Saksa kunst 15.–16.sajandil
•Transferir como PPT, PDF•
0 gostou•413 visualizações
Saksa kunst 15.–16. sajandil
Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Semelhante a Saksa kunst 15.–16.sajandil
Semelhante a Saksa kunst 15.–16.sajandil (18)
Saksa kunst 15.–16.sajandil
- 7. u 1394–1406 – 1468 saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks
- 11. 1453–1491 Vasegravüürid: õndsalt rahulikud madonnad, fantastilised pühakulood, olustikupildid
- 21. u 1470–1528 Hilisgootika ja renessansi piiril maalija
- 25. 1471-1528
- 26. Šveitsis, Flandrias, Veneetsias 1494, 1505 kunstiteoreetik Sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni Realism, insenerlik selgus, analüütilisus kolm autoportreed, aktimaalid, akvarellid, loomade kujutamine "Usutavasti on kunst looduse sees, ja kes ta sealt välja kisub, tollel on ta käes." Saksamaa, Nürnberg Kullassepa poeg 17 last, 3 poega jäi ellu, hariduse tähtsustamine Agnes Frey 1494 43 loomeaastat 56 aastaselt surm Albrecht Dürer 1471–1528 Rändaja Graafik Maalija
- 40. Adam and Eve, Oil panels, 1507, Prado Madrid. Adam and Eve, Engraving, 1504, Allen Art Museum. Ohio.
- 44. Lühikokkuvõte Düreri elust ja tegevusest YouTubes: http://www.youtube.com/watch?v=iTaKSF1DX6o&feature=player_embedded
- 59. 1472–1553 maalija ja graafik
- 76. 1497/14980–1543 Suurim saksa portretist, mitmed 16. saj kuulsused detailitäpsus, külm objektiivsus, suur üldistusjõud
Notas do Editor
- Üks võimalikke Albrecht Düreri gravüüri tõlgendusi pärineb Rudolf Drössleri sulest. Tsitaat raamatust "Kui tähed olid jumalad" (kirjastus "Valgus" 1983). Kahjuks midagi vikerkaarelikult kerget seal ei ole, aga toon ta siiski ära, kuna on huvitav mitme külje pealt ja avaldas mulle omal ajal päris kõva muljet. Ja sellepärast ei suuda ma omalt poolt mingit erinevat tõlgendust pildile välja pakkuda, kahjuks. Tsiteerin:: Isegi Albrecht Dürer arvas, et on võimalik joonistada või maalida inimest, "kelle silmadest vaatab välja Saturnus või Venus". Tegelikult rajanebki "saturnilisel meelelaadil" üks tema kuulsamaid, kuid ühtlasi ka iseäralikumaid ja ängistavamaid vasegravüüre - "Melencolia I". See teos valmis 1514. aastal ning sama aastaarvu näeme pildil oleva arvutabeli alumises reas. Tabel kujutab endast "maagilist ruutu", mille arvud annavad nii horisontaalselt kui vertikaalselt kui ka diagonaalselt liidetuna alati summa 34. Peale selle kajastub tabelis Düreri ema surmapäev 17.5.1514 (10+7 või 11+6 näitab päeva, 3+2 kuud, 15 ja 14 aastat). Ühtlasi paistis raskemeelsuse planeet Saturn 1514. aasta maikuus kogu öö vältel lõunataevas. Gravüüri pealkirjas olevat märki I on tõlgendatud kui käskivat kõneviisi ladina keele sõnast ire (minema), nii et "Melencolia I" tõlge oleks sel puhul "Tagane, kurvameelsus!". Tõenäolisemalt aga viitab I melanhooliale kui esimesele neljast temperamendist, mis arvati olevat seotud inimkeha nelja humor'i ehk põhivedelikuga. /.../ ... külm ja kuiv must sapp, melanhoolia allikas ja tundemärk, kuulub niisama tumedale, raskele, kuivale ja külmale Saturnile /.../. Pealkiri "Melencolia I" paikneb transparendil, mida kannab läbi õhu nahkhiir, astroloogide arvates Saturniga suguluses olev loom. Tema all laiub lage veepind, mida samuti seostati Saturniga - omistati ju sellele planeedile laastavaid vihmavalinguid ja üleujutusi. Salapärasena kummub vikerkaar kahkjasse valgusse mattunud taevalaotuse kohal. Seda valgust heidab komeet - õnnetusetäht, mis arvati samuti põhjustavat "veehädasid". Mullaga seotud hingekalduvused, sisemine vastupanu ja kahanemisjõud, melanhoolia, millega iseloomustatakse /.../ Saturni mõju, ilmnevad Düreri pildi peaaegu kõigis üksikasjades. Kõik inimese mõistuse ja usinusega loodu seisab siin kasutavmata ning vedeleb läbisegi: höövel, saag ja tangid, redel ja veskikivi, geomeetrilised kehad ja muu. Need laialipillatud esemed - esmajoones ehitusmeistri, kiviraiduri ja puusepa tööriistad - sümboliseerivad Saturniga seotud ja seega melanhoolikuile määratud elukutseid. Keset seda segadust istub Melanhoolia ise, keda kehastab liikumatult ja mõtlikult ebamäärasesse kaugusse vaatav ilus tiivuline naine. Vaimutiibadel võiks ta uljalt lendu tõusta. Tema hinnaline rõivastus ja täis rahapung annavad tunnistust rikkusest, pead ümbritsev pärg näitab lugupeetust ja austust, võtmekimp võimu, mis avab kõik uksed. Seda kõike pakub Saturn oma soosikuile, kuid Melanhoolia ei suuda sellest hoolimata end virgutada loovalt, kujundavalt ja korrastavalt tegutsema ega kindlameelselt ja uutmoodi toimima. Raamat tema rüpes jääb suletuks, käes hoitav sirkel ja seinal rippuv kaal näivad olema kasutud. /.../ Lahja koer on vajunud tinaraskesse unne; koeri peeti Düreri ajal melanhoolseteks olenditeks. Kas personifitseeritud Melanhoolia mõtleb viimsele elutunnile, mida meenutavad liiva- ja surmakell? Kas ta arvab, et kogu inimlik vaevanägemine ja olemasolu üldse on mõttetu ja eesmärgitu ning kujutab endast tarbetut mängu? Naise kõrval mängiv laps ja seinal rippuv arvuruut peavad nähtavasti melanhooliale vastukaalu moodustama. Arvuruut on olemuselt ju mensula Jovis, Jupiteri-tabel, millega taheti kuningliku planeedi tervistavat ja õnne toovat jõudu aheldada. 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 8.2.12 Merike Tamm 2012
- Albrecht Dürer oli maalija. Iseendast maalis ta kolm autoportreed. Maali " Autoportree 22-aastasena " kinkis ta oma vanematele, kui oli Nürnbergist eemal olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid detaile - silmi ja käsi. Tundub, et kunstniku parem silm vaatab ühte nurka, vasak silm teisele poole. Kätte on maalinud Dürer ohakataimed, mis märgivad noore kunstniku valmidust torgata igaüht, kes takistab tal jõuda kunstnikutee tippu. silverpoint, method of drawing whereby a silver-tipped instrument is dragged across paper prepared with ground bone dust and gum water and then tinted with a pigment. The procedure results in drawings of extraordinary delicacy. It was used extensively in Europe from the late Middle Ages to the early 16th cent. The silverpoint instrument was a silver thread encased in wood, similar in design to a modern lead pencil. Among the foremost practitioners of the medium were Leonardo da Vinci and Albrecht Dürer. Read more: http://www.answers.com/topic/silverpoint#ixzz1imNQ0vc0 8.2.12 Merike Tamm 2012
- Albrecht Dürer oli maalija. Iseendast maalis ta kolm autoportreed. Maali " Autoportree 22-aastasena " kinkis ta oma vanematele, kui oli Nürnbergist eemal olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid detaile - silmi ja käsi. Tundub, et kunstniku parem silm vaatab ühte nurka, vasak silm teisele poole. Kätte on maalinud Dürer ohakataimed, mis märgivad noore kunstniku valmidust torgata igaüht, kes takistab tal jõuda kunstnikutee tippu. 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 1498. aastal valminud " Autoportree 26-aastasena " on töö, kus Dürer kujutab end poolprofiilis, vabas poosis, käsivars toetumas lauale. Elegantselt mõjuvad käes olevad hirvenahksed kindad ja brodeeritud servaga kostüüm. Kunstniku nõrkusest detailide vastu annab tunnistust lokkide ülitäpne kujutamine. Dürer näitab oma näojooni pisut nurgeliselt, ometi demonstreerib ta tulevastele põlvkondadele uhket meest, kes usub oma andesse ja väärikusse. Aken tagaplaanil on märk, et Dürer on omaks võtnud Veneetsia portreekunsti uusimad suunad. Akna alla on kirjutatud: "1498. Selle maalisin ma enda järgi. Ma olin 26-aastane." Pildil on ka initsiaalid AD, mis seisavad peaaegu kõigi Düreri tööde all. 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 1500. aastal valminud " Autoportree karusnahkses rüüs " näitab, et Albrecht Dürer oli teadlik oma kunstnikustaatusest. See niiöelda "Kristuse laadis" pühalik autoportree on töö, mis väljendab Düreri tänu Jumalale talle kingitud ande eest. The next portrait was painted when he was twenty-eight years old. It may have been inspired by something he wrote in his own notes, "the more we know, the more we resemble the likeness of Christ who truly knows all things". 8.2.12 Merike Tamm 2012
- 8.2.12 Merike Tamm 2012 In 1495 Durer returned to Nuremberg and opened his own workshop, alongside his traditional Northern training he now possessed all of the technical skills gained from his visit to Italy. His first great success came with a series of fifteen woodcuts known as the Revelation of St. John Series . The woodcuts gave him his first taste of fame, his reputation grew and he soon became the first none-Italian artist to gain international celebrity.
- 8.2.12 Merike Tamm 2012
- Albrecht Durer's (1471-1528) drawing of a geometrical man was an amazing--startling, even--object to the early 16th century consciousness. His … Symmetria partium…humanorum corporum (1537) was a masterpiece, and a key piece of revolutionary visionary thinking. His Underwysung der Messung ("Treatise on Measuring") written about 500 years ago (in 1525) set the stage for this next work--it is here that we find some of the most recognizable of Durer's illustrations of the instruments that he employed to do his perspective work. Durer--so far as I can tell--created an orthographically rotating human figures in three-dimensional trapezoids, creating incredibly human-like non-human forms. Supra-human, perhaps; mechanized, calculated, structural. His use of stereometry, the science of measuring volume, was adapted to this study of human form and the relationship between that and movement. Allikas: http://long http://longstreet.typepad.com/thesciencebookstore/2009/07/vision-looking-straight-up-down-across-and-through15251905.htmlstreet.typepad.com/thesciencebookstore/art_history/page/2/ 8.2.12 Merike Tamm 2012
- Wikipeedia: Indulgents ( ladina keeles indulgentia ) on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Indulgents pole patu enese, vaid sellele järgneva karistuse kustutamine. Enamasti on selle karistusena nähtud hinge puhastustules viibimise aega, mida indulgents ehk andestus saab lühendada. Katoliku kiriku teoloogia järgi ei ole indulgentsi saanud kunagi lihtsalt raha eest osta, andestuse saamise nõudeks on inimese kahetsemine ja kahetsustegude sooritamine. Sellistena nähti keskajal ette kas raha maksmist kirikule või palverännakule või ka ristisõtta minekut. Kirik on Jumala nimel pattude andestamist põhjendanud sellega, et tal on kasutada "kiriku varandus" ehk pühakute ja teiste vagameeste heade tegude "ülejääk", mis jäi üle nende endi lunastamisest. Nendest tegudest lähtuvat armu võib kirik jagada aga patustele, kes oma tegusid kahetsevad ja heastada püüavad. Pärast 13. sajandit muutus indulgentsidega raha tegemine aga üha valdavamaks ja sagenesid nende kuritarvitamise juhtumid. Katoliku kirik püüdis neid puhuti küll reguleerida, kuid 16. sajandi alguseks oli paavsti poolt antavatest indulgentside jutlustamise lubadest saanud rahateenimise vahend. Kiriku poolt antavat lunastuse määra oli pidevalt ka laiendatud, nii et selleks ajaks sai indulgentside eest lunastada ka juba surnute patte, keda arvati puhastustules vaevlevat. Jutlustajatele, nagu Johann Tetzel , on omistatud ka väiteid, et indulgentsidega saab lunastada ka veel tegemata patte, mis läks kiriku doktriiniga juba otsesesse vastuollu. Indulgentside väärkasutamise mõistis karmilt hukka Martin Luther ja indulgentside problemaatikat on peetud ka üheks peamiseks põhjuseks, miks tema ja ta järgijad katoliku kirikust eemaldusid. Indulgentsikorralduse reformimise vajadust mõistis ka katoliku kirik, mis Trento kirikukogul ( 1545 – 1563 ) allutas indulgentsikorralduse kardinalidest järelvalvajate hoole alla ja 1567 . aastal likvideeris paavst võimalused teenida indulgentsidega rahalist kasumit. Indulgentside jagamine usklikele on jäänud aga katoliku kiriku praktikasse tänaseni.
- Parise otsus – Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakub abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist – Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Skylla ja Charyptise vahel olema Kahe halva asja vahel valima. Ei tahaks üldse valida, aga oled sunnitud. Olukord, milles täituvad meesterahva julgeimad unelmad: kauneimad naised – koguni jumalannad! – näitavad talle oma võlusid ning paluvad otsustada, kes neist on kõige kaunim, tõotades talle soodsa otsuse eest suurimaid hüvesid. Ent ka ohtlik olukord, õudusunenägu: need, kelle ta nüüd valimata jätab, jäävad teda eluaja ärapõlatu kättemaksuga jälitama. Nii unelmate täitumise kui ka õudusunenäo elas läbi Paris, Trooja kuninga Priamose ja tema abikaasa Hekabe teine poeg. Kui Hekabe rase oli, nägi ta hirmsat und, et nende linn hävib leekides. Ta rääkis sellest oma mehele, ja too küsis nõu ennustajatargalt. Unenägu sai kinnitust: poeg, kelle Hekabe sünnitab, toob linnale kaasa jubeda lõpu. Raske südamega laskis Priamos poja kõnnumaale viia, kuid emakaru kasvatas poisi üles ning temast sirgus piltilus ja vapper noormees. Kui ta Trooja kuninga õukonda saabus, võeti ta avasüli vastu ning tema sündimise aegsed sünged ennustused vajusid unustusse. Kui Paris ühel päeval Ida mäe nõlval oma isa rikkalikke veisekarju valvas, seisis korraga tema ees jumalate saadik Hermes ning teatas talle jumalannade Hera, Athena ja Aphrodite saabumisest. Nende kõrgete külalistega oli lugu nii. Peleuse – Achilleuse tulevase isa – ja kauni nümfi Thetise pulma olid kutsutud kõik jumalad, välja arvatud Eris, sest tülisid ju pulma ei tahetud. Eris aga oli kutsumata jätmisest solvunud ja hakkas nüüd kiuste sepitsema jumalatevahelist tüli. Kui kõik söömas olid, viskas ta nende sekka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud “kõige kaunimale”. Kohe hakkasid Hera, Athena ja Aphrodite õuna pärast tülitsema. Zeusil jätkus tarkust mitte vahekohtunikuks hakata. Ta tegi ettepaneku, et iludusvõistluse kohtunikuks hakkab kõige ilusam surelike meeste seas. Ja see oli kahtlemata Trooja kuningapoeg Paris. Nõnda siis seisidki jumalannad aasal Ida mäe nõlval Parise ees, ja igaüks neist püüdis tema otsust enda poole kallutada. Vägev jumalate ema Hera tahtis teha teda suurte riikide valitsejaks, sõjakas Athena võitmatuks väejuhiks, Aphrodite aga lubas talle – otsekui enda asemel – kauneima naise surelike seas. See oli Helena, Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa. Paris ei mõelnud kaua: ta otsustas Helena kasuks ja mõistis kuldse õuna Aphroditele. Nüüd oli tal jumalannade seas üks sõber ja kaks vaenlast. Aphrodite hoolitses selle eest, et Paris Helena soosingu võitis ning naise Spartast röövida sai. Hera ja Athena aga hoolitsesid selle eest, et tema armuõnn oleks üürike. Nad toetasid Menelaost ja kreeka kangelasi, kelle ta oma kättemaksusõjakäigule värbas, kui nad Trooja all Helena väljaandmise eest võitlesid. Palju kangelasi jättis elu selles sõjas, mille taevane põhjus oli olnud jumalannade omavaheline armukadedus – lõpuks langes ka ilus Paris. Kui Trooja põles, läks täide tema ema halb unenägu. Tüliõun “ Tüliõun” on sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi. See kõnekäänd vihjab kuldsele õunale, mille abil tülijumalanna Eris muutis jumalate rahuliku söömingu ägedaks tüliks. Ja kui vägevad tülitsevad, tuleb lihtinimestel kannatada – praegusel juhul neil inimestel, kes jumalannade tõttu Trooja sõjas omavahel võitlema pidid.