1. EESTI STATISTIKA
1921–2011
Eesti statistika aastaraamat
STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

2. EESTI STATISTIKA
STATISTICS ESTONIA
Eesti statistika aastaraamat
STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
TALLINN 2011

3. Toimetuskolleegium: Riina Kerner, Siim Krusell, Kairit Põder, Taimi Rosenberg, Mihkel Servinski, Mari Soiela
Toimetaja: Kairit Põder
Inglise keele toimetaja: Heli Taaraste
Küljendus ja trükiettevalmistus: Oliver Lillma
Kaanekujundus ja makett: Maris Valk
Kaardid: Ülle Valgma
Editorial Board: Riina Kerner, Siim Krusell, Kairit Põder, Taimi Rosenberg, Mihkel Servinski, Mari Soiela
Edited by Kairit Põder
English edited by Heli Taaraste
Layout & Prepress by Oliver Lillma
Cover and design by Maris Valk
Maps by Ülle Valgma
Kirjastanud Statistikaamet,
Endla 15, 15174 Tallinn
Trükkinud Ofset OÜ,
Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn
Published by Statistics Estonia,
15 Endla St, 15174 Tallinn
Printed by Ofset Ltd,
25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn
Juuli 2011 / July 2011
ISSN 1406-1783
ISBN 978-9985-74-487-1 (trükis / hard copy)
ISBN 978-9985-74-488-8 (DVD)
Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2011
Kaanefoto / Cover photograph: Bulls
Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.
When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source.

4. EESSÕNA PREFACE
Hea lugeja!
Käesoleval aastal möödub 90 aastat Eesti Vabariigi Statistika Keskbüroo loomisest. Kuigi juba
aastakümneid varem oli olemas statistiliste andmete kogumise ja nn kuberneri aruannete koostamise
praktika, tuleb 1921. aastat pidada iseseisva riigi oma statistikakorralduse sünniaastaks. Nii kahe- ja
kolmekümnendatel kui ka taasiseseisvumisaastatel oleme koostanud aastaraamatu, millest oleks
lihtne leida kõikide statistilise jälgimise alla kuuluvate eluvaldkondade kokkuvõtted. Käesolev
aastaraamat on üks paljude omasuguste seast.
Mitmed märgid näitavad, et Eestis andmete kasutamine üha kasvab. See lubab uskuda, et
konkreetsete faktide kasutamine soodustab diskussiooni ja parandab oluliste otsuste ettevalmista-
mist. Samal ajal raskendab informatsiooni üleküllus ja kiire levik selle usaldusväärsuse hindamist.
Samuti tundub, et väga raske töö tulemusena kokku saadud andmed osutuvad ühepäevaliblikateks,
mis pälvivad vaid päevaks-kaheks pealiskaudse tähelepanu. Statistika aastaraamat võimaldab
rahulikult süveneda eelmise aasta andmetesse, hoides kõrval pikemaid aegridu ja rahvusvaheliselt
võrreldavaid andmeid.
Käesoleva aastaraamatu puhul tuleb arvestada, et vahepeal on Eestis kroon vahetunud euro vastu,
mistõttu rahalised näitajad on nüüd varasemate raamatutega võrreldes teistes ühikutes. Sellised
muudatused statistikaväljaannetes on paratamatud, nagu ka juba varem avaldatud andmete juures
tehtavad plaanilised ja erakorralised revisjonid. Seetõttu on kõige viimase aastaraamatu andmestik
alati kõige ajakohastatum.
Sel korral aastaraamatus muudatusi ei ole tehtud. Aastaraamat on endiselt eri elualade ülevaade ja
kokkuvõte ning oluline ajaloo talletaja. Raamatu alguses on kaardid ning majandus- ja sotsiaal-
ülevaade, millele järgnevad keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse valdkonna peatükid.
Rahvusvaheliselt võrreldavad andmed on lisatud peatükki. Aastaraamat oma klassikalises trüki-
versioonis on tasuline, veebiversiooni eest maksma ei pea.
Head süvenemist!
Juuni 2011
Priit Potisepp
peadirektor
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 3

5. EESSÕNA PREFACE
Dear Reader!
This year marks the 90th anniversary of the establishment of State Statistical Central Bureau of the
Republic of Estonia. Although the practice of collecting data and drawing up the so-called ’reports to
the governor’ existed already decades earlier, 1921 should be considered the year of setting up the
independent state’s own statistical organisation. In the twenties and thirties as well as in the years
after the restoration of independence, we compiled a yearbook where one could easily find
overviews of all spheres of life under statistical observation. This yearbook is one among numerous
of its kind.
A lot of signs indicate that the use of data keeps growing in Estonia. This fact makes us believe that
the use of concrete facts inspires discussion and improves preparation of important decisions. At the
same time, excessiveness and rapid spread of information makes the assessment of its reliability
more complicated. It also seems that the data produced as a result of very hard work appear to be
short-lived earning only casual attention for a day or two at most. The statistical yearbook makes it
possible to absorb calmly in previous year’s data by looking in parallel at longer time series and
internationally comparable data.
In case of this yearbook it should be taken into consideration that, meanwhile, we have switched
over from the Estonian kroon to the euro. Therefore, financial indicators are now presented in
another currency compared to previous yearbooks. Such changes in statistical publications, like the
regular as well as irregular revisions of the data published earlier, are inevitable. Thus, the data
found in the most recently published yearbook are always the most updated ones.
This time no changes were made to the yearbook. Like before, the yearbook contains overviews and
summaries of different fields of life and constitutes an important depository of historic milestones.
Maps and the economic and social overview are presented at the beginning of the yearbook. The
chapters related to the subject areas of environment, population, social life and economy follow.
Internationally comparable data have been added to respective chapters. You can buy the classical
printed version of the yearbook or view the web version of it free of charge.
Enjoy the book!
June 2011
Priit Potisepp
Director General
4 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

6. SISUKORD CONTENTS
SISUKORD
Eessõna ............................................................................................................................................... 3
Üldandmeid .......................................................................................................................................... 7
Kaardid ................................................................................................................................................. 9
Majandus- ja sotsiaalülevaade ........................................................................................................... 25
KESKKOND ....................................................................................................................................... 35
RAHVASTIK....................................................................................................................................... 51
SOTSIAALELU
Haridus ......................................................................................................................................... 69
Kultuur .......................................................................................................................................... 85
Õigus ............................................................................................................................................ 97
Sotsiaalne tõrjutus ...................................................................................................................... 109
Leibkonna eelarve....................................................................................................................... 121
Tervishoid ................................................................................................................................... 131
Sotsiaalne kaitse......................................................................................................................... 143
Tööturg ....................................................................................................................................... 161
MAJANDUS
Palk............................................................................................................................................. 179
Hinnad ........................................................................................................................................ 183
Rahvamajanduse arvepidamine.................................................................................................. 191
Finantsvahendus......................................................................................................................... 201
Valitsemissektori rahandus ......................................................................................................... 207
Ettevõtete majandusnäitajad....................................................................................................... 217
Majandusüksused ....................................................................................................................... 229
Väliskaubandus........................................................................................................................... 243
Sisekaubandus ........................................................................................................................... 263
Teenindus ................................................................................................................................... 271
Põllumajandus ............................................................................................................................ 277
Jahindus, kalandus ja metsamajandus ....................................................................................... 287
Tööstus ....................................................................................................................................... 295
Energeetika................................................................................................................................. 317
Ehitus.......................................................................................................................................... 323
Elamumajandus .......................................................................................................................... 331
Kinnisvara ................................................................................................................................... 337
Transport .................................................................................................................................... 343
Side............................................................................................................................................. 357
Infotehnoloogia ........................................................................................................................... 363
Turism ja majutus ....................................................................................................................... 369
Teadus- ja arendustegevus ........................................................................................................ 377
Mõisted ............................................................................................................................................. 387
Sisujuht............................................................................................................................................. 419
Märkide seletus ................................................................................................................................ 440
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 5

7. SISUKORD CONTENTS
CONTENTS
Preface ................................................................................................................................................ 4
General data......................................................................................................................................... 8
Maps..................................................................................................................................................... 9
Economic and social overview............................................................................................................ 25
ENVIRONMENT ................................................................................................................................. 35
POPULATION .................................................................................................................................... 51
SOCIAL LIFE
Education ...................................................................................................................................... 69
Culture .......................................................................................................................................... 85
Justice........................................................................................................................................... 97
Social exclusion .......................................................................................................................... 109
Household budget....................................................................................................................... 121
Health ......................................................................................................................................... 131
Social protection ......................................................................................................................... 143
Labour market............................................................................................................................. 161
ECONOMY
Wages and salaries .................................................................................................................... 179
Prices.......................................................................................................................................... 183
National accounts ....................................................................................................................... 191
Financial intermediation .............................................................................................................. 201
Government finance.................................................................................................................... 207
Financial statistics of enterprises ................................................................................................ 217
Economic units............................................................................................................................ 229
Foreign trade............................................................................................................................... 243
Internal trade............................................................................................................................... 263
Service activities ......................................................................................................................... 271
Agriculture................................................................................................................................... 277
Hunting, fishing and forestry ....................................................................................................... 287
Industry ....................................................................................................................................... 295
Energy ........................................................................................................................................ 317
Construction................................................................................................................................ 323
Housing....................................................................................................................................... 331
Real estate.................................................................................................................................. 337
Transport .................................................................................................................................... 343
Communications ......................................................................................................................... 357
Information technology................................................................................................................ 363
Tourism and accommodation...................................................................................................... 369
Research and development ........................................................................................................ 377
Definitions......................................................................................................................................... 402
Index................................................................................................................................................. 429
Explanation of symbols..................................................................................................................... 440
6 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

8. ÜLDANDMEID GENERAL DATA
EESTI
Riigi ametlik nimi Eesti Vabariik
Iseseisvuspäev 24. veebruar (1918)
Riigikord parlamentaarne vabariik
Pealinn Tallinn
Riigikeel eesti keel
Rahaühik euro (1 euro = 100 senti)
Euro võeti Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2011. Eesti krooni ja euro
kurss: 1 euro = 15,6466 krooni.
Rahvaarv 1 340 194 (1. jaanuar 2011)
Rahvastiku tihedus 31 elanikku 1 km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala)
Pindala 45 227 km²
Haldusjaotus, 15 maakonda
1. jaanuar 2011 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna, 193 valda ja
14 vallasisest linna
Saarte arv 1521
Suurimad saared Saaremaa, 2671 km²
Hiiumaa, 989 km²
Muhu, 198 km²
Pikimad jõed Võhandu, 162 km
Pärnu, 144 km
Põltsamaa, 135 km
Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (koos Venemaale kuuluva osaga)
Võrtsjärv, 271 km²
Narva veehoidla, 191 km² (koos Venemaale kuuluva osaga)
Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m
Keskmine aasta keskmine +5,1 C
õhutemperatuur jaanuaris –11,4 C
2010. aastal
juulis +22,0 C
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 7

9. ÜLDANDMEID GENERAL DATA
ESTONIA
Official name of the Republic of Estonia
state
Independence Day 24 February (1918)
Polity parliamentary republic
Capital city Tallinn
Official language Estonian
Currency Euro (1 euro = 100 cents)
In Estonia the euro was put into circulation on 1 January 2011.
Exchange rate beween the Estonian kroon and the euro:
1 euro = 15.6466 kroons.
Population 1,340,194 (as of 1 January 2011)
Population density 31 inhabitants per 1 km² (based on the mainland area of Estonia)
Total area 45,227 km²
Administrative division, 15 counties, 226 administrative units with local governments, incl.
as of 1 January 2011 33 cities, 193 rural municipalities and 14 cities without municipal
status
Number of islands 1,521
Largest islands Saaremaa, 2,671 km²
Hiiumaa, 989 km²
Muhu, 198 km²
Longest rivers Võhandu, 162 km
Pärnu, 144 km
Põltsamaa, 135 km
Largest lakes Peipus, 3,555 km² (including the part belonging to Russia)
Võrtsjärv, 271 km²
Narva reservoir, 191 km² (including the part belonging to Russia)
Highest point Suur Munamägi, 318 m
Average daily annual mean +5.1 C
temperature in 2010 in January –11.4 C
in July +22.0 C
8 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

10. Eesti haldusjaotus, 1. jaanuar 2011
Administrative division of Estonia, 1 January 2011
LOKSA NARVA-
Viimsi Vihula KUNDA JÕESUU
TALLINN Viru-Nigula SILLAMÄE
MAARDU Kuusalu
Haljala Sõmeru Aseri Lüganuse Kohtla Toila
Harku Jõelähtme Jõhvi
RAKVERE Sonda PÜSSI
KOHTLA- NARVA
PALDISKI Rae Kadrina Kohtla-
Keila SAUE Raasiku Rägavere KIVIÕLI NõmmeJÄRVE
Aegviidu Rakvere Vaivara
Anija Mäetaguse
KEILA Saku Kiili Maidla
HARJU Vinni
Tapa
Vasalemma Saue IDA-VIRU
Padise LÄÄNE-VIRU
Nõva Kose
Kernu Ambla
Tamsalu Illuka
Kohila Albu Iisaku
Väike- Tudulinna
Noarootsi Nissi Juuru Kõue Maarja Laekvere Alajõe
Oru Risti Rapla Paide Järva-Jaani
KÄRDLA Roosna- Avinurme
Vormsi LÄÄNE Kaiu Alliku Rakke Lohusuu
Taebla Kareda Koeru
Märjamaa Raikküla Väätsa
Kõrgessaare Pühalepa HAAPSALU Torma
Kehtna PAIDE
HIIU Ridala MUSTVEE
Kullamaa RAPLA Käru Koigi Jõgeva JÕGEVA
Käina Kasepää
Martna
Järvakandi JÄRVA Imavere Pajusi JÕGEVA
Emmaste
Vigala Saare Pala
Lihula Türi Põltsamaa KALLASTE
Vändraa
Kõo Palamuse
PÕLTSAMAA Alatskivi
Muhu Hanila Halinga Tootsi Vändra VÕHMA
Koonga Tabivere
Puurmani Peipsiääre
Orissaare Vara
Lavassaare Are Tartu
Leisi
Pöide VILJANDI
Mustjala Tori Kolga-Jaani Laeva
Varbla Suure-Jaani TARTU
Laimjala Sauga Saarepeedi Luunja Piirissaare
Valjala PÄRNU Viiratsi
Kihelkonna SAARE Tähtvere TARTU
Audru Puhja Mäksa
SINDI Paikuse Kõpu VILJANDI
Tõstamaa PÄRNU Ülenurme
Kärla Kaarma Pihtla Pärsti Võnnu
Haaslava
Lümanda Paistu Rannu Konguta Nõo Meeksi
Tahkuranna ELVA
Surju Kambja Ahja Mooste
Salme KURESSAARE Halliste Tarvastu Vastse-
Rõngu Kuuste
Kihnu Saarde Räpina
Palupera
MÕISAKÜLA Kõlleste PÕLVA
Abja Karksi Põdrala Valgjärve
VALGA Mikitamäe
Häädemeeste TÕRVA Puka Otepää PÕLVA
Torgu Kanepi Laheda Veriora
Helme Sangaste
Õru
Urvaste Võru Orava Värska
Hummuli Lasva
Tõlliste Sõmerpalu
Ruhnu VÕRU Meremäe
50 km VALGA Karula Antsla Vastseliina
VÕRU
Rõuge
Varstu Haanja Misso
HIIU Maakond / County Taheva
Mõniste
VALGA Omavalitsuslik linn Helme Vald / Rural municipality
a
City with municipal status Vändra Vald (alev) / Rural municipality (town)

11. KAARDID MAPS
Jaanuari keskmine õhutemperatuur, 2010
Average air temperature in January, 2010
Narva-Jõesuu
Kunda
Pakri Jõhvi
Tallinn Harku
Väike-Maarja
Ristna Lääne-Nigula Kuusiku
Heltermaa Tiirikoja
Türi
Jõgeva
Virtsu
Vilsandi Pärnu
Viljandi
Tartu Tõravere
Roomassaare
Kihnu
Võru
Sõrve
Ruhnu Valga
o
Keskmine õhutemperatuur, C 50 km
Average air temperature, oC
-15,0 – -14,1 -11,0 – -10,1
-14,0 – -13,1 -10,0 – -9,1 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station
-13,0 – -12,1 -9,0 – -8,1 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
-12,0 – -11,1 -8,0 – -7,1 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute
Juuli keskmine õhutemperatuur, 2010
Average air temperature in July, 2010
Narva-Jõesuu
Kunda
Pakri Jõhvi
Tallinn Harku
Väike-Maarja
Ristna Lääne-Nigula Kuusiku
Heltermaa Tiirikoja
Türi
Jõgeva
Virtsu
Vilsandi Pärnu
Viljandi
Tartu Tõravere
Roomassaare
Kihnu
Võru
Sõrve
Ruhnu Valga
o
Keskmine õhutemperatuur, C
Average air temperature, oC
19,1 – 21,0
21,1 – 22,0 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station
22,1 – 23,0 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
23,1 – 24,0 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute 50 km
10 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

12. KAARDID MAPS
Päikesepaiste, 2010
Sunshine, 2010
Tallinn Harku
Kuusiku Tiirikoja
Jõgeva
Vilsandi Pärnu
Tartu Tõravere
Roomassaare
Sõrve Võru
50 km
Päikesepaiste kestus aastas, tundi
Annual duration of sunshine, hours
1501 – 1600 1801 – 1900 Pärnu Vaatlusjaam / Observation station
1601 – 1700 1901 – 2000 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
1701 – 1800 2001 – 2100 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute
Sademed, 2010
Precipitation, 2010
Narva-Jõesuu
Kunda
Jõhvi
Tallinn Harku
Väike-Maarja
Ristna Lääne-Nigula
Kuusiku Tiirikoja
Türi
Jõgeva
Virtsu
Vilsandi Pärnu
Viljandi
Tartu Tõravere
Kihnu
Võru
Sõrve
Valga
Sademete hulk aastas, mm
Annual precipitation, mm Ruhnu
501 – 600
601 – 700
701 – 800 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station
801 – 900 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
901 – 1000 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute 50 km
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 11

13. 12
Kaitsealad, 31. detsember 2010
Nature protection areas, 31 December 2010
KAARDID MAPS
Lahemaa
Põhja-
Kõrvemaa
Kõrvemaa Puhatu
Läänemaa Muraka
Suursoo
Mahtra Agusalu
Leidissoo
Jalase
Marimetsa Kõnnumaa Sahmeni
Endla
Tõrasoo
Matsalu
Väinameri
Lihula Avaste
Lahepera
Vooremaa
Tuhu
Alam-
Nätsi-
Vilsandi Pedja Emajõe-
Võlla Soomaa
Suursoo
Võrtsjärv
Pärnu
laht
Luitemaa
Otepää
Kura kurk Nigula
Karula Haanja
Rahvuspark / National park (5)
Looduskaitseala / Nature reserve (131)
Hoiuala / Limited conservation area (343) Jõgi / River
Maastikukaitseala / Protected landscape (148) Allikas: Keskkonnateabe Keskus
Muu kaitseala / Other protected area (632) Source: Estonian Environment Information Centre 50 km
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

14. KAARDID MAPS
Kahjustatud ja hukkunud puistud, 2009
Damaged and destroyed forest stands, 2009
Hukkunud puistud, ha
Destroyed forest
stands, ha Kahjustuse põhjus
Kahjustatud puistud, ha
< 49 Damaged forest stands, ha Reason for damage
50 – 99 Juuremädanikud / Root rot
2500
100 – 149 Ulukite tekitatud kahjustused / Damages caused by games
1000 – 1400
150 – 199 Tuuleheide ja -murd / Windfall
< 1000 50 km
344 Muud põhjused / Other reasons
Ehitusmaavarade kaevandamine, 2009
Extraction of construction minerals, 2009
Ehitusmaavarade kaevandamine,
tuhat m3 elaniku kohta Tootmine, tuhat m3 Ehitusmaavara
3
Extraction of construction minerals, Production, thousand m Construction mineral
thousands m 3 per captia Liiv / Sand
3000
< 4 Lubjakivi / Limestone
500 – 700
5– 9 Dolomiit / Dolomite
15 – 19 < 400 50 km
Kruus / Gravel
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 13

15. KAARDID MAPS
Maakondade ja linnaliste asulate elanikud, 1. jaanuar 2011
Population of counties and urban settlements, 1 January 2011
Narva-
Kohtla-
Loksa Jõesuu
Kunda Järve Sillamäe
Tallinn Maardu Rakvere Püssi
Paldiski Narva
Aegviidu
Jõhvi
Tapa Kiviõli Kohtla-
Saue Kehra Nõmme
Keila Tamsalu
Kohila
Kärdla
Märjamaa Paide
Rapla
Mustvee
Haapsalu
Järvakandi Jõgeva
Türi
Lihula Kallaste
Võhma
Pärnu- Vändra Põltsamaa
Jaagupi Suure-
Tootsi Jaani
Lavassaare
Sindi Viljandi
Tartu
Pärnu Elva
Kilingi- Abja-
Nõmme Paluoja Karksi- Räpina
Kuressaare Põlva
Nuia
Mõisaküla Otepää
Tõrva
Antsla
Valga
Elanike arv linnades ja alevites Võru
Number of population in cities Elanike arv maakonnas
and towns Number of population in a county
400 000
10 000 – 49 999 Tallinn Linn / City
103 000
44 000 – 65 999 50 000 – 99 999 Antsla Vallasisene linn
5 000 – 19 999 150 000 – 169 999 City without municipal status
500 – 4 999 530 000 Kohila Alev / Town 50 km
Rahvastikusündmuste üldkordajad, 2010
Crude rates of population events, 2010
Koguiibe kordaja
Net increase rate
-17 – -15 Sündmuste üldkordaja Rahvastikusündmus
Crude rate of events Population event
-14 – -10
-9 – -5 15 Sünnid / Births
0 10 Surmad / Deaths
11 -5 Ränne / Migration 50 km
14 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

16. KAARDID MAPS
Suremuse üldkordaja ja keskmine vanus surmahetkel, 2009–2010
Crude death rate and mean age at death, 2009–2010
50 km
Suremuse üldkordaja
Crude death rate Erinevus Eesti keskmisest, aastat
10,0 – 11,9 Difference from Estonian average, years
12,0 – 12,9 2,0
Eesti keskmine vanus surmahetkel, aastat
13,0 – 13,9 Keskmine mehed 67,6 / naised 78,0
14,0 – 14,9 Average Mehed / Males Estonian average mean age at death, years
15,0 – 15,9 -1,0 Naised / Females males 67.6 / females 78.0
Abiellumuse üldkordaja ja elussünnid, 2010
Crude marriage rate and live births, 2010
Sündide arv 50 km
Abielusid 1000 elaniku kohta Number of births
Marriages per 1,000 inhabitants 7400
1,0 – 1,9
2,0 – 2,9 2100
3,0 – 3,9 900 – 1400 Abielust / Marital
4,0 – 4,9 90 – 400 Väljaspool abielu / Non-marital
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 15

17. KAARDID MAPS
Raamatute lugeminea, 2010
Reading of booksa, 2010
On lugenud, %
Have read, % Lugejate arv
Lugemise peamine põhjus
Number of readers
49 Main reason for reading
Peamiselt õppimine või töö 382 000
60 – 69
70 – 79 Mainly for studying or for work 93 000 – 112 000
80 – 89 Muu eesmärk / Other purpose < 56 000 50 km
a
Elanikud, kes olid viimase 12 kuu jooksul raamatuid lugenud.
a
People who had read books during last year.
Teatris, kontserdil ja kinos käiminea, 2010
Theatre, concert and cinema visitorsa, 2010
Külastajad, %
Visitors, % Käinud vähemalt korra, %
50 – 54 Attended at least once, % Üritus
55 – 59 100 Event
60 – 64 Teater / Theatre
60
65 – 69 40 Kontsert / Concert
70 – 74 Kino / Cinema 50 km
20
a
Elanikud, kes olid viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra käinud teatris, kontserdil või kinos.
a
People who had visited theatre, concert or cinema at least once during the last 12 months.
16 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

18. KAARDID MAPS
Sisemajanduse koguprodukt, 2008
Gross domestic product, 2008
SKP elaniku kohta, 50 km
% Eesti keskmisest
GDP per capita, SKP jooksevhindades, miljonit eurot
% of Estonian average GDP at current prices, million euros Majandussektor
40 – 59 9600 Economic sector
60 – 79 1300 – 1700 Primaarsektor / Primary sector
80 – 99 500 – 800 Sekundaarsektor / Secondary sector
153 < 500 Tertsiaarsektor / Tertiary sector
Tööstustoodang, 2009
Industrial production, 2009
Toodang, miljonit eurot 1000 50 km
tööealise elaniku kohta
Production, million euros per Müük jooksevhindades, miljonit eurot
1,000 working-age persons Industrial sales at current prices, million euros
2,00 – 2,49
2,50 – 4,99 2500
Müük residentidele / Sales to residents
5,00 – 7,49 500 Müük mitteresidentidele (eksport)
7,50 – 9,99 15 – 400 Sales to non-residents (exports)
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 17

19. KAARDID MAPS
Majutusettevõtetes ööbinud välisturistide elukohariik, 2010
Country of residence of foreign tourists accommodated in accommodation establishments, 2010
Elukohariik Välisturistide arv
Country of residence Välisturistid, % Number of foreign tourists
Soome / Finland Foreign tourists, %
10 – 24 1 160 000
Venemaa / Russia
150 000
Läti / Latvia 25 – 49
58 000 – 70 000
Saksamaa / Germany 57
1 000 – 39 000
Muud riigid / Other countries 85 50 km
Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingud, 2010
Notarised purchase-sale transactions of real estate, 2010
Tehinguid 1000 elaniku kohta 50 km
Transactions per 1,000 Tehingute arv
inhabitants Number of transactions
17,0 – 19,9 12 900
20,0 – 29,9 2 000 – 2 999 Hoonestamata kinnisasi / Unimproved immovable
30,0 – 39,9 1 000 – 1 999 Hoonestatud kinnisasi / Immovable with buildings
57,7 300 – 999 Korteriomand / Apartment ownership
18 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

20. KAARDID MAPS
Kasutusse lubatud uute eluruumide pind, 2010
Floor area of new dwelling completions, 2010
50 km
Keskmine pind, m2 2
Average floor area, m 2 Keskmine pind, m
Eluruumi tüüp
Average floor area, m 2 Type of dwelling
82 – 99
100 – 124 150 Ühepereelamu / One-family house
125 – 149 100 Kahepere- ja ridaelamu / Two-family and terraced house
168 50 Korterelamu / Block of flats
Kasutusse lubatud uute eluruumide arv 10 000 elaniku kohta, 2010
Number of new dwelling completions per 10,000 inhabitants, 2010
50 km
Eluruumide arv
Number of dwellings Eluruumide arv Eluruumi tüüp
2–3 Number of dwellings Type of dwelling
5–8 15 Ühepereelamu / One-family house
22 10 Kahepere- ja ridaelamu / Two-family and terraced house
32 5 Korterelamu / Block of flats
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 19

21. KAARDID MAPS
Statistilisse profiili kuuluvad majandusüksused, 2010
Economic units in the Statistical Profile, 2010
Üksuseid 1000 Üksuste arv
elaniku kohta Üksuste õiguslik vorm
Legal form of units Number of units
Units per
1,000 inhabitants FIE / Sole proprietor 65 000
52 Äriühing / Company 14 000
5 000 – 9 999
75 – 99 Kasumitaotluseta üksus
100 – 124 1 000 – 4 999 50 km
Non-profit institution
Mootorsõidukite ja maanteeliiklusõnnetustes vigasaanute arv, 2010
Number of motor vehicles and number of persons injured in road traffic accidents, 2010
Mootorsõidukeid 100 elaniku kohtaa Inimkannatanute arv liiklusõnnetustes
Motor vehicles per 100 inhabitants a Number of casualties in traffic accidents
35,0 – 49,9 500
50,0 – 59,9
60,0 – 69,9 200 Hukkunud / Killed
50 km
70,0 – 84,9 50 Vigasaanud / Injured
a
Sõiduautod, veoautod, bussid ja mootorrattad.
a
Passenger cars, lorries, buses and motorcycles.
20 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

22. KAARDID MAPS
Piimatoodang, 2010
Production of milk, 2010
#
# #
# # # #
#
# #
# #
#
#
50 km
#
Piimatoodang, tonni
Production of milk, tons Piimalehmade arv
2 000 – 24 999 Number of dairy cows Keskmine piimatoodang,
10 000 – 13 999 kg lehma kohta
25 000 – 49 999
5 000 – 9 999 Average milk yield per cow, kg
50 000 – 74 999
75 000 – 99 999 < 4 000 7000 – 7999 6000 – 6999 4500
Teraviljatoodang, 2010
Production of cereals, 2010
Teraviljatoodang, tonni Toodang, tonni
Production of cereals, tons Production, tons Teravili
900 – 24 999 45 000 Cereals
25 000 – 49 999 Nisu / Wheat
30 000
50 000 – 74 999 Oder / Barley
75 000 – 99 999 15 000 Kaer / Oats
105 422 1 000 Rukis / Rye 50 km
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 21

23. KAARDID MAPS
Kaupade import elaniku kohta, 2010
Imports of goods per capita, 2010
Kaupade import elaniku kohta, tuhat eurot
Imports of goods per capita, thousand euros
2 179 – 4 999 (5)
5 000 – 9 999 (15)
10 000 – 14 999 (6)
15 000 – 37 800 (5)
Andmed puuduvad
Data not available Allikas/Source: Eurostat (29.04.2011) 500 km
Kaupade eksport elaniku kohta, 2010
Exports of goods per capita, 2010
Kaupade eksport elaniku kohta, tuhat eurot
Exports of goods per capita, thousand euros
1 324 – 4 999 (11)
5 000 – 9 999 (7)
10 000 – 14 999 (6)
15 000 – 67 255 (7)
Andmed puuduvad
Data not available Allikas/Source: Eurostat (29.04.2011) 500 km
22 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

24. KAARDID MAPS
Interneti püsiühendusega leibkonnad, 2010a
Households having broadband connection to the Internet, 2010a
Interneti püsiühendusega leibkonnad, %
Households having broadband
connection to the Internet, %
23 (1)
25 – 49 (7)
50 – 74 (17)
75 – 88 (7)
Andmed puuduvad
Data not available Allikas/Source: Eurostat (07.06.2011) 500 km
a
Suurbritannia andmed on aastast 2009.
a
Data on the United Kingdom are from the year 2009.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) aasta keskmine muutus, 2010
Annual average change of the Harmonized Index of Consumer Prices (HICP), 2010
THHI aasta keskmine muutus, %
Annual average change of HICP, %
EL-i keskmine 2,1
EU average 2.1
-1,6 – -1,2 (2)
0,1 – 1,9 (13)
2,0 – 3,9 (12)
4,0 – 5,9 (2)
6,0 – 8,6 (3)
Andmed puuduvad
Data not available Allikas/Source: Eurostat (29.04.2011) 500 km
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 23

25. Eestis tegutsevad kontsernid omanikriigi ja tegevusala järgi, 2010
Enterprise groups in Estonia by country and economic activity, 2010
Kontsernide arv
Number of enterprise
groups
3052
100 – 499 5 000 km
10 – 99
1– 9
Tegevusala
Economic activity
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 1 000 km
Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles
Veondus ja laondus / Transportation and storage
Finants- ja kindlustustegevus / Financial and insurance activities
Töötlev tööstus / Manufacturing Kontsernide arv
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Number of enterprise
Professional, scientific and technical activities groups
Kinnisvaraalane tegevus / Real estate activities 0
Info ja side / Information and communication 1– 9
Haldus- ja abitegevused / Administrative and support service activities 10 – 99
Muu / Other 100 – 3052

26. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEW
MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE
Siim Krusell, Robert Müürsepp
Eelmisel aastal oli 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi pöördepunkt. Pärast järjepidevat
langust pöördus maailma SKP 2010. aastal taas tõusuteele, kasvades hinnanguliselt 4,2%. Taas on
tõusma hakanud ka kriisist enim mõjutatud arenenud riikide majandused. Samal ajal on oht, et kui
riikide abipaketid lõppevad, lõpeb ka püsiv liikumine paremuse poole. Aeglaselt langev kõrge töötuse
määr nagu ka paljude riikide kestvad finantsprobleemid võivad samuti viidata jätkuvatele majandus-
probleemidele, mille tõttu riikide valitsused on hakanud majanduse otsese toetamise asemel hoopis
oma kulutusi üle vaatama. Lisaprobleeme võivad tekitada ka tõusma hakanud kütuse- ja tooraine-
hindadest tingitud inflatsioon.
Paljude Euroopa riikide finantssektorid said 2010. aastal toetust rahvusvahelisel tasemel, mis näitab,
et kõik probleemid pole veel möödas ning majanduskriisi lõppenuks pidada oleks ennatlik. Euroopa
Liidus (EL) kasvas SKP 2010. aastal kõigis liikmesriikides peale Kreeka ja Rumeenia. Kiiremini on
majandus kasvanud eelkõige Põhjamaades ja suure languse läbi teinud Balti riikides. Paremini ongi
üldiselt läinud väiksema võlakoormusega riikidel, kelle seas on ka Eesti. Eelkõige on riikide
majandused saanud kasu kaubavahetuse kasvust, mis alates 2010. aasta II kvartalist on tõusvas
tempos pidevalt ületanud 10% piiri.
2008. aastal alanud ja kaks aastat kestnud majanduse languse trend sai 2010. aastal läbi. Kui veel
aasta I kvartalis vähenes SKP hinnamuutusi arvestades 2,6%, siis II kvartalis hakkas majandus taas
kasvama ja tegi seda ühe kiirenevas tempos kõigis kvartalites aasta lõpuni. IV kvartalis kasvas SKP
6,5%, mis on võrreldav 2007. aasta keskpaiga kasvuga. Aasta kokkuvõttes suurenes SKP 3,1%,
jõudes hinnamõju arvestades 2005. aasta tasemele. Aasta teise poole SKP kasv oli Eestis juba EL-i
tugevuselt teine, jäädes alla ainult ka siinsele kasvule kaasa aidanud Rootsi näitajale.
Sisemajandus näitab taastumismärke. Kinnisvaramulli lõhkemise järgne langus ehituses jätkus ka
2010. aastal, kuid aeglasemalt. 2009. aasta languse tempo säilis vaid I kvartalis. Kaubandus ja
teenindus hakkasid taastuma aasta teises pooles, kasvades siiski tagasihoidlikult. Tugevasti kasvas
möödunud aastal aga töötlev tööstus – hinnamuutusi arvestades üle 20%. Suurima panuse tööstuse
kasvu andsid puidusektor ning elektri- ja optikaseadmete tootmise sektor. Viimane andis märku Eesti
majanduse pöördumisest suurema lisandväärtusega tootmisele. 2010. aastal hakkas pärast kaks
aastat kestnud vähenemist suurenema ka tootlikkus töötaja kohta, ületades isegi majandusbuumi-
aegse kasvutempo.
Endiselt keeruline olukord tööturul avaldas selget mõju eratarbimiskulutustele. Pärast kiiret
kukkumist 2009. aastal eratarbimise vähenemine aeglustus ja aasta teises pooles hakkas tarbimine
taas veidi suurenema. Aasta kokkuvõttes vähenes eratarbimine siiski 1,9%. Odava laenuraha
lõppedes ja laenutingimuste karmistudes tuli kodumajapidamistel kulutuste katmisel piirduda oma
otsese sissetuleku ja säästudega. Eesti Panga andmetel kahanesid 2010. aastal 2009. aastaga
võrreldes seega ka eraisikute säästud. Nii nagu kogu majanduses tervikuna on üha vähenenud ka
kodumajapidamiste laenukoormus. Kogu sisenõudlus pöördus kasvule juba II kvartalis ja suurenes
hinnamõjusid arvestades aastaga 0,9%.
Kapitali kogumahutus põhivarasse jätkas 2009. aasta trendi, jõudes 9,1% languse juures
2002. aasta tasemele. Langus oli siiski aeglasem kui varem ja IV kvartalis hakkas kapitali
kogumahutus põhivarasse juba kasvama, andes märku, et usaldus tuleviku ja majanduse suhtes on
taastunud. Ka Euroopa Komisjoni arvutatud majandususaldusindeks on jätkanud tõusutrendi, jõudes
aasta lõpuks 2005. aasta tasemele. Enim panustasidki selle tõusu just tööstus ja tarbijad.
Maailmaturu muutuste tõttu hakkasid 2010. aastal Eestis hinnad taas tõusma ja aastane
tarbijahinnaindeksi kasv oli 3%. Enim kallinesid rahvusvahelise naftaturu muutuste tõttu just
mootorikütus ja kütteõli. Tarbijatele oluliste toiduainete puhul tõusid hinnad eelkõige lühikese
säilivusajaga kaupadel, nagu köögiviljad ja piimatooted. Endiselt languses olevas ehitussektoris
jätkus hinnaindeksi langus ka 2010. aastal, kuigi juba aeglasemas tempos, näidates seega
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 25

27. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEW
mõningaid taastumismärke. Kuigi kinnisvarasektori hinnalangus on hakanud peatuma, jätkus
ehitusmahtude vähenemine möödunud aastal siiski tugevalt.
Tähelepanu all on hoogustuv väliskaubandus. Kuigi sisenõudlus 2010. aastal palju ei muutunud,
aitas SKP kasvule kõvasti kaasa tööstustoodangu välisnõudluse suur kasv. Kiiresti suurenes
kaubavahetus teiste riikidega, mille tulemusena oli Eesti jooksevkonto teist aastat järjest ülejäägis.
Kaupade eksport oli tänu teise poolaasta kiirele, üle 30% kasvule aasta kokkuvõttes hinnamõjusid
arvestades kõigi aegade rekordtasemel. Enim panustasid ekspordi kasvu raadio-, televisiooni- ja
elektroonikaseadmete ning metalltoodete tootmise sektor. Neist esimese maht kasvas aasta jooksul
üle kahe korra, mistõttu raadio-, televisiooni- ja elektroonikaseadmed said Eesti tähtsaimaks
ekspordiartikliks. Oluline roll Eesti ekspordi arengus oli siia kolinud Põhjamaade tootjatel, kes saavad
kasu siinsest odavamast tööjõust. Kui kriisi ajal Eestisse tulevate otseinvesteeringute kasv peatus,
siis 2010. aastal see taastus. Samuti oli kasu teiste riikide majandusabist. Tänu reisi- ja äriteenuste
rahalise väärtuse kasvule jäi teenuste eksport eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.
Reisiteenuste ekspordile aitas suuresti kaasa just turismi kiire taastumine – 2010. aastal oli
turismiekspordi rahaline väärtus Eestis kõigi aegade suurim.
Kuigi valitsemissektori tarbimine jäi kriisi sügavaimal ajal – 2009. aastal – suurtest probleemidest
hoolimata samale tasemele nagu aasta varem, siis 2010. aastal valitsemissektori tarbimine juba
vähenes. Et reservid vähenesid ja erinevalt teistest riikidest ei võtnud Eesti suures mahus laenusid,
ei jäänudki avalikus sektoris muud üle, kui püüda oma kulutusi vähendada. Hoolimata vähenenud
tulubaasist ja sissetulekutest õnnestus valitsemissektoril eelarve siiski ülejäägis hoida. Pärast
2009. aasta kiiret kasvu hakkas valitsemissektori laenukoormus 2010. aastal taas vähenema. Nii
paranes Eesti positsioon pikaajalise eesmärgi, Maastrichti kriteeriumite täitmisel ja juulikuus
vastuvõetud otsuse järgi hakkas 2011. aasta alguses Eestis rahaühikuna kehtima euro.
Valitsuse vähese sekkumisega majandusse kaasnesid positiivsed tulevikuväljavaated. Sel ajal
kui paljud riigid kogu maailmas püüdsid valitsuste kulutusi hüppeliselt suurendades majandust
päästa, õnnestus Eestil kulutusi kärpides saavutada märksa paremaid tulemusi. Osa 2010. aasta
kiirest kasvust oli kindlasti tingitud varasemast suurest langusest. Siiski saavutas osa
majandusnäitajaid ka juba aasta pärast kriisi raskeimat aega uue, kõrgema taseme, mis annab
märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest. Viimane on kahtlemata tingitud siinse majanduse
väiksusest ja muule maailmale avatusest, mis võimaldas kasu saada ka suurriikide abist. Seega
võiks edaspidigi oodata majanduskeskkonna paranemist, olenemata sellest, kas rahvusvaheline
majandus jätkab kasvu abipakettidega või ilma. Et Eesti majandus on taastunud tänu
välisnõudlusele, võivad Eestile aga suurimaks ohuks olla võimalikud tulevased rahvusvaheliste
finantsturgude probleemid, mille vastu praegu töötatakse välja meetmeid.
Tööturu olukord 2010. aasta teises pooles paranes. Sotsiaalvaldkonna arenguid 2010. aastal
võib hinnata mitmeti. 2009. aastal ja ka 2010. aasta alguses oli kõige silmapaistvam see, mis toimus
tööturul, ehkki kahjuks negatiivses võtmes. Tööturg elas üle suure šoki – töökohti kadus hulgaliselt,
mis omakorda tõi kaasa töötuse kiire kasvu ja hõive vähenemise. 2010. aasta teises pooles
raskused tööturul õnneks ei süvenenud, vaid töökohti tuli hoopis juurde ja tööpuudus vähenes. Siiski
ei ole need mõningased positiivsed muutused viinud tööturgu tagasi samasse seisu, nagu see oli
paar aastat tagasi. Töötusnäitajad 2010. aastal ja 2011. aasta alguses olid oluliselt kõrgemad, kui
võinuksid olla loomuliku tööpuuduse korral, mis tekib tehnoloogia arengu ja selle tõttu, et tööjõud
liigub ühelt töökohalt teisele. Kui loomuliku tööpuuduse korral on majanduslikult aktiivsest
rahvastikust töötud 4–6%, siis 2011. aasta algul oli neid kaks korda rohkem. Kõige enam oli töötuid
2010. aasta I kvartalis, kui nende arv küündis 137 000-ni ja töötuse määr 20%-ni. Aasta hiljem ehk
2011. aasta I kvartalis oli töötuid hinnanguliselt 99 000 ja töötuse määr 14%. Töötus võib väheneda
ka mitteaktiivseks jäämise tõttu, kuid õnneks ei ole valdav osa kriisi tippajal töötuks jäänutest seda
teed läinud. Kui 2010. aasta I kvartalis oli hõivatuid 554 000, siis aasta hiljem 591 000 ning tööhõive
määr 4 protsendipunkti kõrgem.
2009. aastal ja 2010. aasta alguses kasvas meeste töötus naiste omast oluliselt kiiremini. Meeste ja
naiste vaheline töötuse lõhe oli suurim 2010. aasta I kvartalis – üle 10%. Järgmises kvartalis töötuse
lõhe enam ei suurenenud, vaid meeste töötus hakkas naiste omaga võrreldes märksa kiiremini
vähenema ning 2011. aasta I kvartalis oli meeste ja naiste töötuse lõhe vahe vaid 2 protsendipunkti.
26 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA

28. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEW
Meeste töötus kahanes peamiselt tänu sellele, et töökohti lisandus rohkem neil tegevusaladel, kus
meeste osatähtsus on traditsiooniliselt olnud naiste omast suurem. Need tegevusalad on näiteks
töötlev tööstus ja ehitus. Kui töötlevas tööstuses loodi tänu suurenenud tootmismahtudele töökohti
juurde peamiselt Eestis, siis ehitusvaldkonnas mängis olulist rolli välisriikidesse, suures osas Soome
tööle saamine.
2010. aastal väärib enim tähelepanu inimeste toimetulek. Töötuks jäämine suurendab oluliselt
toimetulekuraskusi ja vaesusriski ning mida kauem on töötus kestnud, seda keerulisem on
toimetulek. Otsest seost töötusnäitajate ja toimetuleku vahel näitab allpool olev joonis. Kui
2010. aasta I kvartalis oli nii töötuse määr kui ka suurte raskustega toimetulijate osatähtsus 20%, siis
aastaga kahanes töötus pisut enam, kui vähenes raskustega toimetulijate osatähtsus.
Joonis 1. Toimetulek ja töötuse määr, I–IV kvartal 2008–2010, I kvartal 2011
Figure 1. Coping and the unemployment rate, 1st to 4th quarters of 2008–2010, 1st quarter of 2011
%
20 Töötuse määr
18 Unemployment rate
16 Toimetulek suurte raskustega
14 Persons coping with
12 great difficulties
10
8
6
4
2
0
I II III IV I II III IV I II III IV I
2008 2009 2010 2011
Toimetulekunäitajate aeglasem paranemine võrreldes töötuse vähenemisega on tingitud pikka aega
tööta olnud inimeste rohkusest. 2011. aasta I kvartalis oli üle aasta tööta olnuid 56 000.
2010. aasta puhul vääribki kõige enam tähelepanu see, kas ja kuidas on inimeste toimetulek
muutunud ning kas vaesusesse langenute arv on suurenenud või vähenenud. Oluline on siinkohal ka
see, milliseid näitajaid vaesuse või toimetulekuraskuste hindamisel kasutada või kuidas neid
tõlgendada. Sageli kasutatakse vaesuse hindamisel suhtelise vaesuse mõistet, mille puhul
lähtutakse leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetulekust. Selle kohaselt võib vaeseks pidada inimest,
kelle ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi elanike mediaanekvivalentsissetulekust. 2010. aasta
kohta suhtelise vaesuse näitajaid küll veel ei ole, aga on olemas 2009. aasta näitajad. Kui
2008. aastal elas allpool vaesuspiiri ligi 20% rahvastikust, siis 2009. ehk kriisi tippaastal ligi 16%.
Allpool vaesuspiiri elavate inimeste osatähtsuse vähenemine ei tulenenud siiski näiteks sissetulekute
suurenemisest. Peamised põhjused olid vaesuspiiri langemine ja sissetulekute mõningane
ühtlustumine. Suhteline vaesus on siiski üsna hea näitaja, millega hinnata ja teha kindlaks
ühiskonnarühmi, kus suure osa sissetulekud on allpool vaesuspiiri ning kel tõenäoliselt on seetõttu
ka toimetulekuraskusi. Kui lähtuda leibkondade jaotusest, siis riskirühmadesse kuuluvad alaealiste
lastega üksikvanemad, vähemalt kolme lapsega pered ja ka üksi elavad pensioniealised inimesed.
Väikseima tõenäosusega elavad allpool vaesuspiiri aga lasteta või ühe-kahe lapsega paarid. Juhul
kui lastetu paari mõlemad liikmed töötavad, on neil aga üsna minimaalne võimalus allapoole
vaesuspiiri langeda – 2009. aastal elas sellistest leibkondadest allpool vaesuspiiri alla 3%.
Toimetuleku tagajana on esmatähtis piisav sissetulek, mida saadakse üldjuhul kas töötamisest või
tänu sotsiaalsetele siiretele. Töötamise puhul omakorda on peamine sissetulekuliik saadav palk.
Erinevalt 2009. aastast 2010. aastal hinnad tõusid, kuid keskmise netopalga languse peatumine ja
väike tõus IV kvartalis võrreldes 2009. aasta sama kvartaliga pehmendas pisut hinnatõusu mõju
toimetulekule. Keskmine netokuupalk 2010. aasta IV kvartalis oli 653 eurot ehk madalam kui
2008. aasta IV kvartalis (680 eurot).
EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 27