Recomendados
Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Mais procurados
Mais procurados (20)
Semelhante a Majandusprognoos (august 2019)
Semelhante a Majandusprognoos (august 2019) (20)
Mais de Swedbank AS
Mais de Swedbank AS (20)
Majandusprognoos (august 2019)
- 1. Swedbanki suvine majandusprognoos Swedbank Economic Outlook Tõnu Mertsina, Liis Elmik 27.08.2019
- 2. © Swedbank Public Information class Maailma majanduskasv aeglustub Välisnõudlus nõrgeneb 2 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 USA Hiina Euroala Saksamaa Soome Rootsi Taani Norra Läti Leedu ÜK Venemaa SKP kasvu prognoosid, % 2017 2018 2019 2020 2021 Allikad: Macrobond&Swedbank Macro Research
- 3. © Swedbank Public Information class Euroalal on töötleva tööstuse olukord oluliselt halvenenud, teenustesektor mitte … veel 3
- 4. © Swedbank Public Information class Maailmas tervikuna on töötleva tööstuse olukord viletsam, kui teenuste sektoris 4
- 5. © Swedbank Public Information class Maailma 5 suurima eksportija ja importija osakaal maailmakaubanduses on ligikaudu 40% 5
- 6. © Swedbank Public Information class USA ja Hiina omavahelise kaubanduse osakaal maailmas on küll väike, kuid läbi tarneahelate on mõju suur 6 3.4 Hiina ja USA-vahelise kaupade ekspordi osakaal maailmas, % 21.7 Hiina ekspordi osakaal USA-sse, % 4.8 USA ekspordi osakaal Hiinasse, % Allikas: WTO, Swedbank Macro Research
- 7. © Swedbank Public Information class Maailma kaubandusmahu kasvu järsk aeglustumine mõjutab nii euroala, kui ka Eesti ekspordivõimalusi 7
- 8. © Swedbank Public Information class Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasv on aeglustunud v läinud langusesse 8
- 9. © Swedbank Public Information class Eesti töötleva tööstuse ja ekspordi kasvu väljavaated on oluliselt halvenenud 9
- 10. © Swedbank Public Information class Üldine kindlustunne Eestis jätkab nõrgenemist Tarbijate ja teenuste sektori kindlustunde püsimine näitab sisenõudluse tugevust 10
- 11. © Swedbank Public Information class Eesti majanduskasv aeglustub Aeglustumise taga peamiselt nõrgenev välisnõudlus 11 Statistikaameti SKP revisjon võib prognoosi tulemusi oluliselt muuta
- 12. © Swedbank Public Information class Euroala baasinflatsioonil on raskusi 2% lähedale jõudmisega 12
- 13. © Swedbank Public Information class ECB langetab hoiuseintressimäära ning taasalustab varaostuprogrammiga 13 -1 -0.5 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 Keskpankade intressimäärade (%) prognoos Inglise Pank Jaapani Pank Riksbank ECB baasintressimäär ECB üleöö hoiuseintressimäär US Fed Allikad: Macrobond & Swedbank Macro Research
- 14. © Swedbank Public Information class Turud ootavad Euribori langust ning selle püsimist negatiivsena veel pikema aja jooksul 14
- 15. © Swedbank Public Information class Laenude reaalintressid on Eestis praegu 0% lähedal 15 2.9 2.4 0.5 0.2 -6 -4 -2 0 2 4 6 8 10 12 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Intressimäärad ja inflatsioon, % ettevõtete pikaajaline laen eluasemelaen THI kasv ettevõtete pikaajaline laen, reaal- eluasemelaen, reaal- Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet, Swedbank Macro Research
- 16. © Swedbank Public Information class Madalad intressimäärad suunavad maailmas rohkem raha väärtpaberitesse ja kinnisvarasse • 27% maailma võlakirjaturust (investeerimisjärgu) on negatiivse tootlusega • Rohkem raha suunatakse riskantsematesse varadesse ja piirkondadesse 16
- 17. © Swedbank Public Information class Riigivõlg on tõusnud väga kõrgele See piirab majanduse fiskaalset stimuleerimist 17 Paljude riikide majandus vajab lisaks keskpanga rahapoliitilisele toele ka fiskaalset stiimulit. … rääkimata majanduse reformimisest, mida on juba aastaid soovitatud
- 18. © Swedbank Public Information class Vaatamata võla suurenemisele, on euroala valitsuste intressimaksed SKP suhtes vähenenud 18 Kokkuhoid: 1 pp erinevus 116 mld EUR 2 pp erinevus 232 mld EUR Võrdluseks, 2018 SKP: Soomes 232 mld EUR 3 Balti riiki kokku 100 mld EUR
- 19. © Swedbank Public Information class Lisaks USA ja Hiina kaubanduskonfliktile on suurenemas valuuta manipulatsioonid • Intressimäärade tõstmine USA-s on USD-i tugevamaks teinud • US Fed-i intressimäärade langetamine muudab USD-i EUR suhtes nõrgemaks • Hiina on jüaani kunstlikult nõrgendanud, et ergutada oma eksporti ja piirata importi (nt USA-st) 19
- 20. © Swedbank Public Information class Kas sel korral läheb teisiti? Kas USA suuremahuline varaostuprogramm võib hoida ära majanduslanguse? 20 USA osakaal: Maailmakaubanduses 10%, Maailma SKP-s 15% … kuid USD osakaal: Kaubandusarveldustes ca ½ Väärtpaberitehingutes ca 2/3 Kas liiga suur USD osakaal ja selle liiga suur mõju maailmamajandusele?
- 21. © Swedbank Public Information class 21 Brexiti tähtaeg 31 okt
- 22. © Swedbank Public Information class 22 Brexit: kuidas hambapastat tuubi tagasi saada? Allikas: iStock
- 23. © Swedbank Public Information class 23 Major changes Complete by 31 October? YES MPs back deal? Seek (longer) delay? YES NONO Brexit with new deal YES NO Delay No new deal No new deal Minor changes MPs pass adjusted deal? Brexit with adjusted deal No new deal 31 Oct YES NO Referendum General election Vote of no confidence UK and EU agree delay? No-deal Brexit Cancel Brexit 31 Oct No new deal MPs block no deal? YES NO YES NO Delay Likely Sources: BBC and Swedbank Research Brexit
- 24. © Swedbank Public Information class 24 When is the earliest an election could happen? 3 Sep Parliament returns. Labour propose no- confidence motion 4 Sep (or 3 Sep if vote as soon as Commons return, uncertain if possible) No-confidence voted upon, government loses 18 Sep (or 17 Sep) 14-day period ends without an alternative government 19 Sep Government chooses election date (no maximum period before an election needs to be held) 20 Sep Parliament dissolved 25 Oct (or 24 Oct) Earliest possible polling day if Boris Johnson ignores convention that elections take place on a Thu. (24 Oct is a Thu. Only doable if no- confidence vote is conducted on 3 Sep ) 31 Oct Brexit date. Earliest possible polling day if Boris Johnson sticks to convention of an election on a Thu (i.e. 24 Oct is not feasible) No-deal Brexit -> PM umbusaldamine -> uued valimised?
- 25. © Swedbank Public Information class Brexiti senine mõju kaubavahetusele olematu 25 -200 -150 -100 -50 0 50 100 150 200 250 300 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kaubavahetus ÜKga, mln eur Kaupade eksport ÜKsse Kaupade import ÜKst Teenuste eksport ÜKsseAllikas: Eesti Pank -1 0 1 2 3 4 5 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tööjõutulu, mln eur Briti residentide poolt Eestis teenitud tööjõutulu Eesti residentide poolt ÜKs teenitud tööjõutuluAllikas: Eesti Pank
- 26. © Swedbank Public Information class 26 Majanduse jahenemine on jõudnud ka tööturule
- 27. © Swedbank Public Information class Palgasurve annab veidi järele Hinnad Netopalk Pension 2018 3,4% 12,4% 13,3% 2019* 2,3% 6,4% 10,8%** 2020* 2,3% 5,2% 2021* 2,2% 4,5% 27 * Swedbanki prognoos ** I poolaasta
- 28. © Swedbank Public Information class Leedukad tarbivad oluliselt rohkem 28
- 29. © Swedbank Public Information class Kuigi nende sissetulekud on eestlastest väiksemad 29
- 30. © Swedbank Public Information class Tarbimise ja sissetulekute erinevus Leeduga 30 -18%+18%EE: LV: -10% -22%
- 31. © Swedbank Public Information class Leedukad tarbivad rohkem/kvaliteetsemat 31 Kulutused toidule +32% Kulutused eluasemele +21% Kulutused transpordile +52%
- 32. © Swedbank Public Information class Võimalikud põhjused • Varimajandus • Sissetulekud välismaalt • Välismaalaste tarbimine • Statistilised erinevused 32
- 33. © Swedbank Public Information class Eesti peamised majandusnäitajad Swedbanki prognoos 2018 2019pr 2020pr 2021pr SKP reaalkasv, % 3,9 3,3 2,3 2,5 Eratarbimine 4,8 3,5 3,1 2,9 Valitsuse tarbimine 0,3 2,5 1,5 1,5 Investeeringud põhivarasse 3,3 6,5 3,0 5,0 Kaupade ja teenuste eksport 4,6 3,0 2,5 3,0 Kaupade ja teenuste import 6,2 3,5 3,0 3,5 SKP, mld eurot (jooksevhindades) 25,7 27,5 29,1 30,7 SKP nominaalkasv, % 8,8 7,0 5,8 5,6 THI kasv, % 3,4 2,3 2,3 2,2 Töötuse määr, % 5,4 4,9 5,1 5,4 Brutopalga kasv, % 7,3 8,1 6,5 5,5 Kaupade ja teenuste saldo, % SKPst 3,6 3,2 2,8 2,4 Jooksevkonto, % SKPst 1,9 1,4 1,0 0,6 Välisvõlg, % SKPst 77,3 70,9 66,0 62,0 Valitsussektori eelarve tasakaal, % SKPst -0,5 -0,4 -0,2 0,2 Valitsussektori võlatase, % SKPst 7,9 8,2 7,9 7,3 33
Notas do Editor
- Eestlasi UKs: 9000 +/-5000 (Allikas: Office for National Statistics)
- According to the data, Lithuanians consumed 32% more food than Estonians and 61% more food than Latvians per person, in real terms (bigger quantities or much better quality/more expensive type of food) in 2018. According to the data, Lithuanians consumed 63% more meat and 57% more fish than Estonians; and 89% more meat and 128% more fish than Latvians. At the same time, material deprivation data show that Estonians can afford meat or fish more often than Lithuanians. The share of people who were unable to afford a meal with meat, chicken, fish (or vegetarian equivalent) every second day, was 4% in Estonia, 12% in Latvia, and 15% in Lithuania in 2018 (Eurostat).