale arvutile
karbiversioon (retail) suurusjärk 200 €.
Ilmselt kõige parem suhe paindlikkuse
ja hinna vahel.

16. MS Office?
MS Office-iga on nii, et hetkel on küll Koolileping ent kui see lõpeb
siis ei tohi ühelgi arvutil enam MS Office-it peal olla – selleks tuleb
siis eraldi litsents osta. Edasine MS Office-i kasutus sõltub valitavast
litsentseerimisskeemist. Samas ei ole MS Office-i olemasolu enam
vajalik kuna Eesti riik näeb ette sellest loobumise. Riik ise on siin
eeskuju näidanud – Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium on
MS Office-ist ~loobunud. Teised ministeeriumid tulevad siin tasapisi
järgi. Eks seetõttu ka 4 riigihanget LibreOffice-i teemadel
(http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked ) on
käima pandud, et seda üleminekut toetada.
Täisversiooni hinnad algavad 300 €-st.

17. Koosvõime raamistik
Lisaks on käivitatud Tarkvararaamistik 2011 riigihange
(http://www.riso.ee/et/node/518) koosvõime raamistiku
(http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik) kaasajastamiseks, mis
näeb muuhulgas ette ka vaba tarkvara ekspertide võrgustiku loomise
– see on ka loodud Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu näol
(ALVATAL – http://www.alvatal.ee/) - sellega on olemas ka
vabatarkvara tugi firmade näol.

18. Koosvõime raamistik
Koosvõime raamistik on Eesti valitsuse tahte avaldus kasutada vaba
tarkvara kogu riigis. Dokument Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007)
ja selle dokumendi uuem versioon sätestab muuhulgas ka kasutatavate
failivormingute valiku:
● mitmepoolset redigeerimist vajavate failide puhul OpenDocument -
seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuem
● mitmepoolset redigeerimist mittevajavate failide puhul PDF
- seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010
ja uuem
Koosvõime raamistikus ei ole juttu
MS Office-i failivormingute kasutamisest...

19. Koosvõime raamistik
Olgu mainitud, et kuigi MS Office 2010 toetab OpenDocumenti
avamist ja salvestamist – ei tee ta seda alati nii kui oodatakse kuigi
MS on OASIS-Openi liige. Seetõttu ei soovita failivahetust rajada
impordile-ekspordile: avades OpenDocumenti vormingus dokumenti
MS Office-iga on see tema jaoks importimine ja salvestamine MS
Office-iga OpenDocumenti on tema jaoks eksportimine. Sama on
LibreOffice-i jaoks MS Office-i failivormingute kasutamine – mitte
panna vaikimisi!
Lahendus on olemas – tuleb kasutada LibreOffice-it
ja seeläbi ka OpenDocumenti vorminguid!
Seda on ka riik oma koosvõime raamistikuga
ette näinud.

20. Koosvõime raamistik
LibreOffice on alati tasuta saadaval ja võimalik kõikides koolides jt
avaliku sektori asutustes peale panna. Veelgi enam – koolis saab
seda ka täiesti legaalselt õpilasele koju kaasa anda või siis lingi kust
tõmmata saab. Windowsile on olemas ka portatiivne versioon
(töötab ka nt mälupulgalt) ja 2013 lõpuks lubatakse ka veebipõhist
versiooni. Praktiliselt iga Linuxiga on LibreOffice kaasas, Mac OS-ile
tuleb paigaldada.
Vastandina MS Office, mille sama versiooni hoidmine
kõikides arvutites kulukas on – kas siis arvutipõhise
või töötajapõhise litsentseerimisskeemi
kasutamisel.

21. Office Open XML
DOCX, XLSX, PPTX jne on tuntud ka kui Office Open XML
(http://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML ) failivormingute perekond.
Kasutusel alates MS Office 2007-st. Samas ei vasta MS Office 2007 ega
MS Office 2010 poolt tehtud failid Office Open XML standardile. Seetõttu
pakub näiteks uusim LibreOffice võimalust salvestada Office Open XML
versiooni ning eraldi MS Office 2007/2010 versiooni.
Office Open XML-i (OOXML) standard on ~10 korda mahukam
ja seetõttu ka oluliselt raskem praktikas juurutada
võrreldes OpenDocument-iga. Seda enam,
et OOXML ei ole ISO standard ja ei kirjelda
kõiki nüansse.

22. MS Office tasuta võimalused?
● MS Windowsile on saadaval tasuta MS Office-i vaatamisprogrammid
– MS Word Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine
– MS Excel Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine
– MS Powerpoint Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine
Töötavad üldiselt ka Linuxis üle ühilduvuskihi Wine, võib esineda tõrkeid.
● varasemad versioonid MS Office-i vaatamisprogramme...
● veel vaatamisprogramme:
http://www.officeviewers.com/
● SkyDrive - https://skydrive.live.com/
Pilverakendus, tasuta Windows Live-i
kontoga kasutatav, 7 GB ruumi.

23. MS Office tasuta võimalused?
● Pilverakendused on ka:
– http://viewer.zoho.com/
– http://www.viewdocsonline.com/
– http://docs.google.com/viewer - mugav kasutada veebis näitamiseks
(WCAG - http://www.w3.org/TR/WCAG/ - nõuete täitmiseks)
– http://drive.google.com/ - 5 GB tasuta ruumi: saab ka reaalajas muuta mitme
inimese poolt
Kõik need keskkonnad ei ole sama võimekusega
ent siiski tasuta saadaval.

24. Koolide üleminek vabatarkvarale?
Kuna üleminek koolides võtab aega siis seetõttu oleks mõistlik
kohe üleminekuga alustada, et see oleks võimalikult valutu kõigile
asjaosalistele. Selle ülemineku toetamiseks ja lihtsustamiseks ongi
Eesti riik käivitanud eespool mainitud 5 riigihanget (tarkvararaamistik
2011 + neli LibreOffice-i riigihanget), et luua soodus pinnas
vabatarkvarale üleminekuks kuna on ette näha, et koolide eelarved ei
kasva samas tempos kui Microsofti tarkvara hinnad. Seetõttu ei ole
rahaliselt võimalik koolidel samas mahus enam Microsofti
tarkvara edasi rentida või osta.
Kuid leidub ka KOV-e, kes siiski seda raha
kulutavad – nt Tallinn...

25. Milleks üle minna vabatarkvarale?
● koolides on endiselt vaja õpetada informaatikat ja kasutada arvuteid –
sõltumata MASU tõmbetuultest
● õpilaste ja ka õpetajate silmaringi avardamine ei tee paha
● vabadus on parem kui vangistus – ka arvutimaailmas
● julge olla eestlane – ka arvutis! Vabatarkvaralisi programme saad
aidata tõlkida ja paremaks muuta ka Sina!
● arvutite haldus on lihtsam ja seetõttu ka soodsam
● lisalugemist eksiarvamustest jt aspektidest leiab
siit esitlusest

26. Kohustuslikuks?
Teada on ka asjaolu, et kuni ei ole kohustuslik siis keegi ei ole sellest
huvitatud, et oma mugavustsoonist väljuda.
Isegi kui on kohustuslik – ka siis peaks olema kontroll, mis jälgiks üleminekut.
Näeme seda kasvõi Liiklusseaduse täitmisel – kuigi see on kohustuslik,
rikutakse seda praktiliselt iga päev ja sisuliselt üle päeva hukkub inimene...
Eesti riik kulutab aastas ~2,24 mln € omandusliku
tarkvara litsentside ostmisele ja/või rentimisele –
selle eest saaks ~500 inimest aasta aega
miinimumpalka... Lisalugemist:
http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara

27. Quo vadis – Eesti riik?
Niikaua kuni riik ei võta ette otsustavaid samme üleminekuks siis
vabatahtlikkusele lootma jäädes ei toimu seda oodatud üleminekut
soovitud aja jooksul. Reaalsest koosvõimest me rääkida ei saa veel.
Siiski mõeldakse sellele koolides kuna raha sunnib mõtlema.
Inimesed ei loe lähtekoodi – nad loevad raha.
Autor püüab seda olukorda lahendada oma uurimistööga doktoriõppes.
Samas poliitikale ja poliitikutele vastu ei saa -
valitsusele jääb alati vetoõigus.
Kuid riigihangete käivitamine näitab siiski
valitsuse tahet üle minna.

28. Mida arvavad õpetajad, õpilased?
● nii õpetajatele kui ka õpilastele on oluline, et õppetööks kasutatav
tarkvara oleks tasuta (2007 uurimus autori koolis) – koolis alustatud
tööd soovitakse jätkata ka kodus ja vastupidi
● riigikool ei saa sundida õpilast ega õpetajat ostma omanduslikku
tarkvara – erandiks võiks ehk olla erakoolid
● Eestist on teada pretsedente kus õpetaja nõutud omanduslikus
failivormingus esitamata kodutöö eest on pandud puudulik hinne
● vaesus ei ole argument varastamisele -
ka intellektuaalse omandi vargus on
vargus. JOKK ei ole lahendus (aka
ei ole vargus vaid ainult kasutamine...)

29. Strateegiad?
● Järk-järguline üleminek: alguses vahetada välja rakendused ja seejärel
operatsioonisüsteem. Rakendused vahetada välja ükshaaval.
● Kohene üleminek. Sobib kogenumatele kasutajatele. Olles tuttav
Microsofti tarkvaraga, saadakse hakkama ka vabatarkvaraga. Nt
veebilehitseja vahetamine on ilmselt kõige lihtsam. Teadlik kasutaja
saab hakkama ka kontoritarkvara vahetusega.
● Märkimist väärib asjaolu, et sageli ei osata töötada ka
Microsofti tarkvaraga – siis on hea ajada
tööviljakuse langus vabatarkvara süüks...
● Koolitus on kõige alus – ka Microsofti
tarkvara ei hakatud oskama üle öö

30. Strateegiad?
● Üleminekuperioodiks on mõistlik jätta mõned Microsofti tarkvaraga
arvutid
● uued arvutid varustada vaid vabatarkvaraga
● uued arvutid on sageli ka piisavalt võimsad, et Windowsi-spetsiifilisi
rakendusi jooksutada virtuaalmasinas (nt Virtualbox – GPL litsents)
● vanade MS Office-i vormingus dokumentide jaoks MS Office-i
vaatamisprogrammid, uued luua juba LibreOffice-iga
● probleeme võib tekkida kuna uusimad
MS Office-i vaatamisprogrammid ei pruugi
toimida üle Wine-i – aitavad
tasuta pilverakendused (nt SkyDrive)

31. Mida teha õpitarkvaraga?
Leidub ka õpitarkvara, mis kuidagi Linuxi all töötada ei taha – Solid Edge,
CNC-masinate juhttarkvara, arvutijuhitavate tikkimismasinate tarkvara,
Lego robotite originaaltarkvara...
● tubli algatus on Vabamasinaühistu – LinuxCNC pakub lahendusi CNC
ehk siis arvjuhtimisega tööpinkide osas - http://www.linuxcnc.org/
● Solid Edge, CATIA jt on profitarkvara, millele vabatarkvaralist analoogi
on raske leida. Virtuaalmasin on üks võimalus nt Linuxi all.
Ilmselt kõige võimsam analoog on Blender
http://www.blender.org/
● tikkimismasinatele on samuti raske
vabatarkvaralist analoogi leida

32. Mida teha õpitarkvaraga?
Lego robotite originaaltarkvara saab asendada näiteks:
● http://thenxtstep.blogspot.com/2011/01/scratch-for-nxt-enchanting-004
.html
ja ka http://enchanting.robotclub.ab.ca/
● http://nxtpp.clustur.com/
● http://bricxcc.sourceforge.net/
● http://lejos.sourceforge.net/
● http://rubyforge.org/projects/ruby-nxt/
● ...

33. Muu tarkvara koolis?
Muu tarkvara on oluliselt lihtsam asendada vabatarkvaraga. Kui küsimus on
kasutaja harjumustes siis see on koolituse teema. Raskem on siis kui eespool
mainitud spetsiifiline õpitarkvara ei oma piisava funktsionaalsusega
vabatarkvaralisi analooge.
Kuid ka seal on võimalik lahendusi leida – palju sõltub ka sellest, milline on
meelestatus ja soov vabaneda tootjalukust – omandusliku tarkvara
sõltuvusest.
Tootjalukk (vendor lock-in) – sõltumine omanduslikest
failivormingutest ja -programmidest, mis
neid failivorminguid teevad.
Lisalugemist:
http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in

34. Sõltuvus?
Võidakse öelda, et kui läheme üle vabatarkvarale – ka siis sõltume
sellest? EI!
Tootjalukku siin ei ole – kasutatavad failivormingud on avatud ega sõltu
konkreetsest programmist. Seetõttu ei ole takistatud ka tarkvara vahetus.
Oluline moment on raha – vabatarkvara puhul ei sõltuta äriettevõtete
suvast tõsta hindu. Kui koolile ei ole oluline avatud lähtekood siis tasuta
olemine võiks seda ju olla.
Sama tarkvara versiooni hoidmine seetõttu
ei ole seotud litsentsikuludega vaid ainult
tööjõukuluga – see on olemas ju ka
omandusliku tarkvara puhul.

35. Eesti riik?
Siinkohal võiks küsida, et kas meile läheb korda meie riik?
Kas võiksime jätta maksumaksja raha Eestisse, et selle abil siinset elu
edendada?
Kui jah siis ei tohiks olla raske edasi mõelda. Ostes välismaist
omanduslikku tarkvara viime maksumaksja raha Eestist välja ning jätame
oma riigi unarusse.
Vabatarkvara kasutamisel on võimalik ka olemasolevaid
töötuid rakendada – vähemalt osa neist koolitada
nii kaugele, et nad oskaksid paigaldada
ja lihtsamat tuge pakkuda.
Näide oma koolist ...

36. Neutraalsus?
Kas vabatarkvara on kui võõrkeha, mis tungib meie kooliellu?
Meil on ju Microsofti tarkvara olnud juba aastaid – milleks meile jälle
midagi uut?
Märkimist väärib asjaolu, et sisuliselt on eesti maksumaksja raha eest
koolitatud USA äriettevõttele Microsoft truusid kliente ehk siis tehtud
tema toodete koolitust. Kui sama raha kulutada vabatarkvara
õpetamisele siis tekib hoobilt hulk inimesi, kes seda ka oskavad!
Miks peab üks riik nii totaalselt ühte USA
äriettevõtet toetama ja seda veel
maksumaksja kulul? Tegelikult ei peagi!

37. Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
● rõhuv enamus koolis vajaminevad tegevused, sh informaatika
õpetamine – saab ära teha vabatarkvara baasil – see avardab palju
enam õpilaste silmaringi ja saab ka õpilasele legaalselt koju anda
● on spetsiifilist õpitarkvara, mis töötab vaid Windowsiga – ka siin on
vabatarkvaralised analoogid olemas – küll mitte 100% sama
funktsionaalsusega alati ent kas me peame ikka alati jooksma
äritarkvara järele?
● mis on lõpp-eesmärk? Kas tark vilistlane
kes saab hakkama ka siis kui ei ole raha
või oma mugavustsoonis vegeteerimine?

38. Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
● kui koolides õpetatakse ka vabatarkvara siis sellest võidab ka riik –
vajaminevate teadmistega tuleviku tegijad on siis olemas
● arvutifirmad saavad tegeleda asisemate tegevustega kui vaid
Windowsi hädade ravimisega – 70...80% praeguse keskmise
arvutifirma sissetulekust tuleb Windowsi hädade ravimistest
● ühiskonnas tekib rohkem ressursse MASU-st
väljatulemiseks ja ka teiste kriitiliste
probleemide lahendamiseks
(energia vms)

39. Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
● läbi vabatarkvara kasutamise kaasneb ka turvalisuse ja töökindluse
kasv – vähem tööseisakuid kuna pahavara ei riku enam niipalju
arvuteid
● kindlasti on jätkuvalt vaja tegeleda tooli ja klaviatuurivahelise
ühenduse harimisega: SE (social engineering) on võimalik ka Linuxis
● turvalisus ei ole seisund vaid protsess – seda ka
vabatarkvara maailmas
● kõigile võrdsed alused – tasuta

40. Lõpetuseks
Eespool kirjeldatut kokku võttes:
● levinud on naabri efekt – kui naaber kasutab siis mina ka kuid keegi ei
taha olla esimene – riik peaks siin olema esimene: 5 riigihanget
vabatarkvara osas ei ole siiski mitte niisama käima pandud
● ühiskonna teadlikkuse ja seeläbi efektiivsuse kasv – hedonistist
elupõletaja asendumine teadliku kasutajaga
● väiksem tõenäosus, et Blasteri poolt põhjustatud kaos
võiks korduda (film „Veebisõdalased“ -
http://www.imdb.com/title/tt2317542/ )
● huvitavat lugemist