1. Töötuba
Millises suunas võiks
õpikeskkond areneda, milline
koolikeskkond soosib ja toetab
loovuse arengut?
Indrek Maripuu
Neitsijärve loovusaida eestvedaja ja koolitaja 1
www.maripuu.eu

2. Indrek Maripuu
Õppinud:
● Rootsi loodus ja kultuur (Axevalla Rahvaülikool)
● Ärikorraldus (TTÜ, magister)
● Psühholoogia (MetaProfit, NLP)
● Waldorfpedagoogika (Solvikskola, Rootsi)
Õpetanud:
● Töötanud konsultatsiooni- ja koolitusvaldkonnas al. 2001
● Ettevõtlust TTÜ-s 5 aastat
Rollid:
● Kahe lapse isa
● Ettevõtja alates 2001 (konsultatsioon, tootmine,
koolitus/turism/kirjastamine)
● Lektor ülikoolis 2

3. Olen võtnud inimesi
tööle ja lasknud lahti.
Juhtinud.
Tudengeid õpetanud.
Järgnev on selle
kogemuse üldistus.
3

4. 10 aastat
“jooksin” mööda
Tallinna
tänavaid ja
ehitasin
FIRMAT.
4

5. Vooluga kaasa?
5

6. 6

7. 7

8. Millest räägime?
Arengud meie ümber?
Nende mõju haridusele?
Kas ja kuidas peaksime muutuma?
[Palju mõtteid ja küsimusi, vähe selgeid vastuseid.
Äkki Teil on vastused?]
8

9. Mis oleks
maailmas
teisiti
a
kui meil
oleks
mõlemal
käel
7 sõrme?
9

10. Alf Rehn
Thinkers TOP50
edetabelikohaga
hinnatud
Soome noor
juhtimisprofessor
tõi Pärnu Turunduskonverentsil välja, et:
Loovusest ja innovatsioonist
räägivad kõik: nii Vladimir Putin, Hiina
kommunistid kui ka Rooma Paavst ja Põhja-
Korea liider Kim Jong II.
Neil kõigil on selle jaoks oma strateegia. Appi!
[Ma pole kindel, et see on hea märk] 10

11. Kas ainult mulle
tundub, et me kipume
(taaskord) arendama
asju nö kampaania
korras?
11

12. Kuidas on maailm meie ümber muutunud?
12

13. See oli ainult kümmekond aastat tagasi:
● Google oli 1 aastane ja tuli garaažist välja.
● Apple-it peeti läbikukkunuks.
● YouTube väljamõtlemiseni oli 5 aastat.
● WikiPedia väljamõtlemiseni oli 1 aasta.
● Facebooki asutaja käis keskkoolis.
13

14. Ära on kadunud:
Lehmann Brothers
Fotofilm
Soome mark / Eesti kroon
World Trade Center
Terve hulk diktaatoreid
14

15. Veel muutusi, mis on toimunud 10
aastaga:
● Antarktika jääväli on 7 mln km2 kahanenud 4,9
km2-ni
● Homoabielusid lubavate riikide arv on kasvanud
0-ist 10-ni.
● Oopiumipõldude kogupindala Afganistanis on
kasvanud 82 tuh hektarilt 123 tuhandeni.
● Terrorirünnakute arv maailmas on kasvanud
423-lt 10 999-ni.
15

16. Kiirus(tamine):
Keskmine USA isa rääkis 40 aastat tagasi lapsega
45 minutit päevas. Täna 6 minutit.
Infotehnoloogia pöörane areng - raadiol võttis 38
aastat, et saada 50 miljonit kasutajat. Facebookil
6 kuud.
16

17. 1 nädala New York Times sisaldab rohkem infot
kui XVIII sajandi inimene sai terve elu jooksul. 17

18. See infotulv ja kiirus
tekitab "kohustuse" olla
kursis.
Seetõttu kihutame
autopiloodiga ning
arvame, et kiirustamine
ja valimatu
konkureerimine on
normaalne elu osa...
Carl Honore: Tark valib
ise tempo, lollil on
kogu aeg kiire!
18

19. Kuidas
tööelu
muutub
? 19

20. Majanduskeskused muutuvad:
● Maailma majanduskeskused muutuvad. Aasia
kasvab. See on fakt.
● Naiivne on aga uskuda, et sinna kolib ainult odav
masstootmine.
● Sinna kolib ka märkimisväärne osa nn
teadmustööst.
● Üks näide: Hiina ülikoolides õpib rohkem tudengeid 20
rootsi keelt kui Rootsi ülikoolides.

21. Keskmisel ülikoolilõpetajal oli 80-ndate keskel
peale kooli lõppu olemas 75% tööks vajalikest
teadmistest. 2008 aastal 8%.
U.S Departments of Law ennustab, et tänasel
keskmisel kooliõpilasel on 38 a. vanuselt olnud
10-14 töökohta.
21

22. Unesco ennustab, et 30 aasta jooksul lõpetab kooli rohkem
inimesi kui terve senise ajaloo jooksul kokku.
Kohe on ees unikaalne aeg - töökohal on kokku 4-5 erinevat
põlvkonda. Erinevad väärtused, erinev maailmatunnetus. 22

23. KOKKUVÕTE:
info hulk
kiirus ja
määramatus
on
enneolematult
suured!
23

24. Sir Ken Robinson: „Meie
haridussüsteem on kujundatud
vastavalt XIX sajandi
vajadustele. Rõhk on
kohandumisel ja
standardiseerimisel. Seda ei
saa parandada. Vaja on luua
uus haridussüsteem.“
TED video: „Schools kill creatvity“
http://www.ted.com/talks/lang/est/ken_robinson_says_schools_kill_creativity.html
24

25. Loovus on selliste ideede
leidmine, millest on kasu.
See on võimaluste uurimine.
„Miks?“ ja „Miks mitte?“ küsimine.

26. Erinevad loovuse liigid
Mark Earls:
(1) Kogenud loovus – teab kuidas asjad käivad;
hea kui vaja parendada
(2) Naiivne loovus – eirab senist kogemust ja
teadmisi; võib teha palju kasu või kahju
Frans Johansson:
(1) Suunatud loovus – valdkonna sisesed ideed;
omavad kindlat suunda
(2) Ristuv loovus – valdkondade ülene, erinevate
valdkondade kombineerimine; ettearvamatu ja
prognoosimatu

27. Mõlemad on tervikud!

28. Head ideed tulevad harva tellimuse peale...
www.maripuu.eu

29. www.maripuu.eu
... ja kui tulevad, siis kipuvad
need olema suhteliselt sarnased!

30. “jalg”?

86% - king, käsi, varvas,
säär
“käsklus”?

71% - kord, armee,
kuuletuma, ohvitser
30

31. Just seepärast ei saa loovust
kooliprogrammi „lisada“. See on
pikk protsess, mis algab
organisatsioonikultuurist
[ja vabriku töökorraldusest
vabanemisest].
31

32. Ratsionaalne vs loov
Läänemaailm on juba Aristotelese ja Platoni
ajast ülistanud ratsionaalsust ning pidanud loovust ja
loomingulisust vähem oluliseks.
Meie kasvatuses on sees, et edu võti on raske töö, kaine
mõistus ja detailide valdamine.
Ja et kõike peab saama numbritega mõõta.
Platon uskus, et loovad inimesed on ohtlikud, sest nende
juurest võivad kerkida emotsioonid ja see ei pruugi olla
kontrollitav. Oma ideaalriigis ta neile kohta ei näinud.

33. Aju kõrgemad
funktsioonid Loovus
Uudsete kontekstide nägemine
Intelligentsus
Õpitud kohanemine,
Kontekstide mõistine
Keel
Pfenningeri
Liigisisene infovahetus närvisüsteemi
funktsioonide
Mälu
Õpitud käitumine, hierarhia
genoomiväline infosalvestus
Instinktid
Päritud käitumine, geenid
Autonoomne kontroll
Madalaimad Vegetatiivsete funktsioonide kontroll
närvisüsteemi
funktsioonid

34. Ratsionaalne vs loov
Ratsionaalne ja loov ongi konfliktis – esimene põhineb
kogemusel ja teadmisel, teine aga lõhub senist
kogemust.
Seetõttu on hea idee üks kriteerium vastuseis, sest hea
idee rikub kellegi status quo'd.
Kui kõik on ideega nõus, siis küsi endalt, kas see
ikka on piisavalt hea idee?

35. ?
Kas vana on hea?
Aristotelese ajast pärineb ka
arusaam, et kui ühel on õigus, siis
teine eksib.
Traditsiooniline mõtlemine ei ole
muutunud sajandeid. See sobis hästi
aega kui mõisted ja ideed elasid
inimestest kauem.
Kas see sobib aga tänasesse
maailma?

36. Mida ma nägin tudengeid õpetades?
1. Hirmu eksida.
2. Initsiatiivi puudumist.
[Kas koolil on siin oma osa? Milline?]
36

37. Vaatame veel korraks trende:
Töökohad võib laias laastus jagada kahte rühma:
1. Kompleksseid oskuseid nõudvad töökohad:
● Probleemide lahendamise oskus
● Hinnangute andmise oskus
● Ärakuulamise oskus
● Andmete analüüsimise oskus
● Suhete loomise oskus
● Koostöö ja kolleegidega suhtlemise oskus
2. Tehingu või tegevuse põhised töökohad, kus
täidetakse ühte kindlat funktsiooni.
37

38. Esimest tüüpi töökohtade arv
kasvab 2,5 korda kiiremini.
Need moodustavad USA-s 70%
peale 1998 aastat loodud
töökohtadest!
38

39. IBM´i poolt 2010 aastal
66-s riigis 33 tööstusharu
liidri seas läbi viidud
uuringust selgus, et
tänased ärijuhid usuvad,
et tulevikus edukas
olemiseks on kõige
olulisem kompetents
LOOVUS.
39

40. Juhid kirjeldavad loovust läbi
oskuste ja võimekuse.
Oskused: seoste ja terviku nägemise oskus jmt.
Võimekus: võime taluda ebaselgust ja
mitmetähenduslikkust.
40

41. Kool ei pea enam andma
ainult faktiteadmisi, vaid:
● info leidmise ja selekteerimise oskuse
● probleemi ära tundmise oskuse
● seoste märkamise ja loomise oskuse
● uudishimu
41

42. Kui Vana-Kreekas oli
koduõpetaja see, kes
aitas lastel lahti
mõtestada kuuldud
filosoofide juttu, siis
õpetaja roll peaks ka
nüüd muutuma
samasuguseks - õpetab
märkama, aru saama ja
küsima.
Suurenema peab
individuaalne
lähenemine, mitte klassi
kuuluvate laste arv! 42

43. Aga...
...selle poole saab liikuma hakata ainult siis kui
haridusasutus on üks VINGE koht kus töötada!
Lastele saame loovust õpetada või nende loovust
säilitada, vaid siis kui me ise oleme loovad ja
motiveeritud.
Kui meie organisatsioon on loov.
43

44. Ärimaailm hakkas rääkima
piisonitest ja hanekarjast juba
üle 10a tagasi.
Mis ideoloogiat kannab aga
Põhikooli- ja
gümnaasiumiseadus?
Vastus: koolijuht on piison,
mis piison!
[Juhtimise ABC: vastutaja
peab otsustama ja otsustaja
peab vastutama.]
[Äriseadustik annab
võimaluse kollektiivseks
vastutamiseks, PGS mitte.] 44

45. Kui palju on organisatsioonides
sajandite jooksul tegelikult
muutunud?
45

46. Kuidas saame lapsi
kasvatada loovaks kui
ise oleme (üle)juhitud
? 46

47. Albert Einstein, Bob Dylan, Martin Luther King, Jr.,
Richard Branson, John Lennon, R. Buckminster
Fuller, Thomas Edison, Muhammad Ali, Ted
Turner, Maria Callas, Mahatma Gandhi, Amelia
Earhart, Alfred Hitchcock, Martha Graham, Frank
Lloyd Wright ja Picasso.
Jeff Dyer ja Hal Gregersen HBR‘is: need
inimesed olid küll erilised, aga nende edu ei
seisnenud erilises andes, vaid selles, et nad
võtsid mõtlemiseks aega ja nende assotsiatiivse
mõtlemise oskus oli väga hea – nad oskasid leida
erinevate nähtuste, faktide, sündmuste või objekti
vahel uusi seoseid.
47

48. Milline on olukord koolis?
Täiskohaga õpetaja koormus on 35
tundi.
Tegelikult kulub õpetajatel kõikidele
tegevustele kokku 50,1 tundi, sh 5,6 h
nädalavahetusel.
See on 15 tundi enam!
Allikas: Eesti Haridustöötajate Liidu poolt tellitud uuringud (2005 ja
48
2009) http://www.ehl.org.ee

49. Kuidas saame
ise olla loovad
kui meil
pole aega
? 49

50. Kokkuvõte:
Enne ei muutu midagi kui meie
organisatsioonikultuur ja hariduse
„mõõtmine“ ei muutu!
[Me võime kirjutada igasuguseid arengukavasid, aga
kui õpetaja ei saa ise luua keskkonda, kus ta töötab,
siis ei muutu midagi] 50

51. Kuna lapsed on erinevad, siis mina isiklikult
loodan ka, et õpikeskkond kõige laiemas mõttes
muutub oluliselt mitmekesisemaks: erinevad
pedagoogilised (Montessory, Waldorf jt) suunad 51
rikastavad, mitte ei kurna.

52. Hariduses
valikuvõimaluse
pakkumise kohustus on
Eestis riigil tulenevalt
Euroopa Inimõiguste
Harta artiklist 14 ning
Eesti Vabariigi
Põhiseaduse
paragrahvist 37 lg 3.
52

53. Lo
ov
mõ
bl tlem
og
i ise
Kohtumiseni!
www.maripuu.eu
www.facebook.com/ideemang 53