1. Külli Kori, Meelis BrikkerTartu Ülikool

2. Mida teame?
• Mis on neutraalne regulatsioon?
• Mis on humoraalne regulatsioon?
Külli Kori, Meelis Brikker
2

3. Mida teada saame?
• Millest koosneb närvisüsteem?
• Milline on närviraku ehitus?
• Kuidas toimub närviimpulssi ülekanne?
3
Külli Kori, Meelis Brikker

4. Kesknärvisüsteem
4
Kesknärvisüsteem
Seljaaju
Peaaju
Külli Kori, Meelis Brikker

5. Piirdenärvisüsteem
• Närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi
keha piirkondadega.
• Jaguneb:
– sensoorne närvisüsteem – retseptoritest
kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid.
– somaatiline närvisüsteem – kesknärvisüsteemist
skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.
– autonoomne närvisüsteem – näärmetesse,
elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid.
5
Külli Kori, Meelis Brikker

6. Autonoomsed närvid
• Sümpaatiline närvisüsteem:
– stressi ja füüsiline koormus;
– kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid;
– valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks;
– „põgene ja võitle“.
• Parasümpaatiline närvisüsteem:
– kõige aktiivsemalt puhkeolekus;
– kontrollib seedeelundite talitlust;
– „puhka ja seedi“.
6
Külli Kori, Meelis Brikker

7. Närvirakk
7
Dentriidid
Rakukeha
Müeliintupp
Neuriit
ehk akson
Närvilõpmed
Külli Kori, Meelis Brikker

8. Närviimpulss
• Piki närvirakke liikuv elektriline signaal.
• Põhineb elektrilaengu muutumisel
närvirakku katva membraani sise- ja
välispinna vahel.
• Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse
membraanide vahelist pinget
puhkepotentsiaaliks.
8
Külli Kori, Meelis Brikker

9. Potensiaali muutus
9
Signaal
Ioonkanal Ioonpump
Külli Kori, Meelis Brikker

10. Potensiaali muutus
• Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab
membraanipotentsiaali muutuse.
• Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust
nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.
• Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat
aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse
närviimpulsiks.
10
Külli Kori, Meelis Brikker

11. Sünaps
• Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu
liigub erutus ühelt närvirakult teisele.
• Elektriline sünaps – elektrilise laengu edasi
andmine
• Keemiline sünaps – ülekande aine ehk
transmitteri kasutamine.
11
Külli Kori, Meelis Brikker

12. Sünaps
12
Looie496
Ülekandeaine
ehk transmitter
Põieke
Retseptor
Transmitteri tagasi
toomise pump
Kaltsiumi kanal
Erutus
Sünapsi pilu
Külli Kori, Meelis Brikker

13. Kokkuvõte
• Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks
(peaaju ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteemiks
(närvid).
• Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest.
• Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline
signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel.
• Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille
kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.
13
Külli Kori, Meelis Brikker