1. 2010/2011. õppeaasta2010/2011. õppeaasta
Järva MaavalitsusJärva Maavalitsus
25.08.201025.08.2010

2. Haridus- ja TeadusministeeriumiHaridus- ja Teadusministeeriumi
põhisuunadpõhisuunad
algavaks õppeaastaksalgavaks õppeaastaks
 Koolivõrgu korrastamineKoolivõrgu korrastamine
 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusePõhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
rakendaminerakendamine
 Üleminek eesti õppekeelegaÜleminek eesti õppekeelega
gümnaasiumihariduselegümnaasiumiharidusele

3. Kutse- ja kõrgharidusKutse- ja kõrgharidus
 Kutse- ja kõrgharidussüsteemi korrastamineKutse- ja kõrgharidussüsteemi korrastamine
- endisaegne kutseharidusstrateegia suures osas- endisaegne kutseharidusstrateegia suures osas
suunatud põllumajanduse vajadustelesuunatud põllumajanduse vajadustele
 1/3 tööealisest elanikkonnast ei oma mingit1/3 tööealisest elanikkonnast ei oma mingit
kutsetkutset
 10% tööealisest elanikkonnast kellega ei ole10% tööealisest elanikkonnast kellega ei ole
“üldse midagi peale hakata”“üldse midagi peale hakata”
 Kutseharidusseaduse uus redaktsioonKutseharidusseaduse uus redaktsioon
 TäiskasvanuharidusTäiskasvanuharidus

4. Haridus- ja TeadusministeeriumHaridus- ja Teadusministeerium
 On kindel soov olla koolidele igati abiks ja toeksOn kindel soov olla koolidele igati abiks ja toeks
uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduseuue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
rakendamiselrakendamisel
 Ministeeriumi ja maavalitsuse roll koolitusesMinisteeriumi ja maavalitsuse roll koolituses
 Ministeeriumi koolitused on üldjuhul tasutaMinisteeriumi koolitused on üldjuhul tasuta

5. Põhi- ja gümnaasiumiharidusPõhi- ja gümnaasiumiharidus
 RiigigümnaasiumidRiigigümnaasiumid
- maakonnakeskused- maakonnakeskused
- kus riigikooli asutamine on ainus võimalus- kus riigikooli asutamine on ainus võimalus
kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmisekskvaliteetse gümnaasiumihariduse andmiseks
- uudsed lahendused: näiteks gümnaasiumi ja- uudsed lahendused: näiteks gümnaasiumi ja
kutseõppeasutuse ühendamisekskutseõppeasutuse ühendamiseks

6. Kavandatud muudatused üldharidusesKavandatud muudatused üldhariduses
 Tulenevad 9.juunil k.a. vastu võetud põhikooli- jaTulenevad 9.juunil k.a. vastu võetud põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest ja mis sätestabgümnaasiumiseadusest ja mis sätestab
- põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused- põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused
- õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja- õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja
kohustusedkohustused
- kooli töötajate õigused ja kohustused- kooli töötajate õigused ja kohustused
- kooli pidamise ja rahastamise alused- kooli pidamise ja rahastamise alused
- kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku- kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku
järelevalve alusedjärelevalve alused

7. ÕppekavadÕppekavad
– Meil on nüüd eraldi põhikooli õppekava ja gümnaasiumi
õppekava, et rõhutada põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte
selgelt eristatavat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning
selge lõpptulemus:
 põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel
arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel,
 gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva
haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks,
mis elus ette tulevad.
– Ainekavade arenduse peamisteks ülesanneteks oli
– vähendada õpilaste koormust,
– suunata õpetajaid kasutama õppeprotsessis aktiivseid
õppemeetodeid,
– lõimida ainekavad valdkondlikult,
– lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades
alusväärtusi, läbivaid teemasid ja teisi üldosa nõudeid ning
põhimõtteid,
– suurendada ainekavade “elulähedust”, suunata õpilased
vaatlema ja analüüsima ümbritsevat ja iseennast.
– Gümnaasiumi õppekavas on suurendatakse oluliselt õpilaste
valikuvõimalusi.

8. Õppekavade rakendamine
– Seoses uue põhikooli ja gümnaasiumi seaduse vastuvõtmisega
peab Vabariigi Valitsus õppekavad uuesti kinnitama (tähtaeg
31.12.2010)
– Koolid viivad õppe- ja kasvatustegevuse ja kooli õppekava
RÕKidega kooskõlla etapiviisiliselt hiljemalt 1. septembriks
2013. a.
– 2010. aastal – aineraamatute ja teiste abimaterjalide
koostamine ja tõlkimine (põhikooli osas)
– Õppekavade rakendamisega seonduvalt:
 esma- ja täiendkoolituses kasutatakse ESF-programmide
ressursse, ka koolide kasutuses olevaid ressursse;
 õppekirjanduse puhul nähakse üleminekut uuele
õppekirjandusele osaliselt enne rakendumistähtaegu,
osaliselt pärast. Töörühmad on hinnanud erinevates ainetes
muutmisvajadust. Nähakse ette rahastamise kasvu 20%
õpilase kohta aastas viie aasta jooksul
 füüsilise keskkonna osas konkretiseerib õppekava
nõudmised, millega koolipidajad saavad arvestada
 muutused valikkursuste nõuetes ja rühmatundides
gümnaasiumis ei too kaasa rahastamismudeli muutust.

9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusPõhikooli- ja gümnaasiumiseadus

10. Olulised muudatused PGSis
 Õppekava ja õppekorraldusÕppekava ja õppekorraldus
 Iga õpilase arengu toetamine, shIga õpilase arengu toetamine, sh
 eriti hariduslike erivajadustega (ka andekate)eriti hariduslike erivajadustega (ka andekate)
õpilaste toetamine. Selleks on seaduses eraldiõpilaste toetamine. Selleks on seaduses eraldi
jagu.jagu.
 Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitseVaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse
tagamine koolistagamine koolis
 KoolikohustusKoolikohustus
 Koolikorraldus (kooliliigid, koolitusluba, koolivõrk,Koolikorraldus (kooliliigid, koolitusluba, koolivõrk,
rahastamine jne)rahastamine jne)

11. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
õppekavadõppekavad
 Esmakordselt on sisse kirjutatud riiklikuEsmakordselt on sisse kirjutatud riikliku
õppekavaõppekava olulised aluspõhimõtted:olulised aluspõhimõtted:
alusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumialusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumi
ülesanded, õppe korraldamise põhimõtted, misülesanded, õppe korraldamise põhimõtted, mis
seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses.seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses.
 VVõimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppeõimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe
osana.osana.
 SätestatakseSätestatakse IB jaIB ja EBEB õppekava.õppekava.

12. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
tugimeetmed õpilaste arengu toetamisekstugimeetmed õpilaste arengu toetamiseks
 Klassi- ja aineõpetajatel tuleb jälgida õpilaste arengut ningKlassi- ja aineõpetajatel tuleb jälgida õpilaste arengut ning
kohandada õpet vastavalt õpilaste vajadusele; koolis tuleb selgitadakohandada õpet vastavalt õpilaste vajadusele; koolis tuleb selgitada
välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivadvälja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad
õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet.õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet.
Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavateKool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate
õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamiseõpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise
väljaspool õppetunde.väljaspool õppetunde.
 Õpinõustamine, õppenõustamiskeskused maakondadesÕpinõustamine, õppenõustamiskeskused maakondades
 ArenguvestlusedArenguvestlused
 Eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse tagamineEripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse tagamine
 Väikeklassid/rühmadVäikeklassid/rühmad
 Individuaalne õppekava ja individuaalne õpeIndividuaalne õppekava ja individuaalne õpe
 Lisaõpe (1 a) lihtsustatud õppekava järgi lõpetanuteleLisaõpe (1 a) lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele
 Jätkuv koolitoidu toetus põhikooli õpilasteleJätkuv koolitoidu toetus põhikooli õpilastele
 Jätkuv õpilaskodude programmJätkuv õpilaskodude programm

13. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
turvalisuseturvalisuse tagamine koolistagamine koolis
 Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajateKoolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate
vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.
 Võimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktorVõimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor..
 Järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältelJärelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel..
 Kooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutadaKooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutada
jälgimisseadmeidjälgimisseadmeid..
 Võib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest võiVõib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest või
territooriumilt sisse- ja väljaliikumistterritooriumilt sisse- ja väljaliikumist..
 Kooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordadeKooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordade
ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise jaennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja
lahendamise kord.lahendamise kord.
 Koolis koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.Koolis koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.

14. Mõjutusmeetmed turvaliseMõjutusmeetmed turvalise
õpikeskkonna tagamiseksõpikeskkonna tagamiseks
 5 analüüsiva iseloomuga meedet toetavad ka teiste5 analüüsiva iseloomuga meedet toetavad ka teiste
meetmete rakendamist.meetmete rakendamist.
 Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega saavutadaÕppetunnist eemaldamine koos kohustusega saavutada
tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.
 Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus.Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus.
 Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusestAjutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest
koolis.koolis.
 Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusegaAjutine õppes osalemise keeld koos kohustusega
saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
 Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.
 Kirjalik noomitus.Kirjalik noomitus.

15. Kuidas rakendada?Kuidas rakendada?
 Mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud jaMõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja
asjakohased.asjakohased.
 Mõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohtaMõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohta
teadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikketeadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikke
erivajadusi, muid erivajadused või eritingimused).erivajadusi, muid erivajadused või eritingimused).
 Enne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalusEnne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalus
selgituste ja arvamuste andmiseks.selgituste ja arvamuste andmiseks.
 Kui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel onKui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel on
rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib tarikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta
esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatudesitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras.korras.
 Oluline on tasakaal positiivse käitumiseOluline on tasakaal positiivse käitumise
kinnistamise ja mõjutusmeetmetekinnistamise ja mõjutusmeetmete rakendamiserakendamise
vahel!vahel!

16. Olulised muudatused PGSis: koolikohutuse määratlusOlulised muudatused PGSis: koolikohutuse määratlus
ja selge vastutus koolikohustuse täitmiselja selge vastutus koolikohustuse täitmisel
 Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalsesKoolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses
õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisiõppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi
ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei täideta, kuija oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei täideta, kui
koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppestkoolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest
mõjuva põhjusetamõjuva põhjuseta
 Täpselt välja toodud lapsevanema, kooli ning valla või linna vastutusTäpselt välja toodud lapsevanema, kooli ning valla või linna vastutus
koolikohustuse täitmisel, sh õpilase puudumisest teavitamiselkoolikohustuse täitmisel, sh õpilase puudumisest teavitamisel
– Nt vald või linn peab määrama ametikoha või struktuuriüksuse, kelleNt vald või linn peab määrama ametikoha või struktuuriüksuse, kelle
kohustuste hulka sellega tegelemine kuulubkohustuste hulka sellega tegelemine kuulub
– Nt vanem peab puudumisest esimesel päeval teavitama; kui laps onNt vanem peab puudumisest esimesel päeval teavitama; kui laps on
rohkem kui 20% tundidest veerandi jooksul puudunud, võib vanematrohkem kui 20% tundidest veerandi jooksul puudunud, võib vanemat
trahvidatrahvida
 Esitatud kooli ja valla või linna rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmedEsitatud kooli ja valla või linna rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed
koolikohustuse täitmise tagamisekskoolikohustuse täitmise tagamiseks
– Nt tugiisiku määramineNt tugiisiku määramine
– Nt õppetunnist eemaldamine või ajutine õppes osalemise keeld koosNt õppetunnist eemaldamine või ajutine õppes osalemise keeld koos
kohustusega saavutada perioodi lõpul nõutavad õpitulemusedkohustusega saavutada perioodi lõpul nõutavad õpitulemused
– Nt kooli jaoks kasulik tegevus (vanema nõusolekul)Nt kooli jaoks kasulik tegevus (vanema nõusolekul)

17. Koolikohustus PGSis:Koolikohustus PGSis:
sätestatakse põhjendamata puuduminesätestatakse põhjendamata puudumine
Puududa võib, kui:Puududa võib, kui:
 õpilane on haige või vajab tervishoiuteenust,õpilane on haige või vajab tervishoiuteenust,
 koolitee on läbimatu, ilm halb või muu põhjus võibkoolitee on läbimatu, ilm halb või muu põhjus võib
vanema hinnangul kahjustada õpilase tervist,vanema hinnangul kahjustada õpilase tervist,
 kooli kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel ningkooli kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel ning
muudel kodukorras sätestatud juhtudel.muudel kodukorras sätestatud juhtudel.
 Põhjendamata puudumise korral võetakse kohePõhjendamata puudumise korral võetakse kohe
midagi ette:midagi ette:
täpsustatud on lapsevanema kohused puudumisesttäpsustatud on lapsevanema kohused puudumisest
ja selle põhjusest teavitamisel ning probleemideja selle põhjusest teavitamisel ning probleemide
korral lapsevanema, kooli ja kohaliku omavalitsusekorral lapsevanema, kooli ja kohaliku omavalitsuse
rollid ning teavitusreeglid.rollid ning teavitusreeglid.

18. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –
õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus –õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus –
kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.
Lapsevanem:Lapsevanem:
 Loob kodus õppimiseks soodsad tingimused.Loob kodus õppimiseks soodsad tingimused.
 Teavitab lapse välisriiki suundumisest.Teavitab lapse välisriiki suundumisest.
 Tutvub koolielu reeglitega – õigusaktidega ning toetabTutvub koolielu reeglitega – õigusaktidega ning toetab
last nende järgimisel.last nende järgimisel.
 Teeb kooliga koostööd – osaleb arenguvestlustel,Teeb kooliga koostööd – osaleb arenguvestlustel,
individuaalse õppekava koostamisel jms.individuaalse õppekava koostamisel jms.
 Kasutab kooli ja omavalitsuse pakutavaid tugimeetmeid.Kasutab kooli ja omavalitsuse pakutavaid tugimeetmeid.
 Täidab lapsevanemale õigusaktides pandud kohustusi.Täidab lapsevanemale õigusaktides pandud kohustusi.

19. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –
õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus –õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus –
kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.
Kool kasutab üht või mitut järgmistest meetmetest:Kool kasutab üht või mitut järgmistest meetmetest:
 vestleb lapsega ja nõustab teda,vestleb lapsega ja nõustab teda,
 vestleb vanemaga ja nõustab teda,vestleb vanemaga ja nõustab teda,
 viib läbi arenguvestluse,viib läbi arenguvestluse,
 määrab tugiisiku, kes peab osapoolte vahel sidet,määrab tugiisiku, kes peab osapoolte vahel sidet,
 koostab individuaalse õppekava,koostab individuaalse õppekava,
 viib lapse käitumisraskustega õpilaste klassi,viib lapse käitumisraskustega õpilaste klassi,
pikapäevarühma, õpilaskodusse.pikapäevarühma, õpilaskodusse.

20. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane,Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane,
lapsevanem, kool,lapsevanem, kool, kohalikkohalik omavalitsus – kohustused jaomavalitsus – kohustused ja
vastutus koolikohustuse täitmisel.vastutus koolikohustuse täitmisel.
Vald või linn:Vald või linn:
 Kehtestab määrusega korra, mille alusel iga lapsevanem teab,Kehtestab määrusega korra, mille alusel iga lapsevanem teab,
milline on tema koolikohustusliku lapse elukohajärgne kool.milline on tema koolikohustusliku lapse elukohajärgne kool.
 Loob koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist puudujategaLoob koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist puudujatega
tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse.tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse.
 Korraldab sotsiaalteenuste või -Korraldab sotsiaalteenuste või -toetustetoetuste, sotsiaalabi ja muu abi, sotsiaalabi ja muu abi
andmist koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale.andmist koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale.
 Korraldab võimalusel nende laste vanematele koolitusi, et toetadaKorraldab võimalusel nende laste vanematele koolitusi, et toetada
neid laste koolikohustuse täitmisel.neid laste koolikohustuse täitmisel.
 Peab täpset arvestust, võrdleb rahvastikuregistri ja EHISe andmeidPeab täpset arvestust, võrdleb rahvastikuregistri ja EHISe andmeid
ning selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilastening selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilaste
puhul, kes üheski nimekirjas pole.puhul, kes üheski nimekirjas pole.

21. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
gümnaasiumi lõpetamise tingimusedgümnaasiumi lõpetamise tingimused
 Rakenduvad alates 2013/2014. õppeaastast.Rakenduvad alates 2013/2014. õppeaastast.
 Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:
 1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus
õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teiseõppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise
keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;
 2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat
ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- jaainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja
loodusvaldkonda hõlmav kompleksne koolieksam;loodusvaldkonda hõlmav kompleksne koolieksam;
 3) õpilasuurimus või praktiline töö kolme3) õpilasuurimus või praktiline töö kolme
gümnaasiumiaasta jooksul, välja arvatud kooligümnaasiumiaasta jooksul, välja arvatud kooli
lõpetamisel eksternina.lõpetamisel eksternina.

22. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
gümnaasiumi lõpetamise tingimusedgümnaasiumi lõpetamise tingimused
 Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakseRiigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse
gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletudgümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud
kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest.kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest.
 Matemaatikas valmistatakse ette kitsaMatemaatikas valmistatakse ette kitsa
matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ningmatemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning
gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist.gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist.
 Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kuiRiigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui
saavutatud on vähemalt 50 protsentisaavutatud on vähemalt 50 protsenti
maksimaalsest tulemusest.maksimaalsest tulemusest.

23. Olulised muutused PGSis: elukohajärgneOlulised muutused PGSis: elukohajärgne
koolkool
Lapsevanem peab teadma, millises koolis tema lapseleLapsevanem peab teadma, millises koolis tema lapsele
on koht loodud.on koht loodud.
Elukohajärgsesse kooli peab vastu võtma täiendavaidElukohajärgsesse kooli peab vastu võtma täiendavaid
tingimusi esitamata.tingimusi esitamata.
Valla- või linnavalitsus kehtestab elukohajärgse kooliValla- või linnavalitsus kehtestab elukohajärgse kooli
määramise tingimused ja korra, arvestades õpilasemääramise tingimused ja korra, arvestades õpilase
elukoha lähedust, õdede-vendade õppimist samas kooliselukoha lähedust, õdede-vendade õppimist samas koolis
ja võimalusel vanemate soove.ja võimalusel vanemate soove.
Vähemalt 80% elukohajärgse kooli õpilastest ei tohi kooliVähemalt 80% elukohajärgse kooli õpilastest ei tohi kooli
jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.

24. Jätkub üleminek eestikeelsele õppeleJätkub üleminek eestikeelsele õppele
 2010/2011. õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid õpetama2010/2011. õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid õpetama
vähemalt nelja ainet gümnaasiumiastmes eesti keeles. Nendeksvähemalt nelja ainet gümnaasiumiastmes eesti keeles. Nendeks
on eesti kirjandus, muusika, ühiskonnaõpetus ja Eesti ajalugu.on eesti kirjandus, muusika, ühiskonnaõpetus ja Eesti ajalugu.
 Alates 2011/2012. õppeaastast peavad vene õppekeelega koolidAlates 2011/2012. õppeaastast peavad vene õppekeelega koolid
10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt
60% kohustuslikust õppemahust.60% kohustuslikust õppemahust.
 2009/10. õppeaastal õpetati kohustuslikust enam õppeaineid 412009/10. õppeaastal õpetati kohustuslikust enam õppeaineid 41
koolis 62st (66%). Populaarsemad eesti keeles õpetatavad ainedkoolis 62st (66%). Populaarsemad eesti keeles õpetatavad ained
lisaks kohustuslikele on kunst, kehaline kasvatus, Eesti ajalugu,lisaks kohustuslikele on kunst, kehaline kasvatus, Eesti ajalugu,
inimeseõpetus ja geograafia. Lisaks õpetatakse 52s põhikoolisinimeseõpetus ja geograafia. Lisaks õpetatakse 52s põhikoolis
79st (66%) aineid eesti keeles79st (66%) aineid eesti keeles
 Keelekümblusprogrammiga on liitunud ligi 50% veneKeelekümblusprogrammiga on liitunud ligi 50% vene
õppekeelega koolidest, see kõik tagab õpilaste eesti keele heaõppekeelega koolidest, see kõik tagab õpilaste eesti keele hea
oskuse põhikooli lõpuks, mis loob omakorda head eeldusedoskuse põhikooli lõpuks, mis loob omakorda head eeldused
eestikeelseks aineõppeks.eestikeelseks aineõppeks.

25. august, 2010
MaakondMaakond
NõustatudNõustatud
k.k.
lasteasutustelasteasutuste
% üldarvust% üldarvust
NõustatudNõustatud
koolide %koolide %
üldarvustüldarvust
HarjuHarju 1414 24,324,3
HiiuHiiu 00 28,628,6
Ida-ViruIda-Viru 1818 23,923,9
JõgevaJõgeva 99 7,47,4
JärvaJärva 00 26,126,1
LääneLääne 00 3,73,7
Lääne-ViruLääne-Viru 2323 24,424,4
PõlvaPõlva 00 26,126,1
PärnuPärnu 2020 21,621,6
RaplaRapla 00 3232
SaareSaare 55 21,721,7
TartuTartu 1818 42,942,9
ValgaValga 1818 31,831,8

26. Koolitöötajate
miinimumkoosseis

27. 01/08/10
Peamised mõtteviisi muudatused:
1)Teenusepõhisus;
2)Koolil/pidajal on vabadus koolitöötajate
ametikohtade struktuur vabamalt üles ehitada;
3)Määrus käsitleb pedagoogilise tööga seotud
koolitöötajaid;
4)Määratletakse ametikohtade arv ametikoha
gruppide lõikes, mitte üksikute ametikohtade
lõikes
Miinimumkoosseis 1

28. 01/08/10
§1 (2) …koolitöötaja ülesannete täitmiseks
võib sõlmida lepingu juriidilise isiku või riigi- või
kohaliku omavalitsuse asutusega, kui kooli
direktor ja kooli pidaja:
1) tagavad, et tellitav teenus on õpilastele
kättesaadav kooli ruumides;
2) veenduvad enne teenuse tellimist, et tellitav
teenus on kvaliteetne ning teenuse osutaja
vastab haridus- ja teadusministri määrusega
vastavale ametikohale kehtestatud
kvalifikatsiooninõuetele
Miinimumkoosseis 2

29. 01/08/10
Direktori kohustust kuni 69 õpilasega oma
tööaja sees vahetu õppe-ja kasvatustööga
tegeleda käesolev määrus ei sätesta.
Selles, kas direktor täidab oma tööaja sees ka
vahetu õppe-ja kasvatustööga seonduvaid
kohustusi või osutab teistes ametikoha
gruppides välja toodud teenust (vastavalt
oma haridusele), lepitakse kokku töölepingut
sõlmides.
Miinimumkoosseis 3

30. 01/08/10
Ametikohtade gruppAmetikohtade grupp Õpilaste arv koolisÕpilaste arv koolis
KuniKuni
6969
70-10070-100 101-200101-200 201-350201-350 351-600351-600 601-900601-900 901 ja901 ja
enamenam
JuhtimineJuhtimine
(direktor,(direktor,
õppealajuhataja)õppealajuhataja)
11 1,51,5 22 22 2,52,5 33 3,53,5
AdministreerimineAdministreerimine
(sekretär/asjaajaja/raam(sekretär/asjaajaja/raam
atukoguhoidja, laborant/atukoguhoidja, laborant/
õppemeister, IT-õppemeister, IT-
spetsialist)spetsialist)
11 1,51,5 33 3,53,5 44 5,255,25 66
NoorsootööNoorsootöö
(huvijuht, ringijuht,(huvijuht, ringijuht,
noorsootöötaja)noorsootöötaja)
0,250,25 0,250,25 11 11 22 2,252,25 2,52,5
TugiteenusedTugiteenused
(psühholoog,(psühholoog,
logopeed/eripedagoog,logopeed/eripedagoog,
sotsiaalpedagoog jt)sotsiaalpedagoog jt)
0,50,5 11 1,251,25 22 33 44 55
Miinimumkoosseis 4

31. 01/08/10
§2 (4) Kui koolis töötab koor, tantsurühm või
vähemalt 12-liikmeline orkester, luuakse koolis
vastavaks tööks täiendavalt 0,1 ringijuhi
ametikohta.
(5) Muude töötajate (majandusjuhataja,
raamatupidaja, koristaja, kokk, laohoidja,
abitööline jt) koosseisu määramisel lähtuvad kooli
direktor ja kooli pidaja teenuse vajadusest, kooli
hoone(te), maa-ala (sh staadioni) suurusest ja
seisundist, ruumide koormatusest ja õpilaste
arvust.
Miinimumkoosseis 6

32. 01/08/10
§ 3 (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste
koolis lisandub käesoleva määruse lisas
ametikoha grupile kehtestatud minimaalsele
ametikohtade arvule:
•juhtimise ja administreerimise ametikoha
grupis 0,5 ametikohta alla 50 õpilasega kooli
kohta ja 1 ametikoht üle 50 õpilasega kooli
kohta;
•noorsootöö ametikoha grupis 0,5 ametikohta;
•tugiteenuste ametikoha grupis 1,5 ametikohta.
Miinimumkoosseis 7

33. 01/08/10
Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.
Koolid viivad oma töötajate miinimumkoosseisud
käesoleva määrusega vastavusse hiljemalt
2011.aasta 1. septembriks.
Miinimumkoosseis 8

34. 01/08/10
Määrus:
•aitab kaasa inim- ja finantsressursi
paindlikumale kasutamisele;
•leevendab tugispetsialistide vähesusest
tingitud probleeme;
•annab koolidele võimaluse kasutada
erinevamaid teenuseid;
•toetab ESF programmi
“Õppenõustamiskeskuste arendamine” raames
loodavate õppenõustamiskeskuste süsteemi.
Miinimumkoosseis 9

35. Head õpetajad ja koolijuhid!Head õpetajad ja koolijuhid!
2010/2011.õppeaasta ning veel järgmisedki saavad olema2010/2011.õppeaasta ning veel järgmisedki saavad olema
tegusad, põnevad ja huvitavad.tegusad, põnevad ja huvitavad.
Soovin jõudu, häid mõtteid ja ideid uue seaduse jaSoovin jõudu, häid mõtteid ja ideid uue seaduse ja
sellega kaasnevate määruste ellurakendamisel.sellega kaasnevate määruste ellurakendamisel.
Toredat uut kooliaastat kõigile kooli töötajatele!Toredat uut kooliaastat kõigile kooli töötajatele!
Inge MihkelsaarInge Mihkelsaar
Haridus- ja sotsiaalosakonnaHaridus- ja sotsiaalosakonna
juhataja ktjuhataja kt
Järva MaavalitsusJärva Maavalitsus