2. Kava
• Poliitika alused
• Koordineerimise ülesanne
• Olulised dokumendid
• Koosvõime
• Avaliku teenuse arendamine
2
3. Eesmärk
Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende
elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja
konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades
ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi
saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr.
3
4. (infoühiskonna, info) poliitika alused (i)
• infoühiskonna arendamine Eestis on strateegiline valik, kusjuures
avalik sektor näitab infoühiskonna arendamise põhimõtete
järgimisel eeskuju;
• infoühiskonna arendamine toimub koordineeritult avaliku võimu,
erasektori ja kolmanda sektori tegevuse kaudu ja kõikide
osapoolte koostöös;
• riik on tark tellija, jättes avaliku sektori riigihangetes võimalikult
laia valiku innovaatiliste lahenduste pakkumiseks;
• infoühiskonda luuakse kõigile Eestimaa elanikele, kusjuures erilist
tähelepanu pööratakse erivajadustega sotsiaalsete rühmade
ühiskonda integreerimisele, regionaalarengule ning kohaliku
omaalgatuse toetamisele;
• infoühiskonna arendamisel tagatakse eesti keele ja kultuuri
järjepidevus;
4
5. (infoühiskonna, info) poliitika alused (ii)
• infoühiskonna arendamisel arvestatakse ja kaitstakse
intellektuaalsete väärtuste loojate ja kasutajate huve;
• infoühiskonna areng ei tohi vähendada kodanike turvatunnet,
peab olema tagatud inimeste põhiõiguste kaitse, isikuandmete
ja identiteedi kaitse, ning mitteaktsepteeritavate riskide
maandamine info- ja kommunikatsioonisüsteemides;
• infoühiskonna arendamisele suunatud tegevused seostatakse
teadus- ja arendustegevusega Eestis;
• infoühiskonna arendamisele suunatud tegevustega ning
infoühiskonna võimalustega arvestatakse kõigi sektorpoliitikate
kujundamisel;
• infoühiskonna arendamisel arvestatakse Euroopa Liidus ja
maailmas toimuvate arengutega, aktiivse partnerina jagatakse
Eesti kogemust ning õpitakse ka teistelt;
5
6. (infoühiskonna, info) poliitika alused (iii)
• avalik võim kasutab oma tegevuses ära juba loodud kesksete
tehnoloogiliste lahenduste (ID-kaart, X-tee) võimalusi ning väldib
dubleerivaid lahendusi;
• avalik võim korraldab oma tegevuse nii, et sama informatsiooni
küsitakse kodanikelt, ettevõtjatelt ja asutustelt ainult üks kord;
• avalik võim suhtub võrdselt erinevatesse riist- ja
tarkvaraplatvormidesse ja lahendab ühildumise läbi avatud
standardite rakendamise.
• Infoühiskonna arendamisel kogutakse andmeid ja luuakse IKT
lahendusi arvestades korduvkasutatavuse põhimõtteid
6
11. Koosvõime ja raamistik
• Koosvõime on ...
... (kardinaalselt) erinevate (disparate) ja erilaadsete (diverse)
organisatsioonide võime suhelda vastastikku kasulike ja
kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamiseks ...
... vahetades organisatsioonide vahel infot ja teadmisi ...
... IKT süsteemidel põhinevate andmevahetuse kaudu!
• Raamistik on instrument elementidega:
- sõnastik,
- arusaamad (concepts),
- printsiibid,
- poliitika (policy),
- juhendid, soovitused,
- praktikad.
11
12. Riigi IT koosvõime raamistik
Riigi IT koosvõime raamistik on standardite ja
juhendite kogum, mis loob eeldused avaliku sektori
infosüsteemide toimimise ühise tervikuna nii riigi kui ka
üleeuroopalises kontekstis
12
13. Koosvõime poliitika alused
• Toetus riigiehituslikele põhimõtetele
• Subsidiaarsus
• Kasutajakesksus
• Teenusekesksus (teenuseruum)
• Ees- ja tagasüsteemide lahutamine
• Teenuse agregeerimise eelistamine süsteemide
tsentraliseerimisele
• Kahetasemeline ja personaalne autoriseerimine
• Avatud formaadid
• Vaba tarkvara
• Andmete ja süsteemi komponentide taaskasutus
13
15. Riigi IT koosvõime raamistik
Riigi IT koosvõime raamistik ja sellest lähtuvad
dokumendid on kohustuslikud riigi - ja kohaliku
omavalitsuste asutuste infosüsteemide omavahelisel
suhtlemisel.
Kuidas kohustuslik?
Miks kohustuslik?
Kuidas tagada?
Euroopa raamistik: http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc?id=31597
Eesti raamistik: http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik
http://www.riso.ee/wiki/
15
16. European Public Services Scenario
Member State X Member State Y
Businesses Businesses
A2B A2B
Citizens Citizens
A2C
Administration Administration
A2A
A2A A2A A2C
EU Administrations
16
17. Avalik teenus liikmesriigis
Ettevõtj
A2B B2C
A2B
Kodanik A2B
A2C A2C
C2C
Valitsusasutus X Valitsusasutus Y
A2A
A2A A2A A2C
EU Administratsioon
17
18. Avaliku teenuse arendamise ja osutamisega
seotud tegevused
Avaliku teenuse
analüüs ja
kontseptsiooni
arendus
Avaliku teenuse
arenduse
Tänane arendusprojekti projektide
(IT arendusprojekti juhtimine Õigusloome
ulatus)
Tehnoloogia
arendus Organisatsiooni
arendus
Avaliku teenuse
osutamine/ haldus
Tehnoloogilise
lahenduse haldus
18
19. Teenuste klassifikatsioon avalikus sektoris
• Isikute, objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldamine ning
kirjeldustele õigusliku tähenduse andmine
• Avalikust huvist tulenevate vajalike teenuste korraldamine ja
osutamine
• Ühiskonna elu poliitikate kujundamine ja nende rakendamine
• Avaliku sektori asutuste efektiivne toimimine (Hea riigivalitsemine)
19
20. Tehnoloogia kasutamise võimalikud
mõjud avalikule teenusele
Funktsiooni
perspektiiv
Teenuse Teenuse
tervikvaade transformatsioon
Teenuse protsessi
Teenuse
“Re-Engineering”
protsess
Teenuse koostoimimise
võime
Teenuse
Ratsionaliseerimine
funktsioon Tehnoloogia
kasutamise
efekt
Väike Oluline Suur 20
21. loosungid
Reguleerida nii vähe kui võimalik ja mitte rohkem kui
hädapärast vajalik
Luua reeglistik ja kokkulepped, et igal tasandil
käitutakse vabatahtlikult võimalikult terviku huvides
21