2. Mida teame?
• Kust inimene energiat saab?
• Millele inimene energiat kulutab?
Külli Kori, Meelis Brikker
2
3. Mida teada saame?
• Mis on termoregulatsioon?
• Mida teeb organism selleks, et püsivat
kehatemperatuuri hoida?
3
Külli Kori, Meelis Brikker
4. Soojusregulatsioon
• Kõigusoojane ehk eksotermiline loom –
kehatemperatuur sõltub
väliskeskkonna temperatuurist.
• Püsisoojane ehk endotermiline loom – keha
genereerib ise soojust ja
säilitab sisetemperatuuri
sõltumata väliskeskkonnast.
4
Külli Kori, Meelis Brikker
5. Termoregulatsioon
• Kehatemperatuuri hoidmine kindlas vahemikus
hoolimata sellest, millised on välistingimused.
• Soojus vabaneb skeletilihaste, maksa, südame,
aju töö tulemusel.
• Inimsese kehatemperatuur on 36-37°C.
• Reguleerib hüpotaalamus.
5
Külli Kori, Meelis Brikker
6. Külma korral
• Higi tootmine lõpetatakse.
• Veresooned tõmbuvad kokku.
• Tekib „kananahk“.
• Tekivad külmavärinad.
• Vastsündinutel on pruun
rasvkude, millest saab
soojust toota.
6
Külli Kori, Meelis Brikker
7. Palavas
• Inimene on üks vähestest loomadest,
kellel on higinäärmed.
• Suureneb higi tootmine.
• Suurem hulk verd liigub
nahalähedastesse veresoontesse.
• Soojuskadu suureneb.
7
Külli Kori, Meelis Brikker
8. Kokkuvõte
• Termoregulatsioon on kehatemperatuuri
hoidmine kindlas vahemikus hoolimata sellest,
millised on välistingimused.
• Temperatuuri reguleeritakse higistamise,
veresoonte kokku tõmbumise või laienemisega
ning karvade püsti ajamisega.
8
Külli Kori, Meelis Brikker
Notas do Editor
Inimene saab energiat toidust. Rakuhingamisel lõhutakse glükoos ja selle tulemusena vabaneb energia, mida salvestatakse ATP molekulidesse.Inimesel kulub energiat ainevahetuse põhikäibeks (70%), kehaliseks aktiivsuseks (20%) ja toidu seedimiseks ja omastamiseks (10%).
Loomad võivad olla kas püsisoojased või kõigusoojased.Enamik loomi on kõigusoojased (ehk ekotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist.Püsisoojased (ehk endotermilised) on näiteks linnud ja imetajad. See tähendab, et nende keha genereerib ise soojust ja säilitab alalist sisetemperatuuri, hoolimata välistingimustest.Kehatemperatuuri erinevused avaldavad mõju loomade eluviisile, sest looma keha funktsioneerib soojana paremini. Kõigusoojased loomad, nagu roomajad, kahepaiksed ja putukad, toimivad soojas väga väledalt, aga temperatuuri langedes nende kehategevus aeglustub. Nad saavad päikesepaistel koguda veidi lisasoojust, aga kui temperatuur langeb alla 10C, töötavad nende lihased nii aeglaselt, et neil on raske liikuda. Linde ja imetajaid selline temperatuurimuutus aga peaaegu üldse ei häiri. Nende siseküte ja hea soojusisolatsioon võimaldavad neil jääda aktiivseks ka siis, kui temperatuur langeb allapoole külmumispunkti.
Termoregulatsioon hoiab kehatemperatuuri kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused. Termoregulatsiooniks on vaja kulutada energiat.Erinevalt loomadest puudub inimesel efektiivne soojust hoidev karvkate ja paks rasvakiht.Soojus vabaneb organismis toimuvatel ainevahetuse reaktsioonidel. Enamik soojusest vabaneb skeletilihaste, maksa, südame ja aju töö tulemusel.Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda. Seetõttu eraldub pea väga palju soojust. See on ka põhjuseks, miks talvel peaks mütsi kandma. Kuigi on normaalne, et erinevatel kehaosade temperatuur on erinev, hoitakse kehasisemuse temperatuuri siiski 36–37 kraadi juures. Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotalaamus (kehatemperatuuri soojuskadusid suurendades või vähendades).
Külmemates oludes aga lõpetatakse higi tootmine ning suuremad veresooned, mis toovad verd naha väiksematesse veresoontesse, tõmbuvad kokku. Selle tulemusena suunatakse suurem osa verest soojemasse kehasisemusse. Sellise mehhanismiga vähendatakse soojuse kadu keskkonda ja edasist kehasisemuse jahtumist. Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsu juures olevad karvapüstitajalihased, mille tõttu tekib „kananahk“. Et sooja toota, saadab hüpotalaamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks. See on väga efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja tootmiseks. Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu.Vastsündinutel aga külmavärinaid ei teki ja nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, milles on väga palju mitokondreid. Mitokondrid suudavad rasvast toota soojusenergiat, mis tõstab temperatuuri kõikides keharakkudes. Vabanev soojus kantakse vereringega kehas laiali.
Kuna inimene on üks vähestest loomadest, kelle nahas on higinäärmed, toodab organism higi, mille aurustumine kehapinnalt aitab üleliigsest soojusest vabaneda.Üleliigsest soojusest vabanemiseks lõtvuvad suuremates veresoontes olevad silelihased, mistõttu liigub suurem hulk verd nahalähedastesse väikestesse veresoontesse ja soojuskadu suureneb.
Termoregulatsioon on kehatemperatuuri hoidmine kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused.Temperatuuri reguleeritakse higistamise, veresoonte kokku tõmbumise või laienemisega ning karvade püsti ajamisega.
