Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kogemuslugu vabale tarkvarale üleminekust, Ott Maaten. Ott on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia haldusdirektor.

1. Kuidas me oleme 95 %
vabale platvormile läinud
Ott Maaten
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

2. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Avalik-õiguslik ülikool
asutatud 1919
Akadeemiline kõrgharidus 3 astmel
Teadustegevus
Täiendkoolitus
Eesti tähtsaim muusikaalane raamatukogu
ca 730 üliõpilast
ca 280 õppejõudu (ca 100 ametikohta)
ca 65 administratiivtöötajat
20 serverit
30 avalikku arvutit
70 lokaalset tööarvutit

3. IT-süsteemid < 2005
Probleemid:
- Suletud koodiga õppeinfosüsteem väga madala funktsionaalsusega
- Pidev võitlus viiruste, turvalisuse, riistvara aeglusega
- täpse ülevaate puudumine litsentseeritud tarkvara kasutuse kohta
Inimressurss:
- hõivatud turvaprobleemidega, kasutajatoega
- tarkvara arendustööd puudusid
Finantsressurss:
- riistvara käigushoidmisele
- erinevate litsentside ostmisele

4. Püüda olemasolevat
masina- ja softiparki
“üles putitada?”
Üritada litsentsi-majandus
korda
saada?
Teha midagi muud...

5. Litsentsimajandus
Litsenseeritud tarkvara painajalik kasutusõiguste piiramine:
- see ei ole Teie oma - võite ainult kasutada
- kapotti avada ei tohi - see on ränk kuritegu
- ratast vahetada ei tohi - see on ränk kuritegu
- X aja pärast see auto võib teil garaažis seista
kuid te ei tohi enam sellega sõita - see on ränk
kuritegu
- auto tootjal ei lasu mingit vastutust juhul kui
teekatte muudatuse tõttu lakkab auto sõitmast.

6. 2005
Püstitatud eesmärgid:
- Kõik töövahendid/infosüsteemid maksimaalselt veebipõhiseks
- Serveripark avatud lähtekoodiga süsteemidele
- Maksimaalselt integreeritud infosüsteem
- Kasutada maksimaalselt avatud lähtekoodiga arendusvahendeid!
Piirangud:
- Eelarvelisi vahendeid ei suurendatud (ca 0.5 mln EEK/aastas)
- Inimressurssi ei suurendatud (1.5 ametikohta)

7. 2005
Vältida veoauto effekti!

8. 2005 veebipõhine infosüsteem
Valitud töövahendid:
- Kõige laialdasemalt kasutusel olevad
- Avatud lähtekoodiga st tasuta
Riskid:
- avatud lähtekoodist tulenevad erinevad turvariskid
- jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis (10-15a)
Võit:
- Finantsressurssi ei pidanud panustama litsentsidesse/töökohtadesse
- Finantsressurss suures osas arendustöödesse

9. Veebipõhine infosüsteem 2005 -2008
Varad
Pillide rent
Klaverite
hooldus
Ruumi-programm
ÕIS
Avalik
veeb
Personal
Finants

10. Veebipõhine infosüsteem 2005 -2014
Õppeinfosüsteem
Maht:
- ca 5000 üliõpilase andmestik
- ca 116 andmetabelit, ca 1,0 mln kirjet
Siseinfosüsteem
Maht:
- ca 190 andmetabelit, ca 1,5 mln kirjet

11. Veebipõhine infosüsteem 2005 -2014
Tulemus:
- hästi integreeritud ja funktsioneeriv infosüsteem
- kirjeldab 80-90% meie kooli infovahetusest
Vaba tarkvara selged eelised infosüsteemi arenduses:
- arendusvahendite litsentsitasude puudumine
- arenduse suhteline odavus
- madal finantsrisk
- leebe ajafaktor

12. Avalikud arvutid
Eesmärgid:
- arvutiklassid viia avatud tarkvarale (ca 30 arvutit)
- üldkasutatavad arvutid avatud tarkvarale
- minimiseerida hooldus
- tõsta turvalisust

13. Töötajate arvutid avatud tarkvarale
Eeldused:
- põhilised töövahendid veebipõhised
- piisav avatud tarkvara kasutajatoe andmise kogemus
Eesmärk:
- Erirakendusi mitte kasutavate töötajate arvutid üle viia Linux
operatsioonisüsteemile
Põhimõtted:
- samm-sammult
- struktuuriüksuste kaupa
- mitte kasutada jõumeetodeid

14. Töötajate arvutid avatud tarkvarale
Spetsiifilise õppe- ja teadustööga vms üksustes ei
kaalutud üleminekut avatud tarkvarale:
- Elektronmuusika Stuudio
- Muusikateadus (helisüntees)
- Video- jm meediatöötlus
- Raamatukogu laenutussüsteem
- Majandustarkvara

15. 2010-2014
Muutused:
- Serveripark virtualiseeritud
- Majandustarkvara Linuxis
- EMTA Android rakendus
- Raamatukogu Linuxis
- RFID - läbipääsusüsteemide erirakendus
(väga töökindel võrreldes windowsiga)
- NB! REKTOR LINUXIS
Tähelepanekud:
- vähem probleeme riistvaraga (kogemus)
- vähem probleeme riiklike lahendustega
(ID-kaart, riigi infosüsteemid)

16. 2010-2014
Täna kasutatakse avatud tarkvara:
- EMTA reklaammaterjalid
- plakatid, kuulutused
Eritarkvara:
- Muusika notatsioonis
- Helisünteesis
- Music computing

17. Tagasilöögid
- võitlus failiformaatidega (xlsx, pptx jne)
- võitlus riigi (siht)asutustega
- Innove
- Archimedes
- Raamatukogude konsortsium
- võitlus distributsiooni(de)ga
- võitlus teatud printerikeeltega (Canon)
sunnitud taaskasutusele võtma suletud opsüsteemid mõnedel
töökohtadel

18. Kokkuvõte
Asjatud kartused:
- Op. süsteemi (kerneli) arendus (IBM, Oracle, RedHat)
- Töö- ja arendusvahendite mittekvaliteetsus
- Konkreetse tarkvara mittekvaliteetsus - analüüs enne kasutust
- Kasutajatugi
Eelised:
- Litsentsimajanduse puudumine
- Riistvarakulutuste vähenemine
- Inimressursi otstarbekam kasutamine
- Töötajate ja iseenda harimine

19. Tulevik?
- Mobiilseadmete võidukäik
- Pilvetehnoloogiate võidukäik (Owncloud)
- Töökohaarvuti kadumine, töökoha muutumine ?