Konverents "Betoonteede ehitamise väliskogemuse tutvustamine Eestis"
Teisipäev, 7. juuni 2016
Riigikogu konverentsisaal, Lossi plats 1a, Tallinn
Korraldajad: Riigikogu majanduskomisjon, Eesti Asfaldiliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Betooniühing.
Lisateave: http://www.betoonteed.ee/aktuaalne/konverents-betoonteede-ehitamise-valiskogemuse-tutvustamine-eestis/
Beginners Guide to TikTok for Search - Rachel Pearson - We are Tilt __ Bright...
Ireneusz Mikulicki "Ülevaade betoonteede ehitusele kehtestatud kaasaegsetest tehnilistest tingimustest (OST)"
1. Ülevaade Poolas teostatud
investeeringutest
tsementbetoonteede
tehnoloogiasse, Üldises Tehnilises
Spetsifikatsioonis (OST)
sisalduvate põhimõtete alusel
Koostas: magister insener Mikulicki Ireneusz, Poola
Riigimaanteede ja Kiirteede Peadirektoraadi (GDDKiA) Lodzi
osakonna direktori asetäitja
Tallinn 07.06.2016 a 1
2. 1. Poolas aastatel 1996 - 2016
teostatud betoonkatted GDDKiA poolt
hallatavatel teedel:
- klass A (kiirteed): 300,0 km.
- klass S (ekspressteed) : 188,0 km.
- klass GP (kaherealised): 88,0 km.
I. ÜLDINFO
Tallinn 07.06.2016r
2
3. Betoonkattega teelõigud Poola territooriumil, roheline – ekspluatatsioonis, heleroheline
– valmimas, kollane - planeeritavad 3
4. Tallin 07.06.2016r 4
2. Teekatte ehitamise orienteeruv maksumus.
a) „1m2” ehitamise maksumus on arvutatud Lodzi
osakonna poolt korraldatud avalike enampakkumiste
raames saadud pakkumiste alusel aastatel 2010-2015,
liikluse kategooria KR6 kohta:
Elastne teekate: 144,00-225,00zł (34-53 €)
Jäigad teekatted: 144,00-210,00zł. (34-50 €)
Jäigad teekatted aastast 2002 (whitetopping) :
104,00zł.(ca 25 €)
b) „1m2” (ainult konstrutsiooni) ehitamise maksumus,
arvutatud 2015. aasta kataloogide alusel prof. A.
Szydło poolt:
5. Tallin 07.06.2016r 5
Elastsed teekatted KR7 kohta :
( SMA+AC+AC+C5/6 ;4+8+12+24=48cm) –
185,46[PLN]=44,35€
Kõvad teekatted KR6 kohta :
(C35/45+C8/10; 27+18=45cm) – 181,54[PLN]=43,22€
Vastavalt hoolduskulud perioodil 30 aastat:
Elastsed teekatted KR7 kohta:
2 618 300,00[PLN]=623 405 €
Kõvad teekatted KR6 kohta: 472 539,76[PLN]
=112 509 €
Kõvad teekatted võivad KR6 puhul välja kannatada 12%
suuremat liiklust kui elastsed teekatted KR7 puhul.
6. Tallin 07.06.2016r 6
3. Projekteerimise alused.
Projekteerimise etapil valitakse mehhanistlikul meetodil
sõidutee konstrukstsiooni paksust, seal hulgas
betoonplaadi (sõiduplaadi) paksust, sõltuvalt eeldatavast
liikluskoormusest, mis on valitud vastavalt kategooriale:
- KR 5 : 6 mln.<N< 16 mln.
- KR 6 : 16 mln.<N< 38 mln.
- KR 7 : N >38mln.
kus „N” võrdub standardtelgede summarsele arvule
projekti perioodil 30 aastat. Tegelik liiklus arvutatakse
ümber projekti liikluseks, mis on väljendatud summaarse
standardtelgede arvu kaudu kogu projekti perioodil.
Eeldatakse, et koormus üksikule teljele on 115 kN.
Teede konstruktsioonide näited:
8. Tallin 07.06.2016r 8
Tsementbetoon, klass C35/45 ( paksus.27,0÷29,0cm)
Eralduskiht (geotekstiil)
Aluskiht hüdrauliliselt seotud killustikust – betoon, klass C8/10
Tehnoloogiline kiht hüdrauliliselt seotud killustikust - betoon, klass C3/5
Külmakaitsekiht,
Krundialus
tüüblid iga 25cm järel (f25mm, l=60cm)
Ankrud iga 100cm
järel (f20mm, l=80cm)
ristvuuk
pikivuuk
Betoonkattega tee konstruktsiooni
skeem
2,0 – 2,5%
9. Tallin 07.06.2016r 9
4. Betoonkatete liigid.
Betoonkatted kuuluvad jäikade katete kategooriasse.
Vanim kate asub USA-s Bellefontain linnas, see on ehitatud
aastal 1893 ja on tänaseni ekspluatatsioonis.
Esimesed sellist tüüpi katted Poolas on tekkinud 1912.
aastal Krakovis.
Möödunud aastatel ja praegu kasutatakse selliste katete
panemisel järgmiseid tehnoloogiaid:
a. kahekihiline – tüübeldatud ja ankurdatud.
b. ühekihiline – pideva armeeringuga
(kogemuste raames, kiirteedel
A-2 ja A-4 , teelõigud pikkusega 1km).
c. kombineeritud (sega-) whitetopping,
(kogemuste raames, aastatel 2002-2004
teelõik pikkusega 24 km).
10. Tallin 07.06.2016r 10
Praegu pannakse selliseid katteid A ja S klassi teedel,
kasutades kahekihilist tehnoloogiat:
- Ülemine kiht paksusega 5cm, makrotekstuuriga lahtise
killustiku kujul,
- Alumine kiht paksusega 22-24cm , millesse on paigaldatud
tüüblid ja ankrud.
12. 5. Materjalid.
Mineraalse tsementsegu saamiseks tuleb kasutada
järgmisi materjale:
- tsement ,
- killustik,
- vesi,
- lisandid,
- geotekstiil,
- pinna kinnitusvahend,
- asfaltbetoon,
- tüüblid,
- ankrud,
- elastsed profiilid,
- täitemass,
- tsemendi hüdratatsiooni aeglustavad vahendid.
Tallin 07.06.2016r 12
13. Tsemendid
1. Ülemises kihis, mis on lahtise killustikuga, võib
kasutada tsemente koguses miinimum 420kg/m3,
alumises aga koguses miinimum 360kg/m3,
sobivad järgmised tsemendi liigid:
a. portlandtsement CEM I: - 32,5 R lub N,
b. portlandtsement CEM I: - 42,5 R lub N,
c. portland-räbutsement CEM II/A-S,
d. portland-räbutsement CEM II/B-S,
Keemilise (sulfaadi) agressiooni esinemise
kahtluse puhul tuleb kasutada spetsiaalseid
sulfaadikindlaid tsemente (SR).
(soovitatakse kasutada eskspositsiooni klassis XA2
ja XA3 vastavalt normi PN-EN 206 nõuetele,Tabel1.
Tallin 07.06.2016r 13
14. Kui kasutatavas killustikus tuvastatakse
potentsiaalset reaktsioonivõimet leelistele, tuleb
kasutada erilisi, väheleeliseliseid tsemente NA.
Kõik ülalpool nimetatud tsemendid peavad
vastama normi EN197-1 nõuetele.
Tallin 07.06.2016r 14
15. Killustikud
Betoonisegu valmistamisel tuleb kasutada looduslikku
päritolu mineraalset killustikku. Killustikud peavad vastama
normi EN 12620 nõuetele.
Segus peab kasutama alltoodud teralisusega killustikku:
- Katte ülemises avatud killustikuga kihis: 0/2; 2/5;
5/8mm.
- Katte alumises kihis: D≤ 31,5mm.
Mineraalne segu peab koosnema vähemalt kolmest killustiku
fraktsioonist. Betoonkatetes peab kasutama “0”
reaktsioonivõimega leeliste suhtes. Reaktsioon Leelised-
Ränioksiid (ASR)
Tallin 07.06.2016r 15
16. Tallin 07.06.2016r 16
Hüdroksiidide, leeliste ja lubjakivi ioonid reageerivad killustiku
terades sisalduva ränioksiidiga ja moodustavad geeli. Geelil on
tendents paisuda seoses vee ja ümbritseva segu
absorbatsiooniga. Paisunud geel tekitab killustikus ja
tsementsegus pragusid. Kõrge paisumisvõimega geelid võivad
saavutada rõhuomadusi, mis ületavad betooni tõmbetugevust,
ja see põhjustab betooni pragunemist. Järgmised kivimite
tüübid sisaldavad kriitilises koguses potentsiaalselt reaktiivseid
ränioksiidi vorme: sarvkivi ja ränikivi, mis sisaldavad
kaltsedone, happelised ja keskmised tardkivimid nagu rüoliit,
datsiit, latiit ja andesiit ning seotud porfüürid ja tufid, kiltkivid,
liivakivi ja peeneteraline liivakivi, kvartsiit, kvarts-
karbonaatkivimid, grauvakk, argilliidid, fülliidid, graniidid ja
granodioriit-gneisid.
17. Tallin 07.06.2016r 17
Katte ülemises kihis peab kasutama poleerimiskindlat
killustikku näitajaga miinimum PSV 53.
Killustiku omadusi tuleb uurida kavandatava retsepti kontrolli
etapil ning iga kord, kui muudetakse killustiku liiki ja iga uue
tarne puhul. Katseid võib läbi viia USA normi ASTM C 1260
alusel - kui hoida segude proovid 14 päeva jooksul 1M NaOH
lahuses temperatuuril 80 oC, võib saada hinnangu killustikude
vastuvõtlikkuse kohta leeliselisele reaktsioonile ASR. Juhul, kui
katsete tulemus on ligikaudu 0,1%, st killustiku potentsiaalse
reaktiivsuse kriteeriumile lähedane, võib üle minna katsetamise
järgmisele etapile, kasutades pikaajalist meetodit vastavalt USA
normile ASTM C1293. 12 kuu pärast saadud paisumise
mõõtmise tulemuste ja nende võrdlemise piirkriteeriumiga
0,04% (vastavalt AASHTO PP-65) alusel võib anda lõpliku
hinnangu killustiku potentsiaalsele reaktiivsusele.
18. Vesi
Nii betoonisegu valmistamisel kui ka teekatte hooldamisel
tuleb kasutada vett, mis vastab betooni seguvee nõuetele
vastavalt normile EN 1008.
Taaskasutusest pärineva vee kasutamine ei ole lubatud.
Betooni lisandid
1. Betoonisegu õhustamiseks tuleb kasutada õhku sisseviivaid
lisandeid, vastavalt normile EN 934-2 ja EN 934-1.
plastifitseeriv lisand– efektiivselt vähendab teatud
konsistentsi saavutamiseks vajaliku vee kogust 5-12%
ulatuses.
veeldav lisand – efektiivselt vähendab seguvee kogust üle
12%.
Tallin 07.06.2016r 18
19. Aeglustavad lisandid – pikendavad hüdratsiooni
reaktsiooni. On vajalikud betooni transportimisel pika
vahemaa taha katkestamata valamise tehnoloogia puhul.
Lisandid lisatakse betooni valmistamise protsessi käigus
koos seguveega.
Vee ja tsemendi suhe (tsement-vesitegur) – tsemendi ja
efektiivse vee massi suhe – ei tohi ületada 0,45.
Tallin 07.06.2016r 19
20. Geotekstiil.
Geotekstiili kasutatakse eralduskihina betoonkatte kihi alla.
Geotekstiil peab olema valmistatud polüolefiinidest
(polüpropüleen- või polüetüleenkiududest), mitte kootud
(non wovens) geosünteetik, mis peab olema vastupidav
leelistele.
Tallin 07.06.2016r 20
Geotekstiil peab olema valmistatud polüolefiinidest(polüpropüleen- või polüetüleenkiududest), mittekootud (non wovens)geosünteetik, mis peab olema vastu
22. Tallin 07.06.2016r 22
Ühekordne pinna tugevdamine kahekordse killustikuga.
Sellist tüüpi eralduskiht tuleb teostada vastavalt eraldi
koostatud tehnilisele spetsifikatsioonile järgmistest
materjalidest:
- asfaldiemulsioon vastavalt normile EN 13808, arvestades pH,
tsementeeritud aluse kasutamisel vastavalt normile
EN 12850.
- killustikud vastavalt normile EN 13043
Killustik peab olema jäme.
Asfaltbetooni kiht
Asfaltbetooni kihti kasutatakse tihti eralduskihina pideva
armeeringuga betoonkatte kihi alla. Teostamisviis ja nõuded
peavad olema kirjeldatud eraldi koostatud tehnilises
spetsifikatsioonis.
23. Tüüblid.
Kahekihilistes katetes tuleb plaatide vahelise õige sidususe
(ristlõikes, ristvuukide all) tagamiseks kasutada tüübleid.
Tüüblid peavad vastama normi EN 13877-3 nõuetele. Tüübli
minimaalne läbimõõt peab olema 16 mm (soovitatakse
läbimõõtu 32 mm, kui plaadi paksus on 27-30 cm), pikkuse
50 cm ±10 mm. Tüüblite pind peab olema kaetud polümeerist
kattega, et vältida betoonile kleepumist. Katte keskmine
paksus ei tohi olla väiksem kui 0,3 mm ja suurem kui 1,25
mm. Tavaliselt monteeritakse neid 25 cm vahedega.
Tallin 07.06.2016r 23
24. Ankrud.
Kahekihilistes katetes tuleb plaatide vahelise õige sidususe
(pikilõikes, pikivuukide all) tagamiseks kasutada ankruid.
Ankrud on klassi B250 või B500 armatuurterase tükid
vastavalt normi EN 10080 nõuetele. Kooskõlas normiga EN
13877-1 peavad ankrud olema läbimõõduga 16-20 mm ja
pikkusega 800 mm. Keskmises osas umbes 200 mm lõik
peab olema kaetud polümeerkattega paksusega miinimum
0,3 mm ja maksimum 1,25 mm, mis on vastupidav leelistele.
Tavaliselt paigaldatakse 3 tk, kui plaat on pikkusega 5,0 m.
Tallin 07.06.2016r 24
25. Elastsed profiilid.
Ristivuuke võib täita kummist valmistatud elastsete
profiilidega (kas suletute või avatutega), mis peavad olema
valitud vastavalt vuugi laiusele. Profiile pannakse ristivuugi
sisse siis, kui pikivuuk on juba täidetud. Profiili alumises
osas peab olema traat, mille abil, saab selle vuugist välja
võttu, kui tekkib vajadus vahetada.
Profiilide valmistamiseks kasutatav kummi peab olema
vastupidav pragunemisele, mida võivad põhjustada
ilmastikutingimused (madalad ja kõrged temperatuurid),
keemilised jäädsulatavad vahendid.
Pikivuukide täitmiseks ei kasutata profiile, sest siis esineb
oht, et autorattad “imevad” neid välja.
Tallin 07.06.2016r 25
27. Tallin 07.06.2016r 27
Vuugitäitemass.
Vuukide täitmiseks võib kasutada ka vuugitäiteid ja täitemasse
vastavalt normile EN 14188-1 Osa 1 Kuumalt kasutatavate
vuugitäidete spetsifikatsioon ja normile EN 14188-2 Osa 2:
Külmalt kasutatavate vuugitäidete spetsifikatsioon.
Need täitemassid peaksid olema hästi voolavad, stabiilsed
kõrgetel temperatuuridel, hästi kleepuma vuugi krunditud
seintele, olema elastsed madalatel temperatuuridel,
vastupidavad jäädsulatavatele vahenditele.
29. Tsemendi hüdratatsiooni aeglustavad vahendid.
Enne killustiku avamist kaetakse värskelt pandud teekate
(panemise lõpufaasis) pritsi abil kuni 1,5 mm (1,7mm)
sügava kihina tsemendi hüdratatsiooni aeglustavate
keemiliste vahenditega.
Võib kasutada:
- vahendeid, mis ainult aeglustavad tsemendi hüdratatsiooni,
nt. glükoosi,
- vahendeid, mis täidavad 2 funktsiooni korraga:
aeglustavad tsemendi kivistumist ja samas hooldavad,
takistavad kiiret kuivamist. Sellisel juhul nõutakse, et
kasutatav vahend omaks sulgevat toimet – sulgemise tegur
minimum 90% tasemel.
Tallin 07.06.2016r 29
31. Tallin 07.06.2016r 31
TEHNIKA.
1. Geotekstiili paigaldamiseks vajalik tehnika.
Geotekstiili tõstmiseks ja paigaldamiseks võib kasutada
liikurmasinaid, millele on võimalus riputada pool materjaliga ja
aeglaselt lahti keerata, pingutada, kanda peale sõidu ajal.
2. Tsementbetoonkatte paigaldamiseks vajalik tehnika.
- Mineraal-tsementsegusid valmistavad tehased,
- Segude panemiseks vajalikud masinad
mineraal-tsementsegude valmistamiseks vajalike masinate ja
seadmete komplektid,
- vee transpordiks vajalikud mahutid,
- Teekatte tekstureerimiseks vajalikud masinad
- Teekattest vee aurumist takistavate kaitsekihtide
pealekandmiseks vajalikud masinad
- Vuukide teostamiseks, nende puhastamiseks ja täitmiseks
vajalikud masinad.
32. Tallin 07.06.2016r 32
Betoonsegu tootvad tehased.
Segude tootmiseks peab kasutama statsionaarseid tehaseid,
pideva töötsükliga, tootlikkusega kuni 250m3/h järgmise
varustusega:
a) automaatseade (elektrooniliselt juhitav)
kõikide koostisainete doseerimiseks,
b) arvutijuhtimise süsteem, mis võimaldab EN 206 nõuete
täitmist tootmisprotsessis,
c) killustike niiskuse mõõtmise süsteem enne segamist
d) Eraldi dosaator iga lisandi jaoks.
Kui kavatsetakse toota erineva teralisusega segu, peab tootja
tagama kaks tehast selle ülesande täitmiseks. Lisaks (igal
juhul) peab olema tagatud reservtehas.
33. Tallin 07.06.2016r 33
Masinate komplekt segu panemiseks.
Iga tsementbetoonkatte panemiseks kasutatakse vastavat
masinate komplekti:
a) Avatud killustikuga kahekihiline, tüübeldatud ja ankurdatud
(kihid erinevatest segudest) teekate:
- laotur alumise kihi laotamiseks, mille varustusse kuuluvad
muuhulgas:
laud, mis laotab segu kogu sõidutee laiusel;
automaatseade laua juhtimiseks vertikaalses ja
horisontaalses asendis;
libisev raketis;
vibraatorite komplekt, paigaldatud iga 40 cm järel
sagedusega 200 Hz, betoonsegu tihendamiseks;
seade tüüblite sissevibreerimiseks;
seade ankrute sissevibreerimiseks;
roomikšassii ajamite komplekt.
34. Tallin 07.06.2016r 34
- laotur ülemise kihi laotamiseks, mille varustusse kuuluvad
muuhulgas:
laud, mis laotab segu kogu sõidutee laiusel;
automaatseade laua juhtimiseks vertikaalses ja
horisontaalses asendis;
ristitala laotatava katte tihendamiseks ja esialgseks
silumiseks;
mehaaniline betoonilihvija laotatud katte lõplikuks silumiseks;
libisev raketis;
roomikšassii ajamite komplekt.
- Platvormiga masin teekatte viimistlemiseks, mille varustusse
kuuluvad muuhulgas:
juhtimissüsteem platvormi liikumissuuna juhtimiseks;
mehaaniline pritsimismasin hüdrofoobsete ja/või tsemendi
hüdratatsiooni aeglustavate keemiliste vahendite
pealekandmiseks.
35. Tallin 07.06.2016r 35
tööplatvorm, mis võimaldab käsitsi paranduste tegemist, kui
pinna lihvimine ei olnud piisavalt täpne;
hoidikud fooliumirulli paigaldamiseks juhul, kui tekib vajadus
katta fooliumiga teekatet selle panemise protsessis, koos
võimalusega paigaldada džuuti fooliumi surumiseks kaetava
pinna vastu.
36. Tallin 07.06.2016r 36
3. Seadmed teekatte tekstureerimiseks.
Teekatte tekstureerimiseks võib kasutada järgmiseid seadmeid
ja masinaid:
veoauto, mis omab vastavat varustust pinna puhastamiseks
veega kõrgrõhu all,
mehaanilised harjad teras-propüleenkarvaga,
seade liivajoaga töötlemiseks (juhul, kui tekib vajadus
parandada teekatte makrostruktuuri lokaalselt),
seade haavlijoaga töötlemiseks (juhul, kui tekib vajadus
parandada teekatte makrostruktuuri lokaalselt),
masin hüdrofoobse kihi pealekandmiseks, käsitletakse
hooldusprotseduurina pärast pinna tekstureerimist.
37. Tallin 07.06.2016r 37
4. Seadmed vuukide töötlemiseks ja nende täitmiseks.
Vuukide töötlemiseks ja nende täitmiseks on vajalikud:
Ketassaed paisumisvuukide mehaaniliseks lõikamiseks
betoonis, saagidel peab olema vastav automaatvarustus
lõikamise ajal tekkinud tolmu kogumiseks ja ärajuhtimiseks
(sõiduteelt väljapoole);
Seade vuukide juures olevate äärte faasimiseks sügavuseni
kuni ≤ 3mm;
Kompressor vuukide puhastamiseks suruõhuga;
Seade vuugi külgseinte kruntimiseks kruntimisvahendiga;
Seade koordi sisestamiseks vuukidesse;
Seade vuukide täitemassiga täitmiseks kuumal meetodil;
Seade kummiprofiilide sisestamiseks ristvuukidesse.
38. Tallin 07.06.2016r 38
TRANSPORT.
Tsementi peab transportima ainult tsemendiveokitega–
lahtiselt, tsemendi temperatuur peab olema kuni 60 0C.
Killustikku, geotekstiili, terast saab transportida vabalt
valitud transpordivahenditega tingimustes, mis välistavad nende
määrdumise ja niiskumise.
Täitemasse ja kattepreparaate peab transportima vastavalt
tootja dokumentides toodud tingimustele.
Betoonisegu (seoses betooni konsistentsiga) peab
transportima autodega, millel on terasest mahutid.
TÖÖDE TEOSTAMINE
1. Nõuded teekatte betoonile.
Teekatetes kasutatav betoon peab vastama teatud
keskkonnaklassile vastavalt normile EN 206:
XF3 juhul, kui talveajal ei kasutata teede korrashoidmiseks
keemilisi hooldusvahendeid,
XF4 juhul, kui talveajal kasutatakse keemilisi
hooldusvahendeid;
39. Tallin 07.06.2016r 39
Nõuded teekatte betoonile
Jnr
Projekteeritava teekatte betooni
omadused
Nõuded Katse meetod
1 2 3 4
1
Tihedus, tolerants betooni suhtes
vastavalt kinnitatud retseptile
± 3,0 % EN 12390-7
2
Survetugevuse klass 28. päeval (2)
vastavalt EN 206, mitte madalam kui:
Liikluse kategooria KR5÷KR7 jaoks C35/45
EN 12390-3
3
Betooni paindetõmbetugevus 28.
kivistumise päeval (2) (kolme katse
keskmine tulemus) mitte madalam kui:
Liikluse kategooria KR5÷KR7 jaoks 5,5
EN 12390-5
4
Betooni lõhestustõmbetugevus 28.
kivistumise päeval(2) (kolme katse
keskmine tulemus) mitte madalam kui:
Liikluse kategooria KR5÷KR7 jaoks
3,5
EN 12390-6
40. Tallin 07.06.2016r 40
5
Külmakindluse kategooria vastavalt PN-
EN 13877-2 (teekatte ülemine kiht ja
ühekihiline kate), mitte madalam kui:
XF3 keskkonnaklassi betoonidel
XF4 keskkonnaklassi betoonidel
FT1
FT2
CEN/TS EN 12390-
9
6
Betooni õhupooride iseloomustus:
- Mikropooride läbimõõduga alla 0,3
mm (A300) sisaldus, %
- Pooride betoonis paigutuse näitaja,
mm
XF3 keskkonnaklassi betoonidel
XF4 keskkonnaklassi betoonidel
1,5
0,250
0,200
EN 480-11
7
Vastupidavus bensiini ja diisliõli
difusioonile (1)
30 mm EN 13877-2 Zał. B
8
Külmakindlus F150, kasutades vahetu
katse meetodit 28. päeval(2) (teekatte
alumine kiht)
Proovi massi vähenemine, mitte
rohkem kui, %
Survetugevuse langus, mitte rohkem
kui, %
5
20
(Poola norm)
PN-B-06250
41. 1) Nõue puudutab ainult betoonkatteid, kus on bensiini ja
diisliõli kattele sattumise risk väga suur, nt. teemaksude
vastuvõtupunktid, bensiinijaamad, parklad, reisijate
teeninduspunktid.
2) või muul tähtajal, kui tsemendi kivistumise aeg ei ole 28
päeva, seose teistsuguse tsemendi kasutamisega, vt. Tabelit.
Tallin 07.06.2016r 41
Tsemendi liik Kivistumise aeg
vastavalt tsemendi
liigile [päevades]
CEM I (R), CEM II/A-S (R) 28 päeva
CEM I (N) CEM II/A-S (N)
CEM II/B-S (N, R)
56 päeva
Katsete läbiviimise aeg sõltuvalt kasutatud tsemendi
omadustest.
42. Tallin 07.06.2016r 42
2. Betoonisegu koostis ja betooni omadused.
Enne betoonkatte panemist (vähemalt 3 kuud varem)
kontrollitakse Tellija laboratooriumis betoonisegu koostise
projekti (retsepti), mida esitas talle Töövõtja – projekt peab
olema koostatud vastavalt tehnilises spetsifikatsioonis toodud
nõuetele. Kontrollimine tähendab kõigi spetsifikatsioonis
nimetatud kohustuslike katsete läbiviimist.
Kui laboratooriumi hinnang on positiivne, saab insener, kes
teostab järelevalvet, kinnitada retsepti ja anda üle Töövõtjale.
Juhul, kui esinevad puudused, peab Töövõtja tegema vastavaid
korrektiive.
43. Tallin 07.06.2016r 43
Katsed retsepti kinnitamise etapil.
Enne retsepti kinnitamist tuleb läbi viia järgmisi katseid:
1. Katsete nimekiri projekteeritud betoonsegule.
Konsistents, betoonisegu tihendamise määra meetodil
vastavalt
EN 12350-4,
õhusisaldus vastavalt EN 12350-7,
tihedus vastavalt 12350-6.
a. Konsistents
Betoonisegu konsistents peab olema valitud vastavalt
transporditingimustele ning betoonisegu panemise ja
tihendamise tehnoloogilistele tingimustele. Liikuva raketise
puhul tuleb valide selline konsistents, et värskelt pandud ja
tihendatud teekate ei eemalduks raketise liikumisel, st et
külgsein ei kukuks maha.
Konsistentsi peab mõõtma betoonisegu tihendamise määra
meetodil.
44. Tallin 07.06.2016r 44
b. Õhusisaldus betoonisegus.
Õhusisaldust betoonisegus peab märgistama vastavalt 12350-7
ja see peab olema järgmistel etappidel: retsepti kinnitamise,
tehnoloogilise proovi ja tööde kvaliteedi kontrolli ajal
a) killustikuga: 8,0mm. 5,0-6,5%
b) killustikuga: 16,0, 22,4mm. 4,5-6,0%
c) killustikuga: 31,5mm 4,0-5,5%
Lubatud hälve : -0,5 ; +1,0
45. c. Betooni tihedus.
Tiheduse väärtust peab arvutama kõikide koostismaterjalide
massi ja kõikide koostisainete mahtude alusel vastavalt
kinnitatud retseptuuri andmetele.
2. Kivistunud teekatte betooni katsetamine.
Tihedus vastavalt PN-EN 12390-7,
Survetugevus vastavalt PN-EN 12390-3,
Paindetõmbetugevus vastavalt PN-EN 12390-5,
Lõhestustõmbetugevus vastavalt PN-EN 12390-6,
vastupidavus vahelduvatele külmutamise ja sulatamise
tsüklitele, juhul kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav
soolalahus, vastavalt CEN/TS EN 12390-9, (teekatte
ülemised kihid); külmakindlus F150 vastavalt PN-B-06250
(teekatte alusmised kihid)
Tallin 07.06.2016r 45
46. Betooni õhupooride iseloomustus vastavalt EN 480-11,
Vastupidavus bensiini ja diisliõli difusioonile vastavalt
EN 13877-2 Lisa.
a. Survetugevuse katsetamine.
Survetugevuse katse teostatakse vastavalt EN 12390-3. Betoon
klassifitseerub antud survetugevuse klassi, kui on täidetud tabelis
toodud nõuded keskmise ja minimaalse survetugevuse kohta
Survetugevuse
klass
Survetugevuse liik
Survetugevus kuubikutel
servaga 150 mm
[MPa (N/mm2)]
Survetugevus võllidel
läbimõõduga 150 mm
ja kõrgusega 300 mm
[MPa (N/mm2)]
C35/45
Keskmine
survetugevus
≥ 49,0 ≥ 39,0
Minimaalne
survetugevus
≥ 41,0 ≥ 31,0
Tallin 07.06.2016r 46
.
47. b. Betooni paindetõmbetugevuse katsetamine.
Betooni paindetõmbetugevuse katse teostatakse 28.
kivistumispäeval vastavalt normi EN 12390-5 nõuetele
(katsekeha kahepunktiline koormamine) – katsekehaks on
risttahuka kujuline tala 150x150x600mm. Pärast katsekeha
vormimist peab selle pinnal märkima vormimise suuna.
Nõutav tulemus on 5,5 Mpa.
c. Betooni lõhestustõmbetugevuse katse.
Betooni lõhestustõmbetugevuse katst teostatakse vormitud
risttahuka kujulistel katsekehadel servaga a=150mm
vastavalt normile EN 12390-6.
Nõutav väärtus 3,5 Mpa .
Tallin 07.06.2016r 47
48. d. vastupidavuse vahelduvatele külmutamise ja sulatamise
tsüklitele, kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav
soolalahus, katsetamine
vastupidavuse vahelduvatele külmutamise ja sulatamise tsüklitele,
kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav soolalahus, katse tuleb
läbi viia vastavalt normi CEN/TS EN 12390-9 nõuetele risttahuka
kujulistel katsekehadel servaga =150mm.
Betooni võib klassifitseerida vastavasse külmakindluse
kategooriasse vastavalt normile EN 13877-2, kui on täidetud tabelis
toodud tingimused.
Tallin 07.06.2016r 48
Kategooria
Massi vähenemine 28 tsükli
pärast (m28)
Massi vähenemine 56
tsükli pärast (m56)
Vähenemise
määr m56/m28
FT2 Keskmine ≤ 0,5 kg/m2
Keskmine väärtus
≤ 1,0 kg/m2, kusjuures
ükski üksik tulemus ei ole
>1,5 kg/m2
≤ 2
49. e. Õhupooride iseloomustus betoonis.
Betoonis sisalduvate õhupooride iseloomustus koostatakse
vastavalt normile EN 480-11, katsekehad risttahuka kujuga,
servaga a=150mm. Nõuded kivistunud betoonis sisalduvate
õhupooride omadustele on kirjeldatud ülaltoodud tabelis.
f. Vastupidavus bensiini ja diisliõli difusioonile.
Vastupidavust bensiini ja diisliõli difusioonile katsetatakse
vastavalt normile EN 13877-2, Lisa B. risttahuka kujuga
katsekehadel servaga d=150mm. Katsed viiakse läbi ainult
betoonkatetel, kus on bensiini ja diisliõli kattele sattumise risk
väga suur, nt teemaksude vastuvõtupunktid, bensiinijaamad,
parklad, reisijate teeninduspunktid.
Tallin 07.06.2016r 49
50. g. Betooni külmakindluse katsetamine vahetu meetodiga.
Betooni külmakindlust katsetatakse vahetu meetodiga
KR5÷KR7 (kahekihiliste) teede puhul vastavalt normile PN-B-
06250, pärast 150 külmutamise/sulatamise tsüklit,
katsekehadel mõõtudega 100x100x100mm, valmistatud ja
hooldatud kooskõlas eelnimetatud normiga. Katsete
tulemused peavad vastama ülalpool toodud tabelis
sisalduvatele nõuetele.
Tallin 07.06.2016r 50
51. Funktsionaalsed nõuded betoonkattele
Kõik funktsionaalsed katsed on loetletud alltoodud tabelis.
Katseid teostatakse katsekehadega, mis on võetud
betoonkattes 28 päeva möödumisel, kui betoon on
kivistunud. Katsete tulemused puudutavad konkreetset
asukohta, kust katsekehad on võetud. Funktsionaalsed
nõuded betoonkattele vastavalt normile EN 13877-2 on
loetletud alltoodud tabelis.
Tallin 07.06.2016r 51
52. L
p
.
Omadused Nõuded Katsemeetod
1 2 3 4
1 Tihedus, vastavus betooni kinnitatud retseptile ± 3,0 % EN 12390-7
2
Survetugevuse klass vastavalt normile EN 13877-2,
mitte madalam kui:
Liikluskategooria KR5÷KR7 jaoks CC 40
EN 12390-3
3
Vastupidavuse kategooriad vahelduvatele
külmutamise ja sulatamise tsüklitele, kui
külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav soolalahus
(ülemine kiht, ühekihilised katted)
Külmakindluse kategooria vastavalt EN 13877-2,
mitte madalam kui:
Betoonidel ekspositsiooni klassis XF3
Betoonidel ekspositsiooni klassis XF4 avatud
killustikuga katetele
FT1
FT2
CEN/TS EN
12390-9
Tallin 07.06.2016r 52
Funktsionaalsed nõuded betoonkattele
.
53. a. tihedus .
Katsekehad tiheduse katsete jaoks tuleb võtta katte kogu paksusest.
Puurauk peab olema läbimõõduga mitte vähem kui 100 mm.
Tiheduse väljaselgitamiseks peab kasutama kogu puuraugust
saadud varrast. Juhul, kui teekate koosneb mitmest erinevast
betoonisegust koosnevast kihist, peab arvutama tihedust iga kihi
kohta eraldi. Katsekeha minimaalne maht peab olema 0,001m3.
Tihedust peab määratlema vastavalt normile EN 12390-7.
3
Betoonis sisalduvate õhupooride iseloomustus:
- Mikropooride läbimõõduga alla 0,3 mm (A300)
sisaldus, % ( alumina kiht)
- Pooride betoonis paigutuse näitaja, mm
Betoonidel ekspositsiooni klassis XF3
Betoonidel ekspositsiooni klassis XF4
1,5
0,250
0,200
EN 480-11
4
Betoonkihi paksus vastavalt EN 13877-2, kategooria
T4 [mm]
< 10
EN 13863-3 lub
wg 13863-1
5 Nakke tugevus kihtide vahel, MPa 1,0 EN 13863-2
Tallin 07.06.2016r 53
tabeli jätk
54. b. survetugevus.
Betoonkatte survetugevust peab katsetama vastavalt normile EN
12390-3 katsekehadel d=100mm ja kõrguse/läbimõõdu suhtega
1,00, mis tähendab vastavalt normile EN 13791, et sellisele
katsekehale vastab risttahuka kujuline katsekeha servaga
a=150mm.
Betoon täidab klassi CC 40 nõudeid liiklus ekategooriale KR5-KR7,
kui katsete tulemused on järgmised:
Keskmine väärtus: ≥ 44,0 MPa;
Üksik tulemus: ≥ 36,0 MPa;
c. Vastupidavus külmutamise ja sulatamise tsüklitele, juhul kui
kasutatakse jäätõrjeks kasutatavat soolalahust
Vastupidavust külmutamise ja sulatamise tsüklitele, kui kasutatakse
jäätõrjeks kasutatavat soolalahust, tuleb katsetada
vastavalt normile CEN/TS EN 12390-9 kolmel silindrikujulisel
katsekehal läbimõõduga 150 mm ja kõrgusega 50 mm., mis
sisaldavad ekspluatatsiooniks ettenähtud pinda, vastavalt EN 12504-
1. Katseid teostatakse katsekehadel katsepinnaga alates 7 500 mm2
kuni 22 500 mm2.
Tallin 07.06.2016r 54
55. Tallin 07.06.2016r 55
Betooni võib klassifitseerida vastavasse külmakindluse
kategooriasse FT-1 või FT-2 katsete tulemuste alusel, võrreldes
neid normis EN 13877-2 toodud tabelis sisalduvate nõuetega.
d. Õhupooride iseloomustus betoonis.
Betoonis sisalduvate õhupooride iseloomustust katsetatakse
vastavalt normile EN 480-11 silindrikujulistel katsekehadel
läbimõõduga 100mm, nõuded kivistunud betoonis sisalduvate
õhupooride kohta sisalduvad ülalpool toodud tabelis.
e. Teekatte paksus.
Katte paksust tehakse kindlaks puuritud katsekehadel
läbimõõduga d=100mm, et kontrollida ehituse käigus mõõdetud
paksusi. Ükski paksuse mõõtmise tulemus ei tohi olla väiksem
kui projekteeritud väärtus, miinus 10 mm (Kategooria T4
vastavalt normile EN 13877-2).
56. Tallin 07.06.2016r 56
Pideva armeeringuga betoonkatte puhul ei tohi ükski mõõtmise
tulemus olla väiksem kui projektereitud väärtus, miinus 5 mm,
ja suurem kui projekteeritud väärtus, pluss 15 mm.
f. Nakke tugevus kihtide vahel.
Nakke tugevus kihtide vahel peab olema miinimum 1,0 MPa.
Katseid peab teostama ainult katsekehadel, mis on võetud
kohtadest, kus masin oli peatatud kauemaks kui 30 minutiks.
57. Aluse ettevalmistus
Betoonkatte vahetuks aluseks on erosioonivastane (libisev)
kiht, aluskiht on valmistatud hüdrauliliselt seotud või
mehaaniliselt stabiliseeritud killustikust. Aluskiht peab olema
ehitatavast sõidutee kattest laiem betoonisegu paneva
masina roomikute laiuse võrra. Roomikud peavad liikuma
ühtlasel, tasasel kõvapinnal.
Libisev kiht võib koosneda:
a) geotekstiilist, mis on asetatud aluskihile
ehitatava teekatte laiusel + tagavara 15 cm mõlemalt poolt;
b) Ühekordne katte kinnistamine kahekordselt pandud
killustikuga emulsioonil;
c) Asfaltbetooni kihist.
Tallin 07.06.2016r 57
58. Tallin 07.06.2016r 58
TEEKATTE PANEK
1.Tehnoloogiline katse.
Enne kui Töövõtja alustab Töödega tuleb ilmtingimata läbi viia
(eelnevalt) tehnoloogiline katse proovilõigul, et kontrollida:
- Töövõtja valmidust betoonkatte panemisega alustamiseks -
seadmete, masinate, transpordi, betoonitehase olemasolu ja
korrasolek;
- Teekatte ehituse tehnoloogilise protsessi ettevalmistuse
õigsust;
- Betoonitehases vamistatud betoonisegu parameetreid;
- Kõikide retsepti peojekteerimise etapil nõutavate
kontrollkatsete läbiviimine ja ehitatud teekatte omaduste
mõõtmine.
59. Tallin 07.06.2016r 59
2. Betoonisegu tootmise korraldamine.
Teekatete ehitamiseks valmistatava betoonisegu tootmist peab
korraldama betoonitehases, mis asub võimalikult lähedal tee-
ehituse asukohale, sest laadimise, transpordi ja panemise aeg
kokku ei tohi ületada aega kasutatud tsemendi
tardumisprotsessi alguseni.
Segurites segamise aeg peab olema vähemalt 45 sekundit ja
tagama betoonisegu ühtluse ja paigaldatavuse stabiilsuse.
Juhul, kui lisatakse plastifitseerivat või veeldavat ainet, tuleb
jälgida õiget doseerimise järjekorda. Lisandite doseerimise
järjekord, kogus ja hetk tuleb kindlaks teha katsemeetodil
Laboratooriumis
60. Tallin 07.06.2016r 60
3. Ilmastikutingimused.
Betoonkatteid tuleb ehitada õhutemperatuuril alates +5 °C kuni
+25 °C ( kogu ööpäeva jooksul). Lubatakse betoonkatteid
ehitada ka kõrgemal kui +25 °C õhutemperatuuril tingimusel, et
betoonisegu temperatuur ei ületa +30 °C.
Erandjuhul lubatakse betoonkatte ehitamist ka madalamal kui
+5 °C õhutemperatuuril, tingimusel, et kasutatakse spetsiaalseid
protseduure, mis hoiavad betoonisegu temperatuuri tasemel üle
+5 °C vähemalt 3 päeva jooksul.
4. Betoonisegu transport.
Seoses segu konsistentsiga peab selle transportimiseks
kasutama autosid, millel on terasseintega mahutid.
Alumiiniumist mahutitega autosid ei tohi kasutada, kuna maha
hõõrutid (segus sisalduva killustiku poolt) alumiiniumiosakesed
reageerivad kaltsiumhüdroksiidiga ja eraldub vesinik.
61. Tallin 07.06.2016r 61
5. Betoonisegu panek.
Juhul, kui tee projektsioon (punane joon) omab suuremat kui
4% pikikallet, tuleb muuta betoonisegu panemise suunda – alt
üles, et vältida pinnapragude tekkimist venitamise tulemusena.
Betoonisegu ei tohi panna, kui aeg selle valmistamisest kuni
panemiseni on pikem, kui aeg betooni tardumise alguseni.
Vuugid betoonkatte ja teeinfrastruktuuri elementide
ühenduskohtades tuleb täita täitemassiga.
Teekatte panemise käigus masin paigaldab alumisse kihisse
tüüblid ja ankrud (vastavalt projektile). Pärast betoonisegu
panemist lihvitakse pinda mehaaniliselt betoonilihvija abil. Iga
töölõigu lõpus (ehitatava katte ristlõike täislaiusel) tuleb
pandud betoonkatet pärast kivistumist ära lõigata saega
vertikaalselt kohas, kus on tagatud täies ulatuses teekatte
projekteeritud paksus.
.
69. Tallin 07.06.2016r 69
6. Teekatte ülemise kihi tekstureerimine.
Tekstureerimine on vajalik sõiduki rataste teekattega
haakumise suurendamiseks ja tänu sellele liiklusohutuse
parandamiseks.
Kategooria KR5÷KR7 sõidutee katte teskstureerimiseks
soovitatakse avatud killustiku meetodit.
Sellest tulenevalt peab värskelt pandud teekatte olema kaetud
tsemendi hüdratsiooni aeglustava keemilise vahendiga. Seejärel
teatud aja pärast (sõltuvalt õhutemperatuurist) ja pärast
esialgsete katsete läbiviimist võib tardumata tsementi
eemaldada mehaanilise harja abil või kõrgsurve all oleva veega,
mis tuleb spetsialiseeritud sõidukile montereeritud düüsidest.
Sel meetodil tekib pärast täitemassi eemaldamist
makrotekstuur avatud killustiku kujul.
Makrotekstuuri sügavus peab olema vastavalt nõuetele
0,6÷1,5mm, aga juhul kui mahub vahemikku
70. Tallin 07.06.2016r 70
0,6÷1,0mm – peab täiendavalt läbi viima kareduse katse
aparaadiga SRT-3.
Kohtades, kus ei ole saavutatud nõuetekohast tekstuuri
sügavust, võib teha parandusi, kasutades järgmisi meetodeid:
liivapritsimine ( materjaliks on liiv)
haavelpritsimine ( materjaliks on teraskuulikesed).
Kohe pärast tardumata täitemassi eemaldamist tuleb pind katta
hooldusvahendiga, mille sulgemise tegur on miinimum 85%,
vähemalt 7ks päevaks.
Võib kasutada ka fooliumi, et kaitsta teekatet:
Kiire veeaurumise (eriti kõrgetel õhutemperatuuridel),
Vihma,
Loomade (asustatud territooriumil),
Inimeste kontrollimata pealeastumise eest.
71. Tallin 07.06.2016r 71
Foolium peab olema teekattest laiem umbes 1,5 m võrra, et
seda oleks võimalik kinnitada (nt. asetades äärtele mulda) ja
kaitsta sedasi tuule eest
Allpool pildid Antwerpi linnast – katmine fooliumiga.
80. Tallin 07.06.2016r 80
Piki- ja ristvuukide lõikamine.
Seoses sellega, et betoon on tundlik soojus- ja niiskusmõjule,
kasutatakse nende mõjude vähendamiseks vuukide süsteemi.
Vuugid jagunevad piki- ja ristvuukideks. Nende asukohad
teekattes vastavad Projekti dokumentatsioonile.
Vuukide lõikamiseks kasutatakse mehaanilisi saage ketaste
paksusega 3 mm, milledel on ka automaatne tolmuimemise
seade ning torud, mis viivad saagimise tulemusel tekkinud
tolmu teekattest eemale.
a. Ristvuugid
Ristvuugid jagunevad kaheks liigiks:
- kahanemisvuugid,
- konstruktsioonivuugid.
Kahanemisvuugid – tuleb lõigata, kui betoon on tardunud.
Lõikamise aeg peab olema valitud nii, et ei tekiks
81. Tallin 07.06.2016r 81
soovimatuid kahanemispragusid. Aja valik sõltub
õhutemperatuurist, ja betooni vastupidavuse miinimum 10MPa
saavutamisest. Näiteks õhutemperatuuril 10-25 °C või alustada
lõikamist, kui teekatte panemisest möödub 10-15 h.
Optimaalne vahe on 5,0 m. Lõikamine peab toimuma
monteeritud tüüblite peal (nende pikkuse keskel) ja koosnema
kahest etapist:
- esimene lõikamine, kettaga paksusega 3 mm, sügavusel
1/3-1/4 teekatte paksusest,
- teine lõikamine toimub hijem; laiusega
8 mm ja sügavusega 30 mm (kui vuuke täidetakse elastsete
profiilidega) ja sügavusel 27 mm, kui vuuke täidetakse
täitemassiga.
Konstruktsioonivuugid - (võivad olla profileeritud) tekkivad
päeva töölõigu lõpus ja siis, kui betooni valamise protsessis
tekkib vaheaeg, mis kestab kauem, kui aeg betooni tardumise
alguseni (nt. 90 min)
82. Tallin 07.06.2016r 82
Need täidavad kahanemisvuukide funktsiooni. Laiused on
sarnased nagu ristivuukidel.
Kui alustatakse uut töölõiku, peavad tüüblid olema kleebitud
avadesse, mis on puuritud eelmise töölõigu esiseinasse.
83. Tallin 07.06.2016r 83
b. Pikivuugid.
Pikivuuke kasutatakse, kui sõidutee laius on suurem kui 6,0m.
Nende paigutus peab kattuma sõiduradega, võttes arvesse ka
sõidutee ääri, kuid ei tohi kattuda rataste jäljendi ja
horisontaalse märgistusega. Vuugi kaugus oletatavast rataste
jäljendist peab olema 0,75 kuni 1,00 m.
Pikivuuke tuleb lõigata kivistunud betoonis. Mehaaniliste
ketassaagidega samades tingimustes nagu ristivuuke, samuti
kahes etapis.
c. Vuugid pideva armeeringuga teekattes.
Pikivuukide paigutus pideva armeeringuga teekatte puhul on
sarnane tüübeldatud ja ankurdatud kattega, aga sel puhul ei
lõigata ristivuuke. Pikivuugid tuleb paigutada pikipidi
armeerimisvarraste vahele, vuugid ei tohi kattuda
armeerimisvarraste asukohtadega.
84. Tallin 07.06.2016r 84
Pideva armeeringuga kattes, seoses varraste isolatsiooniga,
lõigatakse vuuke järgmiselt:
- esimesene 7 cm sügavusega lõige,
- Teine, laiendav lõige– sügavus 2,7 cm.
Kõikide vuukide puhul, sõltumata liigist, on vajalik pärast
lõikamist nende äärte faasimine, sügavusega miinimum 3 mm.
Vuukide täitmine.
1. Vuukide täitmine täitemassidega
Täidetakse piki- ja ristvuuke.
a. Vuukide kruntimine.
Külgseinu puhastatakse eelkõige surveõhuga, siis
krunditakse täitemassi adhesiooni (kleepimust) suurendava
keemilise vahendiga. Vuuke täidetakse nõgusa meniskiga: (-5
mm).
85. Tallin 07.06.2016r 85
Vuugi alumise osa tihendamine.
Vuugi alumist osa, mida on vaja täita täitemassiga,
tihendatakse eelnevalt tihendusnööriga (koordiga) või
polüuretaanvahust tehtud võlliga läbimõõduga umbes 25%
vuugi laiusest. Sisestatud tihendusnööri või võlli tase peab
tagama vuugi täitemassiga täitmise sügavuse, mis peab olema
vähemalt 17 mm.
Täitemassi valamine vuukidesse.
Täitemasse valatakse vuukidesse kas külma või kuumana
gravitatsiooni või surve all, kasutades vastava otsikuga
voolikut. Juhul, kui vuuk on sügavam kui 17 mm, võib
kaldpindadel valada kaks kihti täitemassi. Täitemassi pind ei
tohi enne teist valamist määrduda.
.
86. Tallin 07.06.2016r 86
Enne vuugi täitmist soovitatakse kaitsta teekatet määrdumise
eest. Massi jääke või mustust tuleb eemaldada teekatte pinnalt
tootja poolt soovitatud tööriistadega.
88. Tallin 07.06.2016r 88
TÖÖ KVALITEEDI KONTROLL.
a) Katsetamine ja mõõtmised.
Teostatakse töö käigus ja pärast ülesande täitmist (enne töö
vastuvõtmist):
Töövõtja poolt (sisemise järelevalve raames) - üldine
katsetamine
Tellija poolt (Inseneri järelevalve raames) -
kontrollkatsetamine
Kontrollkatsed ja –mõõtmised jagunevad:
üldisteks,
täiendavateks,
arbitraaži- ja
funktsionaalseteks (vastuvõtmiseks).
b) Vastuvõtueelsed kontrollkatsed.
Valmistatud teekatte omadused:
- pikisuunaline tasasus laserprofilograafiga, ühik IRI ;
- makrotekstuuri sügavus laserprofilograafiga;
- kareduse tegur aparaadiga SRT3;
89. Tallin 07.06.2016r 89
Funktsionaalsuse katsed (puuraukudel):
tihedus;
teekatte paksus;
survetugevus (alumised kihid) ;
vastupidavus vahelduvatele külmutamise ja sulatamise
tsüklitele, kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav
soolalahus (ülemine kiht, ühekihilised);
õhupooride iseloomustus betoonis;
kihtidevahelised ühendused.
-
91. Tallin 07.06.2016r 91
BETOONKATETE EELISED
1. Kõrge kandevõime
2. Puudub rööbaste tekkimise probleemi
3. Tööiga 50% pikem kui asfaltkatetel
4. Suurem ohutus (heledad – paremini
nähtavad öö- või vihmatingimustes)
5. Madalam müratase kui asfaltbetooni- ja SMA
katetel
6. Asfaltkatetest madalamad puhul, kulud, eriti
hoolduse etapil.