Konverents "Betoonteede ehitamise väliskogemuse tutvustamine Eestis" Teisipäev, 7. juuni 2016 Riigikogu konverentsisaal, Lossi plats 1a, Tallinn Korraldajad: Riigikogu majanduskomisjon, Eesti Asfaldiliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Betooniühing. Lisateave: http://www.betoonteed.ee/aktuaalne/konverents-betoonteede-ehitamise-valiskogemuse-tutvustamine-eestis/

1. Betoonist teekate on asfaldist
kestvam ja ka odavam
Priit Willbach, Ph.D
Tallinna Linnavalitsuse Linnakantselei
vanemspetsialist
Tallinn, juuni 2016

2. „SUUR PILT“ – Teehoiu poliitika alused
1. Majandus-infrastruktuur-transpordisüsteem.
2. Inimtegevuse ja loodusliku keskkonna vaheline suhe.
3. Transpordisüsteem-teed-liiklusvahendid.
4. Teedevõrgu korrasolek, liiklusohutus,
keskkonnakaitselised küsimused.
5. Ükski tee-tänav ei ole igavene.
6. Teehoiu tasakaal, optimaalne kulu. Teekasutaja
kulu – mis see on?

3. Eesti teehoid 2003 – 2015
 Liiklusintensiivsus ja autotranspordi koormused on
kasvanud üle 1,7-korra (T. Metsvahi, 2011.a).
 Teed vananevad kiiremini kui jõutakse neid remontida,
rekonstrueerida, ehitada.
 Põhimaanteed – katendite vanus 13 aastat.
 Kõrvalmaanteed – katendite vanus 21 aastat.
 Tugimaanteed – katendite vanus 25 aastat.
 Kohalikud teed – katendite vanus üle 30 aasta.
 Kasutame kohati aegunud teeehitusnorme ja põhimõtteid.
 Teekonstruktsioonid on nõrgemad (aladimensioneeritud)
võrreldes Põhjamaades kasutatavatega.
 Liiklusohutuse olukord: läheb paremaks, hukkunute arv väheneb.
Liiklusõnnetuste arv on jäänud viimastel aastatel samaks.
• Kahju liiklusõnnetustest 140 milj. eurot (Liikluskindlustuse
Fond)

4. “Uus” strateegia: säilitusremont, KOV-de teehoiu
rahastamist ei suurendata.

5. Senise teehoiu poliitika (rahastamispoliitika + tehnopoliitika)
tulemuseks on:
 Korras suudetakse hoida põhimaanteed ja põhitänavad
 Teeomanikule on “kasulikum” ehitada nõrgema kandevõimega võimalikult
odavalt teekatendeid ning neid hiljem tihemini remontida, teekasutaja kulud
on teisejärgulised.
 Mis on ags selle majanduslik mõju, mõju sotsiaalsele keskkonnale,
regionaalsele arengule,looduslikule keskkonnale.
 Suurim tehniline probleem- teekattesse tekivad „pikiroopad“ ja
asfaltkatete suhteliselt lühike eluiga.
 Peamised põhjused:
 liiklussageduse kasv, suurenenud raskeliiklus ja liigkiire katte kulumine, st
tänased katendikonstruktsioonid on ei vasta nendele nõuetele;
 suurte temperatuurigradientide ja sadevee koosmõju;
 bituumeni “vananemine” (elastsete omaduste kadumine aja jooksul).

6. Küsimus: mida siis ette võtta?
1. Tõsta põhimaanteede ja põhitänavate kapitaalsust
(eluiga). Vähenevad püsikulud. Siis on võimalik
suunata rohkem vahendeid kõrvalteedele,
kohalikele teedele ja tänavatele.
2. Kohalike ehitusmaterjalide veelgi laialdasem kasutamine.
3. Uuenduslikud teekatendite konstruktsioonid, BIM tehnoloogia
rakendamine jne.
4. Kõige tähtsam on tagada ühendused, juurdepääsetavus ja
liikuvus. Teekasutaja kulude optimeerimine.

7. Kas on kasulik ehitada nõrga kandevõimega ja võimalikult odava
maksumusega teekatendeid ning neid hiljem tihedamalt remontida?
Eesmärgiks on leida optimaalsus tee eluea pikkuse ja maksumuse vahel.
LLP (long life pavement) kontseptsioon – tiheasustusega aladel peaks
teedel olema katend, mis vajab võimalikult vähest teehoidu.
AKÖL0
Q0-normteljed
miljonit telge
35 a
Tegelik Eesti Betoon Saksa Soome Saksa
Mõigu 2+2 34,000 1494 19,1 17 25 22 30
Männiku 1+1 8700 758 9,7 12,5 19 26
Ranna 2+2 18000 542 6,9 15 19 26
Tehnika-Filtri 2+2 15000 402 5,1 17,5 19 26
Ehitajate 2+2 14900 760 9,7 17,5 19 26
Teekonstruktsioonide võrdlus –( asfaltbetooni paksus cm) - TTÜ 2014
Betoon=Tsementbetoon

8. Teede-tänavate eluiga tõuseb 30 – 35 aastani. Betoonkattel 50
aastat.
Pikaealist katendit määratletakse kui katenditüüpi, kus
remonditakse ja parandatakse katte ülemist kihti. See eeldab
senisest suurema kandevõimega (paksemat)
asfaltbetoonkatte kihti või jäikade katendikonstruktsioonide
(tsementbetoon) kasutamist.
Pikaealiste katendite projekteerimiseks on vajalik teada antud
teeristlõiget (enamkoormatud sõidurada) läbiva liiklusvoo
näitajaid:
• liiklussagedus AKÖL;
• koormussagedus 10t normtelgede arv ajaühikus.

9. Tallinn kehtestas 2016. a aprillis
tüüpkatendite juhendi, kus on lähtutud LLP-
kontseptsioonist.

10. Betooni tüüpkonstruktsioon A1

12. Asfaltbetooni tüüpkonstruktsioon A1

13. BETOONTEED. MIKS?
 Betoonteede ehitamisse ja kasutamisse on juba
sissekodeeritud keskkonnahoidlik säästev areng.
 Suure koormussageduse tingimustes teekatte
pikemaajaline püsimine,väiksemad hooldus ja
remondikulud.
 Sobib sinna kus on rohkem staatilist koormust-
ristmikud, bussipeatused, ühistranspordirajad.
 Kasutame rohkem kohalikke ehitusmaterjale.
 Väiksem kütusekulu ja liiklusmüra.
 Tsementbetoonteede puhul saavutatakse
teehoiu kulutuste vähenemine võrreldes
asfaltbetoonkattega kuni 15 – 30%.

14. Betoonteede tüübid

15. Katselõik Paldiski mnt ja Järveotsa tee ristmiku piirkond

16. Valitud betoontee katselõik, Paldiski mnt (Järveotsa tee
ristmiku piirkond)
Lähteandmed:
1. Lõigu pikkus ~500 m
3. Betoonkatte laius 8,0- 7,5 m
4. Põikvuuk 4,5 m
5. Pikivuuk sõidutee keskel
6. Katte konstruktsioon
 Var.A pk 4+00 – pk 6+70 (koos Järveotsa tee ristmikuga) – betoon
C35/45 XD3 + XF4 KK4 või C40/50. Betoonkatte paksus 25
cm .
 Var.B pk 6+70 – pk 8+90 – betoon C30/37 XDF3 + XF4 KK4.
Betoonkatte paksus 20 cm. SMA betooni peal 5
cm.
 Betoonkate asetseb
 Var.1 Freesitud asfaltbetoonkihi peal
 Var. 2 Tsementstabiliseeritud killustiku kihi peal

17. Paldiski mnt
betoonkate v.1A

18. Paldiski mnt
betoonkate
v.1B

19. Paldiski mnt
betoonkate v.2B

20. Paldiski mnt
betoonakate v.2B

21. Katselõik A (betoon + asfaltbetoon)

22. Katselõik B (betoon)

23. Tasuvusarvutused
Tasuvusarvutuste osas ei ole ühiselt aktsepteeritud metoodikat.
Saksamaa ja USA vastavad uuringud ja kogemused ütlevad siiski
selgelt – tsementbetoontee on pikaajaliselt soodsam.
Saksamaa – kui tsementbetoonkatendi maksumus ületab
samadel tehnilistel tingimustel asfaltbetoonkatendi
maksumuse kuni 1,8 korda, tasub tsementbetoonkatend ära.

24. Maanteeameti poolt tellitud Rambolli vastav aruanne kasutas
valesid eeldusi.
Asfaltbetoonkatendi konstruktsioon oli klass nõrgem, kui võrdlus
eeldaks. Teeressurss vastavalt 6 milj normtelge, kui betoonil 25 milj
normtelge.
Kasutati 2011.a asfaltbetooni kohalikke hindasid, betooni puhul aga
2013.a maailmaturuhindasid.
Seega oli tsementbetoonkatendi kulud ülehinnatud ja
asfaltbetoonkatendi kulud allahinnatud.
Vilniuse Tehnikaülikooli uurimistulemused andsid
tsementbetoonteele 35-aastase ekspluatatsiooni kestel 37%
kokkuhoidu võrreldes asfaltbetoonkattega.

25. Katendite ühikhinnad (Tallinna näitel TTÜ 2015). Eluea kulud
35 aasta jooksul
Asfaltbetoon (KAP konstr) 100 EUR/m2, sh remont, hooldus 50
EUR/m2
Asfaltbetoon tüüpkonstruktsioonid (A1) 90 EUR/m2, sh remont,
hooldus 30 EUR/m2
Tsementbetoon, tuletatud (A1) 80 EUR/m2, sh remont, hooldus 18
EUR/m2
Tsementbetoonteel on elukaare pikkus 50a.
Tasuvusarvutused – nende metoodika vajab tõsist analüüsi!
Tsementbetoonkatendite tasuvusvõrdluses
asfaltbetoonkatendiga eluea jooksul:
Ramboll –18%; Leedu +37%; TTÜ +15%.

26. Olulised tehnilised uuendused
1. Betoontee rajamine slip-form-iga (kahekihiline
betoontee rajatakse 2 slip-formiga).
2. Mahumuutused kompenseeritakse
kahanemisvuukidega.
3. Kahanemisvuuke on 2 tüüpi – indutseeritud ja
formeeritud.
4. Põikvuugis kasutatakse plastikuga kaetud siledaid
terasvardaid-tüübleid, pikivuugis profiilterasest
ankruid.
5. Vuugitihend – silikoonmastiks või EPDM
kummiprofiild.
6. Betoonpinna järeltöötlus – pesubetoon või
teemantlihvimine (freesimine).

27. TALLINNA LINNAVALITSUS JA KOMMUNAALAMET ON
2013-2016 ELLUVIINUD MEETMED
TSEMENTBETOONTEE RAJAMISE KOMPETENTSI
LOOMISEKS
 Teostatud on teoreetilised uurimistööd.
 Rajatud eksperimentaalsed betoontee lühilõigud
(bussipeatused).
 Valmimas on betoontee katselõik.

28. Millistele küsimustele vajame vastuseid?
1. Teemantfreesitud betoonpind või SMA-ga kaetud?
2. Betooni tugevus, külmakindlus, kulumine.
3. Betoonpinna haardetegur.
4. Fiiberbetooni kasutamine, mahumuutuspraod.
5. Vuukide hermeetikud, vuukide hooldus, vuukide vahekaugused.
6. Betoonplaadi kahanemisvuukide võimalik “peegeldumine” SMA
pinda.

29. Teemantlihvitud betoonpind

30. Tänan!