Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Mais procurados
Mais procurados (20)
Semelhante a 8.sugurakkude areng
Mais de biodigi
Mais de biodigi (11)
8.sugurakkude areng
- 1. Kirsikka Kurg, Meelis BrikkerTartu Ülikool
- 2. Mida teame? • Kuidas toimub sugurakkude jagunemine? • Kuidas see mõjutab neis painevat pärilikkusainet? • Kuidas toimub mitootiline ja meiootiline rakujagunemine? Kirsikka Kurg, Meelis Brikker 2
- 3. Mida teada saame? • Millised on mehe ja naise suguelundid? • Kus toimub sugurakkude areng? • Mille poolest erineb mehe ja naise sugurakkude areng? 3 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 4. Inimese paljunemine • Suguline paljunemine • Sugurakud tekkinud meioosi teel – sisaldavad 2x vähem geneetilist materjali 4 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 5. Mehe suguelundid • Välised – suguti, munandikott • Seesmised – munandid, munandimanused, seemnejuhad • Lisaks erinevad näärmed 5 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 6. Spermatogenees • Mehe sugurakkude e spermide areng – spermatogenees • Munandite väänilistes seemnetorukestes • Spermide eellasrakud e spermatogoonid • Ühest spermatogoonist neli spermi 6 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 7. Spermide küpsemine • Kestab u 10 nädalat. • Seemnetorukesed –> munandimanus (2–3 n) –> seemnejuha –> kusiti • Toitainetega varustavad tugirakud. • Seemnevedelik seguneb eesnäärme eritisega 7 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 8. Naise suguelundid • Välised – suured ja väikesed häbememokad, kliitor • Seesmised – munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 8 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 9. Ovogenees • Naise sugurakkude e munarakkude areng – ovogenees • Munasarjades • Munarakkude eellasrakud e ovogoonid • Ühest ovogoonist üks munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku 9 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 10. Munaraku valmimine • Mõlemas munasarjas vaheldumisi • u 28-päevased tsüklid • Küpse munaraku vallandumine munajuhasse - ovulatsioon 10 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 11. Kokkuvõte • Mehe suguelundid on suguti, munandikott, munandid, munandimanuse d, seemnejuhad. • Naise suguelundid on suured ja väikesed häbememokad, kliitor, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. • Sugurakkude areng toimub munandite väänilistes seemnetorukestes ja munasarjades. • Meestel areneb eellasrakust neli sugurakku, naistel ainult üks. 11 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Notas do Editor
- Et kromosoomide arv püsiks sugulisel paljunemisel organismidel stabiilne, toimub sugurakkudes protsees, mida nimetatakse meioosiks. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad ühekordse ehk haploidse kromosoomistikuga rakud. Erinevalt keharakkudest on sugurakkudes kromosoomid seega ühes korduses.Organismide kasvamisel ning mittesugulisel paljunemisel jagunevad rakud nii, et tekkivad tütarrakud on geneetiliselt eellasraku koopiad. Sellist rakujagunemist nimetatakse mitoosiks.
- Suguline paljunemine on looma- ja taimeriigis valdavaks paljunemisviisiks, nii ka inimestel. Sugulise paljunemise aluseks on meioos, mille käigus tekivad rakud, mis sisaldavad eellasrakuga võrreldes kaks korda vähem geneetilist materjali. See on eelduseks viljastumisele ehk kahe erineva organismi rakkude kombineerumisele uue organismi moodustamisel.
- Mehe välised suguelundid on suguti ja munandikott. Seesmised suguelundid on munandid, munandimanused ja seemnejuhad. Peale selle kuuluvad mehe suguelundite hulka veel näärmed, mille eritised segunevad seemnevedelikuga.Millised näärmed siia hulka kuuluvad? Nt eesnääre ja seemnepõiekesedMiks pole munandid kehaõõnes, nagu naiste munasarjad? Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik. Seepärast asuvad munandid väljaspool keha rippuvas munandikotis, kus temperatuur on kehatemperatuurist mõne kraadi võrra mada- lam. Kuidas tekib erektsioon? Suguti sees on paarilised korgaskehad, mis kinnituvad sidemetega vaagnaluule, ja väiksem käsnkeha. Erektsiooni ajal täituvad korgaskehade urked verega ning suguti jäigastub ja suureneb. See teeb suguühte võimalikuks. Suguti rahuolekus on tasakaalus sugutisse arterite kaudu siseneva ja veenide kaudu väljuva vere hulk.
- Mehe sugurakkude e spermide arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud ehk spermatogoonid. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermatogoonid mitootiliselt jagunema. Osad neist jäävad eellasrakkudeks, teisedjagunevad meioosi teel edasi ning moodustuvad haploidsed seemnerakud e spermid. Munandites tekib sadu miljoneid sperme ööpäevas, nii et mees jõuab oma elu jooksul toota tohutul hulgal sugurakke.Millal algab seemnerakkude tootmine? Murdeeaga ja lõppeb vanaduses.
- Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. Küpsemise ajal liiguvad need vähehaaval seemnetorukese õõnsuse suunas. Tugirakud hoolitsevad nende toitainetega varustamise eest ning reguleerivad küpsemist. Lõpuks irduvad spermid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Munandimanustes on spermid 2 kuni 3 nädalat. Selle aja jooksul küpsevad nad viljastamisvõimeliseks. Pikk ja väga vääniline munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas. Seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Seemnevedelik seguneb eesnäärme eritistega, milles leidub lima ja suhkruid.Millest koosneb seemnevedelik? Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest.Sperma hulk on 3-5 ml ehk 1 teelusikatäis,1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku, ehk spermatosoidi.Miliine on munandi ehitus? Mõlemad munandid jagunevad rohkem kui 200 munandisagarikuks, milles paiknevad seemnetorukestes küpsevad seemnerakud. Tugirakud ja seemnerakkude eellasrakud paiknevad seemnetorukeste seinas.
- Naise välised suguelundid on suured ja väiksed häbememokad ning kliitor. Milleks vajalik? Häbememokad kaitsevad, kliitoris väga palju närvilõpmeid, mis osalevad naise erutuses.Seesmised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp.
- Naise sugurakkude e munarakkude arengut nimetatakse ovogeneesiks. Munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide mitootiline paljunemine juba looteeas. Siis algab meiootiline jagunemine, mis peatub esimese jagunemise profaasis. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles murdeea saabudes. Sealt alates toimub munarakkude küpsemine tsükliliselt, st korraga toimub meioos ainult ühes (harva ka mitmes) rakus.Esimese meiootilise jagunemise lõpus toimuva rakujagunemise käigus jaotub tsütoplasma tekkivate rakkude vahel ebavõrdselt: tekib üks suur ja üks väike rakk. Mõlemad rakud läbivad ka teise meiootilise jagunemise, mille lõpuks on tekkinud üks suur viljastumisvõimeline küps munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut rakku.Kui palju on ovogoone?Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel ekuni 2 miljonit kummaskimunasarjas.Puberteedi alguses 400 000, 30-aastasel85 000,51-aastasel 1000.Miks peab tütarlaps eriti hoolkalt järgima tervislikke eluviise? Kõik ovogoonid on juba sündides olemas ja neid enam juurde ei teki. Igasugused kahjulikud mõjud (alkohol, tubakas, narkootikumid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Mida vanem on naine, seda suurema tõenäosusega on tema munarakkude varu saanud kahjustada. Seetõttu suureneb ema vanuse kasvades ka järglase väärarengute tekkimise tõenäosus.
- Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi u 28-päevaste tsüklitena. Küpse munaraku vallandumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Munaraku valmimisega kaasnevad mitmed füsioloogilised muutused viljastumisvõimelise naise kehas. Seda nimetatakse menstruaaltsükliks. Menstruaaltsüklid algavad teismeeas ja kestavad 45–55-aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul on naised viljakad ehk võimelised saama järglasi.